Kiiremini kui brauser!
25 suhted: Amper, Elektrilaeng, Elektrilaengu jäävuse seadus, Elektriline konstant, Elektrivälja tugevus, Elektromagnetism, Elektromagnetvälja tensor, Erirelatiivsusteooria, Impulss, Kiirus, Kohavektor, Kvantelektrodünaamika, Levi-Civita sümbol, Liikumisvõrrand, Lorentzi jõud, Magnetiline induktsioon, Magnetiline konstant, Maxwelli võrrandid, Newtoni teine seadus, Poyntingi vektor, Punktlaeng, Ruutmeeter, SI, Valguse kiirus, Voolutihedus.
Amper
Amper (tähis A) on elektrivoolu tugevuse ühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Uus!!: Klassikalise elektromagnetismi kovariantne formuleering ja Amper · Näe rohkem »
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Uus!!: Klassikalise elektromagnetismi kovariantne formuleering ja Elektrilaeng · Näe rohkem »
Elektrilaengu jäävuse seadus
Elektrilaengu jäävuse seadus on füüsikaseadus, mille kohaselt elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastastikmõju korral kõigi elektrilaengute algebraline summa jääv.
Uus!!: Klassikalise elektromagnetismi kovariantne formuleering ja Elektrilaengu jäävuse seadus · Näe rohkem »
Elektriline konstant
Elektriline konstant ehk vaakumi dielektriline läbitavus (ingl vacuum electric permittivity) on füüsikakonstant, mis seob mõõtühikute süsteemi elektrilised ja magnetilised ühikud selle süsteemi mehaaniliste ühikutega.
Uus!!: Klassikalise elektromagnetismi kovariantne formuleering ja Elektriline konstant · Näe rohkem »
Elektrivälja tugevus
Elektrivälja tugevus ehk elektriväljatugevus on füüsikaline suurus, mis väljendab elektrivälja võimet avaldada väljapunkti asetatud elektrilaengule jõudu.
Uus!!: Klassikalise elektromagnetismi kovariantne formuleering ja Elektrivälja tugevus · Näe rohkem »
Elektromagnetism
Kui elektrilaeng liigub (kiirusega '''v'''), siis moodustub laengu ümber magnetväli '''B''' (ülal), nii nagu liikuva magnetpooluse ümber moodustub elektriväli '''E''' monopoolusest), paremal: reaalse magneti magnetväli ('''m''' on magnetmoment) Elektromagnetism on füüsika haru, mis uurib elektri- ja magnetnähtusi ja nendevahelisi seoseid.
Uus!!: Klassikalise elektromagnetismi kovariantne formuleering ja Elektromagnetism · Näe rohkem »
Elektromagnetvälja tensor
Elektromagnetvälja tensor on füüsikaline suurus, mis võimaldab elektromagnetvälja kovariantselt kirjeldada.
Uus!!: Klassikalise elektromagnetismi kovariantne formuleering ja Elektromagnetvälja tensor · Näe rohkem »
Erirelatiivsusteooria
Relatiivsusteooria rajaja Albert Einstein 1905. aasta paiku Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria.
Uus!!: Klassikalise elektromagnetismi kovariantne formuleering ja Erirelatiivsusteooria · Näe rohkem »
Impulss
Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega.
Uus!!: Klassikalise elektromagnetismi kovariantne formuleering ja Impulss · Näe rohkem »
Kiirus
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.
Uus!!: Klassikalise elektromagnetismi kovariantne formuleering ja Kiirus · Näe rohkem »
Kohavektor
Kohavektor ehk raadiusvektor on vektor Kaasik, Ü.
Uus!!: Klassikalise elektromagnetismi kovariantne formuleering ja Kohavektor · Näe rohkem »
Kvantelektrodünaamika
Kvantelektrodünaamika (inglise keeles quantum electrodynamics; akronüüm QED) on osakestefüüsikas elektrodünaamika relativistlik kvantväljateooria, mis sisuliselt näitab kuidas interakteeruvad omavahel valgus ja mateeria.
Uus!!: Klassikalise elektromagnetismi kovariantne formuleering ja Kvantelektrodünaamika · Näe rohkem »
Levi-Civita sümbol
Levi-Civita sümbol ehk Levi-Civita permutatsioonitensor ehk Levi-Civita tensor on matemaatiline sümbol, mis vastab n-mõõtmelisele tensorile ja millel on n naturaalarvulist indeksit.
Uus!!: Klassikalise elektromagnetismi kovariantne formuleering ja Levi-Civita sümbol · Näe rohkem »
Liikumisvõrrand
Liikumisvõrrandiks nimetatakse diferentsiaalvõrrandit, mis määrab keha või süsteemi dünaamika.
Uus!!: Klassikalise elektromagnetismi kovariantne formuleering ja Liikumisvõrrand · Näe rohkem »
Lorentzi jõud
Lorentzi jõuks nimetatakse elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu.
Uus!!: Klassikalise elektromagnetismi kovariantne formuleering ja Lorentzi jõud · Näe rohkem »
Magnetiline induktsioon
Magnetiline induktsioon ehk magnetinduktsioon (ingl magnetic induction) on vektorsuurus, mis väljendab magnetväljas liikuvale elektrilaengule või vooluga juhtmele mõjuvat jõudu.
Uus!!: Klassikalise elektromagnetismi kovariantne formuleering ja Magnetiline induktsioon · Näe rohkem »
Magnetiline konstant
Magnetiline konstant ehk vaakumi magnetiline läbitavus (ingl vacuum magnetic permeability) on füüsikakonstant, mis seob mõõtühikute süsteemi elektrilised ja magnetilised ühikud selle süsteemi mehaaniliste ühikutega.
Uus!!: Klassikalise elektromagnetismi kovariantne formuleering ja Magnetiline konstant · Näe rohkem »
Maxwelli võrrandid
Maxwelli võrranditeks nimetatakse lineaarsetest osatuletistega diferentsiaalvõrranditest koosnevat süsteemi, mis on koos Lorentzi seadusega klassikalise elektromagnetvälja teooria alus.
Uus!!: Klassikalise elektromagnetismi kovariantne formuleering ja Maxwelli võrrandid · Näe rohkem »
Newtoni teine seadus
Newtoni teine seadus ütleb, et kehale mõjuv jõud \vec võrdub keha massi m ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse \vec korrutisega: Sageli kasutatakse seda seadust keha kiirenduse leidmiseks, kui on teada keha mass ja kehale mõjuv jõud (või mitme mõjuva jõu resultantjõud): Klassikalise füüsika raamidesse jäädes tuleb täpsustada, et Newtoni teise seaduses massi rollis on keha inertne mass, mitte raske mass (viimane iseloomustab gravitatsioonilise vastastikmõju tugevust).
Uus!!: Klassikalise elektromagnetismi kovariantne formuleering ja Newtoni teine seadus · Näe rohkem »
Poyntingi vektor
Poyntingi vektor on elektromagnetvälja energia voo vektor.
Uus!!: Klassikalise elektromagnetismi kovariantne formuleering ja Poyntingi vektor · Näe rohkem »
Punktlaeng
Punktlaeng on elektriliselt laetud keha idealiseeritud mudel, millel puuduvad mõõtmed.
Uus!!: Klassikalise elektromagnetismi kovariantne formuleering ja Punktlaeng · Näe rohkem »
Ruutmeeter
Ruutmeeter (tähis m²; kasutatud ka qm) on pindalaühik, mis võrdub 10 000 ruutsentimeetriga: Üheruutmeetrine pindala on ruudul, mille külje pikkus on 1 meeter.
Uus!!: Klassikalise elektromagnetismi kovariantne formuleering ja Ruutmeeter · Näe rohkem »
SI
pole kohustuslik SI (lühend tuleb prantsuskeelsest nimetusest Système International d'Unités) ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk SI-süsteem on mõõtühikute süsteem, mis tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960.
Uus!!: Klassikalise elektromagnetismi kovariantne formuleering ja SI · Näe rohkem »
Valguse kiirus
Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus.
Uus!!: Klassikalise elektromagnetismi kovariantne formuleering ja Valguse kiirus · Näe rohkem »
Voolutihedus
Voolutihedus J võrdub elektrivoolu tugevuse I ja elektrijuhi ristlõikepinna pindala A jagatisega: Valem kehtib tingimusel, et voolu jaotus juhi ristlõikes on ühtlane.
Uus!!: Klassikalise elektromagnetismi kovariantne formuleering ja Voolutihedus · Näe rohkem »
