Sisukord
62 suhted: Aldehüüdid, Allotroopia, Amorfne aine, Elektrokeemia, Elektrolüüs, Elektrood, Eritakistus, Erosioon, Fenool, Fullereen, Gaas, Grafeen, Grafiit, Hüdrooniumioon, Inertsus (keemia), Isotroopia, Karplik murre, Kütuseelement, Kõvadus, Kemikaal, Keraamika, Klaas, Kuld, Metallid, Metallurgia, Miljondikosa, Mohsi astmik, Must, Nikkel, Plaatina, Polümeerid, Poor, Poorsus, Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit, Röntgendifraktsioonanalüüs, Süsinik, Soojusjuhtivus, Soolad, Sulamistemperatuur, Suspensioon, Suurbritannia, Takistus, Teemant, Temperatuur, Tihedus, Tiigel, Toru, Tselluloos, Tuhk, Tuumkütus, ... Laienda indeks (12 rohkem) »
- Süsinik
Aldehüüdid
Aldehüüdi üldvalem.-R on süsinikuahel. Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (–CHO).
Vaata Klaasjas süsinik ja Aldehüüdid
Allotroopia
Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena.
Vaata Klaasjas süsinik ja Allotroopia
Amorfne aine
Amorfne aine on niisugune tahkise esinemisvorm, mis on täiesti isotroopne, s.t füüsikalised omadused ei sõltu suunast selle aine sees.
Vaata Klaasjas süsinik ja Amorfne aine
Elektrokeemia
Elektrokeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib keemiliste reaktsioonide ja elektriliste nähtuste vahelisi seoseid.
Vaata Klaasjas süsinik ja Elektrokeemia
Elektrolüüs
Elektrolüüsiaparaat Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu.
Vaata Klaasjas süsinik ja Elektrolüüs
Elektrood
Elektrood on elektrijuht, mis on kokkupuutes mittemetallilise keskkonna või kehaga (nt elektrolüüt, isolaator, pooljuht, gaas, vaakum) ning võimaldab luua elektrilise ühenduse elektriahela teiste osadega.
Vaata Klaasjas süsinik ja Elektrood
Eritakistus
Eritakistus ehk elektrieritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab teatud kindlast materjalist elektrijuhi võimet avaldada teda läbivale voolule takistust.
Vaata Klaasjas süsinik ja Eritakistus
Erosioon
Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.
Vaata Klaasjas süsinik ja Erosioon
Fenool
Fenool Fenool ehk hüdroksübenseen (varem ka hüdroksübensool või ka karboolhape) C6H5OH on mürgine valge kristalne (sulamistemperatuur 40,5ºC) aine, lahustub vees halvasti (8,3 g/100 ml).
Vaata Klaasjas süsinik ja Fenool
Fullereen
Tuntuim fullereen C60 Fullereenid on ainult süsiniku aatomitest koosnevad kera-, ellipsoidi- või torukujulised molekulid.
Vaata Klaasjas süsinik ja Fullereen
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Vaata Klaasjas süsinik ja Gaas
Grafeen
Grafeeni ideaalne kristalliline struktuur Grafeeni kihid grafiidis Grafeen on ainult süsiniku aatomitest koosnev ühe aatomi paksune planaarne leht, milles süsiniku aatomid on heksagonaalselt pakitud kärjekujulisse raamistikku.
Vaata Klaasjas süsinik ja Grafeen
Grafiit
Grafiidi plaatjad kristallid kaltsiidimaatriksis Pliiatsisüdamik Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm.
Vaata Klaasjas süsinik ja Grafiit
Hüdrooniumioon
Hüdrooniumioon Hüdrooniumioon Hüdrooniumioon ehk hüdroksooniumioon on katioon H3O+, mis tekib prootoni ehk vesinikiooni (H+) seostumisel vee molekuliga.
Vaata Klaasjas süsinik ja Hüdrooniumioon
Inertsus (keemia)
Inertsus on keemilise elemendi omadus mitte osaleda keemilistes reaktsioonides ega moodustada keemilisi ühendeid.
Vaata Klaasjas süsinik ja Inertsus (keemia)
Isotroopia
Isotroopsus ehk isotroopia on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti teatud omaduste sõltumatus suunast.
Vaata Klaasjas süsinik ja Isotroopia
Karplik murre
Tüüpiline musta värvi ja karpliku murdega obsidiaan Karplik murre ehk karpjas murre on amorfsetele tahkistele ja puuduva või halva lõhenevusega mineraalidele omane viis mehaanilisel purunemisel jaguneda siledate kõverjooneliste ja läikivate pindadega fragmentideks.
Vaata Klaasjas süsinik ja Karplik murre
Kütuseelement
Elektrienergia saamine vesinikust Kütuseelement on keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat juurdeantava kütuse oksüdeerimisel vabaneva energia arvel.
Vaata Klaasjas süsinik ja Kütuseelement
Kõvadus
Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.
Vaata Klaasjas süsinik ja Kõvadus
Kemikaal
Kemikaal on kindla puhtusastmega keemiatoode, mida kasutatakse laboratoorsel või tööstuslikul otstarbel.
Vaata Klaasjas süsinik ja Kemikaal
Keraamika
Lühifilm savinõu valmistajast (1926) Amforad Keraamika (vanakreeka sõnast keramos 'savi') on põletamisel põhinev savitöötehnika ja -kunst, samuti põletatud savist esemed ja tarindid (nõud, ehituskeraamika, kuumakindel keraamika, elektrokeraamika).
Vaata Klaasjas süsinik ja Keraamika
Klaas
klaasitehases Aknaklaasid Ruhnu puukirikus Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.
Vaata Klaasjas süsinik ja Klaas
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Vaata Klaasjas süsinik ja Kuld
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Vaata Klaasjas süsinik ja Metallid
Metallurgia
Metallurgia (kreeka liitsõnast metallurgeō 'töötlen metalle') on teadus-, tehnika- ja tööstusharu.
Vaata Klaasjas süsinik ja Metallurgia
Miljondikosa
Miljondikosa ehk miljondik (tähis ppm, ingliskeelsest fraasist parts per million) on suhtelise suuruse mittesüsteemne dimensioonita mõõtühik, mis väljendab arvulist suhet üks miljondik tervikust: 1 ppm.
Vaata Klaasjas süsinik ja Miljondikosa
Mohsi astmik
Mohsi astmik ehk Mohsi skaala on etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala.
Vaata Klaasjas süsinik ja Mohsi astmik
Must
Must on valguse ja värvuse puudumine.
Vaata Klaasjas süsinik ja Must
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Vaata Klaasjas süsinik ja Nikkel
Plaatina
Plaatina (sümbol Pt) on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka.
Vaata Klaasjas süsinik ja Plaatina
Polümeerid
Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille makromolekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – monomeersetest lülidest.
Vaata Klaasjas süsinik ja Polümeerid
Poor
Poor (ka urve) on mingil kehal või selle sees olev väike ava või õõs.
Vaata Klaasjas süsinik ja Poor
Poorsus
visualiseerida. Mihkel Kree foto Poorsus ehk urbsus on aine mahutavuse omadus, mille põhjuseks on varjatud (silmaga mittenähtav) tühimike (õõnsuste) olemasolu.
Vaata Klaasjas süsinik ja Poorsus
Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit
Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit (inglise keeles International Union of Pure and Applied Chemistry, lühend IUPAC) on keemikute esindusorganisatsioon paljudes riikides.
Vaata Klaasjas süsinik ja Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit
Röntgendifraktsioonanalüüs
Pika säriga foto töötavast röntgendifraktomeetrist. Fotol on näha goniomeetri skaneerivate õlgade liikumine. Kaspar Kallipi foto Röntgendifraktsioonanalüüs mineraloogilise koostise määramiseks. Peeter Paaveri foto Röntgendifraktsioonanalüüs (XRDA – inglise keeles X-ray diffraction analysis; ka XRD ehk "röntgenikiirte difraktsioon") on kristalliliste materjalide atomaarse või molekulaarse struktuuri uurimismeetod, milles kasutatakse uuritavale materjalile langeva röntgenikiirguse difrageerumist ja selle detekteerimist.
Vaata Klaasjas süsinik ja Röntgendifraktsioonanalüüs
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Vaata Klaasjas süsinik ja Süsinik
Soojusjuhtivus
Soojusjuhtivus on energia levimine soojusena kõrgema temperatuuriga kehalt (või kehaosalt) madalama temperatuuriga kehale (kehaosale) aine mikroskoopiliste osakeste vastastikmõju tagajärjel (ei ole seotud keskkonna makroskoopilise liikumisega).
Vaata Klaasjas süsinik ja Soojusjuhtivus
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Vaata Klaasjas süsinik ja Soolad
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Vaata Klaasjas süsinik ja Sulamistemperatuur
Suspensioon
Suspensioon on dispersne süsteem, mille puhul vedelikku on pihustunud tahket keemilist ainet.
Vaata Klaasjas süsinik ja Suspensioon
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Vaata Klaasjas süsinik ja Suurbritannia
Takistus
Takistus on elektrotehnikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju.
Vaata Klaasjas süsinik ja Takistus
Teemant
Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.
Vaata Klaasjas süsinik ja Teemant
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Vaata Klaasjas süsinik ja Temperatuur
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Vaata Klaasjas süsinik ja Tihedus
Tiigel
Tiigel, mida kasutatakse Czochralski meetodil Tiigel on laborites kasutatav, enamasti tassikujuline tulekindel sulatusnõu, kus viiakse läbi katseid, mis vajavad väga kõrget temperatuuri.
Vaata Klaasjas süsinik ja Tiigel
Toru
Raudtorud Toru on harilikult silindriline õhukeseseinaline, suhteliselt pikk õõneskeha.
Vaata Klaasjas süsinik ja Toru
Tselluloos
Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.
Vaata Klaasjas süsinik ja Tselluloos
Tuhk
Kivisöe põlemisel tekkinud tuhk Tuhk on kütuste tulekindel jääk, mis tekib kütuse kui orgaanilise aine täielikul põlemisel selle mineraalosast.
Vaata Klaasjas süsinik ja Tuhk
Tuumkütus
Tuumkütus ehk aatomkütus (kõnekeeles ka tuumakütus) on materjal, mida kasutatakse tuumareaktorites energia tootmiseks.
Vaata Klaasjas süsinik ja Tuumkütus
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Vaata Klaasjas süsinik ja Vedelik
Vesilahus
Vesilahus on lahus, kus lahustiks on vesi.
Vaata Klaasjas süsinik ja Vesilahus
Vesinikfluoriidhape
Vesinikfluoriidhappe molekul Vesinikfluoriidhape on gaasilise vesinikfluoriidi lahus.
Vaata Klaasjas süsinik ja Vesinikfluoriidhape
11. oktoober
11.
Vaata Klaasjas süsinik ja 11. oktoober
1957
1957.
Vaata Klaasjas süsinik ja 1957
1960. aastad
1960.
Vaata Klaasjas süsinik ja 1960. aastad
1961
1961.
Vaata Klaasjas süsinik ja 1961
1964
1964.
Vaata Klaasjas süsinik ja 1964
1970. aastad
1970.
Vaata Klaasjas süsinik ja 1970. aastad
1971
1971.
Vaata Klaasjas süsinik ja 1971
1980. aastad
1980.
Vaata Klaasjas süsinik ja 1980. aastad
2011
2011.
Vaata Klaasjas süsinik ja 2011
Vaata ka
Süsinik
- Bethe tsükkel
- Klaasjas süsinik
- Kliimamuutuse leevendamine
- Ookeanide hapestumine
- Radiosüsinikumeetod
- Süsinik
- Tahm
Tuntud ka kui Klaassüsinik.