Sisukord
41 suhted: Albert (Riia piiskop), Grünwaldi lahing, Hermann von Brüggenei, Johann Blankenfeld, Johann von Mengede, Köln, Leedu, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Poola, Rõivastustüli, Reformatsioon, Riia, Riia peapiiskop, Saksa ordu, Salaspils, Silvester Stodewescher, Tartu, Thomas Schöning, Vana-Liivimaa, Wilhelm von Hohenzollern, Wolter von Plettenberg, 1297, 13. sajand, 1330, 1366, 1410, 1435, 1452, 1470. aastad, 1480. aastad, 1491, 15. sajand, 1525, 1530, 1546, 1561, 1937, 1996, 1999, 2002.
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Vaata Kirchholmi leping ja Albert (Riia piiskop)
Grünwaldi lahing
Lahingutegevuse kaart (1410–1411) Grünwaldi lahing ehk Tannenbergi lahing ehk leedupäraselt Žalgirise lahing toimus 15. juulil 1410 Saksa ordu ja Poola-Leedu vägede vahel tänapäeva Poola aladel.
Vaata Kirchholmi leping ja Grünwaldi lahing
Hermann von Brüggenei
Hermann von Brüggenei hauakivi Võnnus Hermann von Brüggenei, teise nimega Hasenkamp (umbes 1475 – 5. veebruaril 1549 Võnnus) oli Liivi ordu meister aastatel 1535–1549.
Vaata Kirchholmi leping ja Hermann von Brüggenei
Johann Blankenfeld
Johann Blankenfeld 16. sajandist pärineval pildil Johann Blankenfeld (ka Johannes Blankenfeld, Blankenfelde; 1470. aastad Berliin – 9. september 1527 Torquemada) oli saksa päritolu Saksa ordu ning Vana-Liivimaa usutegelane, ametnik ja diplomaat, Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop.
Vaata Kirchholmi leping ja Johann Blankenfeld
Johann von Mengede
Johann von Mengede, teise nimega Osthof (ka Mengden; enne 1421 – pärast 1469) oli Liivi ordumeister aastatel 1450–1469.
Vaata Kirchholmi leping ja Johann von Mengede
Köln
Köln on suuruselt neljas linn Saksamaal ning suurim linn Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja Ruhri linnastus.
Vaata Kirchholmi leping ja Köln
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Vaata Kirchholmi leping ja Leedu
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Vaata Kirchholmi leping ja Liivi sõda
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata Kirchholmi leping ja Liivimaa ordu
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Kirchholmi leping ja Poola
Rõivastustüli
Rõivastustüli oli konflikt Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vahel 14. sajandi lõpust 15. sajandi keskpaigani.
Vaata Kirchholmi leping ja Rõivastustüli
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Vaata Kirchholmi leping ja Reformatsioon
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Kirchholmi leping ja Riia
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Vaata Kirchholmi leping ja Riia peapiiskop
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.
Vaata Kirchholmi leping ja Saksa ordu
Salaspils
Salaspils ('saarelinn') on linn Lätis Riia lähistel Daugava paremkaldal Salaspilsi piirkonnas.
Vaata Kirchholmi leping ja Salaspils
Silvester Stodewescher
Silvester Stodewescher (ka Sylvester Stodewescher; surnud 1479) oli Riia peapiiskop aastatel 1448–1479.
Vaata Kirchholmi leping ja Silvester Stodewescher
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Kirchholmi leping ja Tartu
Thomas Schöning
Thomas Schöning (ka Thomas Schoning; surnud 11. augustil 1539) oli Riia peapiiskop aastatel 1528–1539.
Vaata Kirchholmi leping ja Thomas Schöning
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Vaata Kirchholmi leping ja Vana-Liivimaa
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Vaata Kirchholmi leping ja Wilhelm von Hohenzollern
Wolter von Plettenberg
Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.
Vaata Kirchholmi leping ja Wolter von Plettenberg
1297
1297.
Vaata Kirchholmi leping ja 1297
13. sajand
13.
Vaata Kirchholmi leping ja 13. sajand
1330
1330.
Vaata Kirchholmi leping ja 1330
1366
1366.
Vaata Kirchholmi leping ja 1366
1410
1410.
Vaata Kirchholmi leping ja 1410
1435
1435.
Vaata Kirchholmi leping ja 1435
1452
1452.
Vaata Kirchholmi leping ja 1452
1470. aastad
1470.
Vaata Kirchholmi leping ja 1470. aastad
1480. aastad
1480.
Vaata Kirchholmi leping ja 1480. aastad
1491
1491.
Vaata Kirchholmi leping ja 1491
15. sajand
15.
Vaata Kirchholmi leping ja 15. sajand
1525
1525.
Vaata Kirchholmi leping ja 1525
1530
1530.
Vaata Kirchholmi leping ja 1530
1546
1546.
Vaata Kirchholmi leping ja 1546
1561
1561.
Vaata Kirchholmi leping ja 1561
1937
1937.
Vaata Kirchholmi leping ja 1937
1996
1996.
Vaata Kirchholmi leping ja 1996
1999
1999.
Vaata Kirchholmi leping ja 1999
2002
2002.
Vaata Kirchholmi leping ja 2002
Tuntud ka kui Salaspilsi leping.