Sisukord
147 suhted: Admiral, Aegna, Agitatsioon, Alamkapten, Alampolkovnik, Aleksander Seiman, Aleksander Tõnisson, Allohvitser, Asula, August Traksmaa, Aurik, Balti laevastik, Dessant, Eesti, Eesti mark, Eesti merevägi, Eesti Rahvavägi, Hannes Walter, Hävitaja, Hobune, Ida, Ingeri, Ingerisoomlased, Jaan Maide, Jaan Unt (sõjaväelane), Jalavägi, Johan Laidoner, Johan Pitka, Johannes Soodla, Kaart, Kaevik, Kahur, Kapten, Karl Parts, Küla, Kindral, Kirre, Kitsarööpmeline raudtee, Kommunism, Kompanii, Koporje, Koporje laht, Kotlõ, Kovaši, Krasnaja Gorka fort, Kroonlinn, Kuulipilduja, Laev, Laiarööpmeline soomusrong nr. 3, Laine (vahilaev), ... Laienda indeks (97 rohkem) »
Admiral
Admiral (araabia väljendist امير البحر (Amīr-al-baḩr) 'merede emiir', ka 'merede vürst', 'merede valitseja') on paljude riikide mereväe kõrge auaste (nn täisadmiral).
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Admiral
Aegna
Aegna (1929–1939 Äigna, ka Eigna, saksa keeles Wulf, rootsi keeles Ulfsö) on saar Tallinna lahe kirdeküljel.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Aegna
Agitatsioon
Agitatsioon (ladina agitatio 'ärgitus') on agitaatorite tegevus; ühiskondliku ideoloogia või liikumise tuline toetamine eeskätt selliste poliitiliste vahendite ja sütitavate üritustega, nagu loosungid, üleskutsed, kõned, ässitustöö ja muu ägedam kihutustöö ehk propaganda, mille eesmärk ei piirdu agitaatori ideedele poolehoidjate leidmisega, vaid eeldab ka poolehoidjate tegevussekaasamist ja inimrühma/de toimimapanekut just agitaatorile vajalikul moel.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Agitatsioon
Alamkapten
Alamkapten oli Eesti Vabadussõja ajal 27.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Alamkapten
Alampolkovnik
Ukraina õhuväe alampolkovniku õlak Alampolkovnik (vene keeles подполковник) on sõjaväeline auaste, mis oli ja on kasutusel mitme riigi sõjaväes.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Alampolkovnik
Aleksander Seiman
Aleksander Seiman (ka Aleksander Seimann) VR I/2, II/2 ja II/3 (23. jaanuar 1886 Tõstamaa vald, Pärnumaa – 5. aprill 1941 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel), Kaitseliidu neljas ülem.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Aleksander Seiman
Aleksander Tõnisson
Aleksander Tõnisson VR I/1 (17. aprill 1875 Pööra küla, Härjanurme vald, Tartumaa – 30. juuni 1941, arvatavasti Tallinna lähistel) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1918), 1934–1939 Tartu linnapea ja 1939–1940 Tallinna ülemlinnapea.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Aleksander Tõnisson
Allohvitser
Saksa ohvitser ja allohvitser (seisab) nõu pidamas Teise maailmasõja ajal Soome mereväe vanemallohvitser 2006 Allohvitser on sõjaväe nooremjuhi (alljuhi) karjäärimudel, sõjaväeline staatus ja teenistuslik vahelüli ohvitseride ja sõdurite vahel.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Allohvitser
Asula
Asula Asula on haja- või tiheasustusega maa-alal lahkmejoontega territoriaalselt piiratud ja tähistatud asustusüksus, mis ei ole linna kindlapiiriliste tunnustega osa, kuid linn haldusüksusena on samades piirides ka asula, mis võib jaguneda asumiteks.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Asula
August Traksmaa
August Hans Traksmaa VR I/3 ja VR II/3 (enne eestistamist 1935 Traksmann; 27. august 1893 Põlula mõis, Rägavere vald, Virumaa – 16. juuli 1942 Sevurallag, Gorelniki vangilaager, Sverdlovski oblast NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1939), diplomaat ja sõjaajaloolane, mitme Eesti Vabadussõda käsitleva teose kaasautor.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja August Traksmaa
Aurik
Soome aurik Ukkopekka Aurik ehk aurulaev on laev, mille jõuallikaks on üks või mitu aurumasinat või -turbiini.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Aurik
Balti laevastik
Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Balti laevastik
Dessant
Dessant (prantsuse keeles descente 'maabumine') on sõjaline operatsioon, kus väed (õhudessantväed, meredessantväed või selleks dessandiks ette valmistatud muud üksused) maanduvad või maabuvad vaenlase valduses oleval territooriumil.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Dessant
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Eesti
Eesti mark
1000 marka Eesti mark oli Eesti rahaühik aastail 1918–1927.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Eesti mark
Eesti merevägi
Eesti merevägi on Eesti kaitseväe põhiväeliik ja struktuuriüksus, mis vastutab mereoperatsioonide eest.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Eesti merevägi
Eesti Rahvavägi
Eesti Rahvavägi oli Eesti sõjaväe mitteametlik nimetus ja esmane organisatoorne etapp 16. novembrist 1918 kuni 27. märtsini 1920 ja õigusvastaselt 1940.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Eesti Rahvavägi
Hannes Walter
Horisondi ENE-teemalises vestlusringis aastal 1989. Hannes Walter (ka Valter; 3. detsember 1952 Tallinn – 26. november 2004) oli eesti sõjaajaloolane.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Hannes Walter
Hävitaja
USA mereväe Arleigh Burke-klassi hävitaja (2008) Hävitaja (lühend esmanimetusest torpeedopaatide hävitaja) on iseseisva opereerimisvõimega ja suure autonoomsusega kiirekäiguline lahinguotstarbeline avamere sõjalaev, mis on mõeldud võitluseks vastase pealveelaevadega, allveelaevadega ja lennuvahenditega.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Hävitaja
Hobune
Hobused Baskimaal mägedes Norra fjordihobune Traavel ja poni Hobune on kabjaliste seltsi hobuslaste sugukonda kuuluv kodustatud loom, metshobuse alamliik Equus ferus caballus.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Hobune
Ida
Idakaar kompassil Ida (E või O) on üks neljast põhi-ilmakaarest.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Ida
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Ingeri
Ingerisoomlased
Ingerisoomlased ehk ingerlased on 17.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Ingerisoomlased
Jaan Maide
Jaan Maide VR II/3 (30. mai 1896 Vana-Kariste vald, Viljandimaa – 10. august 1945 Moskva) oli Eesti sõjaväelane (kindral, 1944; tänapäeval nimetatakse üksmeelselt kindralmajoriks).
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Jaan Maide
Jaan Unt (sõjaväelane)
Jaan Unt VR I/2. ja VR II/3. (8./20. juuli 1894 Murikatsi küla, Kärstna vald, Helme kihelkond, Viljandimaa – 24. detsember 1974 Vancouveri lähedal, Kanada) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Jaan Unt (sõjaväelane)
Jalavägi
Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Jalavägi
Johan Laidoner
Johan Laidoner (12. veebruar 1884 Vardja, Viiratsi vald, Viljandimaa – 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimir, NSV Liit) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Johan Laidoner
Johan Pitka
Johan Pitka VR I/1 (sündinud Juhhan Pitka; 19. veebruar 1872 Terasaugu metsavahimaja, Jalgsema küla, Võhmuta vald – 22. november 1944 Kõue vald, Harjumaa) oli Eesti ettevõtja, kaugsõidukapten ja kontradmiral (1919), üks Eesti riigi rajajaid, Eesti merejõudude looja ja juhataja Vabadussõjas.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Johan Pitka
Johannes Soodla
Johannes Soodla (14. jaanuar 1897 Kudina vald, Liivimaa – 16. mai 1965 Goslar, Saksamaa LV) oli Venemaa, Eesti ja Saksamaa sõjaväes teeninud eesti sõjaväelane, VR II/2 ja VR II/3.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Johannes Soodla
Kaart
Johannes Kepleri maailmakaart Tartu linnaplaan Louis Höflingeri 1860. aasta kaardil Karepa küla kaart Hiinani, selle keskpunkt on Mallorca. See on üks esimesi geograafilisi kaarte, millele on märgitud kompassiroos. Kaart on maapinna (või üldisemas tähenduses ka mõne muu taevakeha pinna) üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline kujutis, mis näitab, kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Kaart
Kaevik
Kaevik Somme'i lahingu ajal Vana kaevikuliin Mustoja maastikukaitsealal Kaevik (inglise keeles trench) on pealt lahtine kaitserajatis tulistamiseks ning isikkoosseisu ja sõjatehnika kaitsmiseks vastase hävitusvahendite eest.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Kaevik
Kahur
23 mm automaatne õhutõrjekahur kaasaegne sõjalaeva 76 mm tekikahur Kahur on pika raua, suure laskekiiruse ja lameda laskejoonega suurtükiväe tulirelv.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Kahur
Kapten
Eesti maaväe kapteni õlak Kapten on leitnandist kõrgem ja majorist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Kapten
Karl Parts
Karl Parts VR I/1., II/2. ja II/3. (15. juuli 1886 Palupera vald, Tartumaa – 1. september 1941 Kirovi oblast) oli Eesti sõjaväelane (kolonel, 1919).
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Karl Parts
Küla
Ungari küla Hollókő Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Küla
Kindral
USA kindrali õlak Kindral ehk täiskindral on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on reeglina kõrgem kindralleitnandist ja madalam marssalist või sellele vastavast auastmest.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Kindral
Kirre
thumb Kirre (NE ehk NO) on vaheilmakaar, mille asimuut on 45 kraadi.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Kirre
Kitsarööpmeline raudtee
Kitsarööpmeline raudtee on rongiliikluseks ehitatud kitsarööpmelise rööbasteega raudtee, mille rööbaste vahekaugus (rööpmelaius) on alla 1435 mm.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Kitsarööpmeline raudtee
Kommunism
"Kommunism" kui termin võib tähendada kas.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Kommunism
Kompanii
paremal Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis-haldus-majanduslik allüksus, milles on tavaliselt 50...250 inimest.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Kompanii
Koporje
Koporje (soome Kaprio, Landvern, eesti keeles Kaporje, rootsi keeles Koporje) on küla (село) Venemaal Leningradi oblastis Lomonossovi rajoonis, Koporje lahe ääres.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Koporje
Koporje laht
Soome lahe idaosa kaart Koporje laht (vene keeles Копорская губа; harva ka Kaporje laht) on laht Läänemeres Soome lahe lõunakaldal.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Koporje laht
Kotlõ
Kotlõ (vadja Kattila; eesti keeles mööndav Katla) on küla Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis Kotlõ vallas.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Kotlõ
Kovaši
Küla plaan (1860) Kovaši (vene keeles Коваши, soome keeles Hevaa, isuri keeles Hevaha)) on küla Venemaal Leningradi oblastis Lomonossovi rajoonis Lebjažje linnaasunduses (vene keeles Лебяженское городское поселение). Külas elab 126 inimest (2010).
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Kovaši
Krasnaja Gorka fort
Krasnaja Gorka fort (alates 1915 Aleksei fort, vene keeles Алексеевский форт; alates 1919 Punalaevastiku fort, vene keeles Краснофлотский форт) on endine fort Soome lahe lõunarannikul Kotlini saare vastas Lomonossovi rajoonis.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Krasnaja Gorka fort
Kroonlinn
Laevastiku katedraal ja igavene tuli Kroonlinnas, mai 2005 Kroonlinn on Peterburi haldusalasse kuuluv linn, mis asub Soome lahe idaosas Kotlini saarel.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Kroonlinn
Kuulipilduja
NSV Liidu raskekuulipilduja DŠK Iisraeli kuulipilduja Negev Kuulipilduja FN MAG Rootsis toodetud variant KSP 58 koos varuvintraua vutlari (ülal), hoolduskomplekti (vasakul), lindikasti ja laetud lindi (all) ning relvale kinnitatud lindi ja seda hoidva linditaskuga Kuulipilduja on parandatud stabiilsusega täisautomaatne padrunlaskemoonaga tulistav tulirelv kaliibriga alla 20 mm, mis on mõeldud otsetuletoetuseks.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Kuulipilduja
Laev
Maailma suurimate laevade võrdlus. Laev on veekogul liiklemiseks (sõitmiseks) valmistatud, piisavalt stabiilse ja hüdrodünaamilise kerega ning üldjuhul suurem veesõiduk.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Laev
Laiarööpmeline soomusrong nr. 3
Laiarööpmeline soomusrong nr.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Laiarööpmeline soomusrong nr. 3
Laine (vahilaev)
Laine (ka Laene) oli Eesti mereväe (Eesti merejõudude) vahilaev aastatel 1918–1940 ja Eesti esimene sõjalaev.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Laine (vahilaev)
Lauga laht
Soome lahe idaosa kaart Lauga laht ehk Luuga laht (vene keeles Лужская губа) on laht Venemaa loodeosas, Soome lahe osa.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Lauga laht
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Läänemeri
Lääs
thumb Lääs (W) on üks neljast põhi-ilmakaarest, mille asimuut on 270 kraadi.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Lääs
Lõuna
thumb Lõuna (S) on põhi-ilmakaar, mille asimuut on 180 kraadi.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Lõuna
Leitnant
100px Leitnant on sõjaväeline auaste, mis Eesti kaitseväes on madalam kaptenist ja kõrgem nooremleitnandist.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Leitnant
Lembit (suurtükipaat)
Lembit oli Vene Keisririigis ehitatud ja hiljem Eesti merejõudude kasutuses olnud Giljak-klassi suurtükilaev (toonases kõnepruugis suurtükipaat).
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Lembit (suurtükipaat)
Lennuk
Lennuk Lennuk (varem ka aeroplaan) on inimest kandev õhust raskem õhusõiduk, mis püsib õhus jäigalt kinnitatud kandepinna ehk tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel ning millel on tõmmet tekitav jõuseade.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Lennuk
Lennuk (miiniristleja)
Lennuk oli Venemaa keisririigis ehitatud Izjaslav-klassi hävitaja (miiniristleja) algse nimega Avtroil (vene keeles Эскадренный миноносец "Автроил"), mis teenis hiljem Nõukogude Venemaa mereväe Balti laevastikus, Eesti merejõududes ja Peruu mereväes.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Lennuk (miiniristleja)
Lomonossov
Lomonossov on linn Venemaal Peterburi haldusalas Petrodvoretsi rajoonis.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Lomonossov
Loodearmee
Loodearmee (vene keeles Северо-Западная армия (СЗА)) oli Venemaa kodusõjas ja Eesti Vabadussõjas osalenud endise Venemaa keiserliku armee sõjaväelastest ja vabatahtlikest moodustatud väekoondis.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Loodearmee
Maavägi
Maavägi on relvajõudude põhiväeliik või väeliik.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Maavägi
Mati Õun
Mati Õun raamatu "101 Eesti lahingut" esitlusel Rahva Raamatus 3. oktoobril 2012 Mati Õun (sündinud 17. juulil 1942 Tallinnas) on eesti sõjaajaloo raamatute autor ja sporditegelane.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Mati Õun
Mürsk
Suurtüki kildmürsud M107 sütikutega Vene päritolu suurtükimürske: 1) 76 mm – 6,2 kg 2) 76 mm – 6,2 kg 3) 107 mm – 17,2 kg 4) 122 mm – 21,76 kg 5) 122 mm – 25 kg 6) 152 mm – 40 kg 7) 152 mm – 43,56 kg Saksa õhutõrjekahuri 35 mm õppemürsud lindis Vene 125 mm kumulatiivne tankimürsk BK-14 Mürsk (ka suurtükimürsk; inglise keeles projectile) on heade ballistiliste lennuomadustega laskemoonaosa tulistamiseks suurtükist.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Mürsk
Meeme (laev)
Meeme 1920-ndate algul. Meeme oli Eesti Merejõudude abilaev, suurtükilaev ja miinitraaler.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Meeme (laev)
Meremiin
Poola kontaktmiin Meremiin on laevatatavasse veekogusse (merre, samuti siseveekogusse) paigutatav lõhkeseadeldis, mis on mõeldud seal liikuvate laevade hävitamiseks.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Meremiin
Monitor (laevatüüp)
Monitor oli 1-2 suurekaliibrilise suurtükitorniga relvastatud madalapardaline aeglasekäiguline peamiselt rannikulähedaseks kasutamiseks mõeldud soomustatud sõjalaev.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Monitor (laevatüüp)
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Narva
Narva laht
Narva-Jõesuu tuletorn Narva lahe rannikul Narva laht nagu Soome lahe osa Hallvares Narva lahe rannikul Narva-Jõesuus. Tagaplaanil on Sillamäe. Narva laht on suur laht Eesti kirdeosas, Soome lahe kaguosa.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Narva laht
Narva raudteejaam
Narva raudteejaam on Eesti Vabariigi kõige idapoolsem raudteejaam, mis asub Ida-Virumaal Narva linnas aadressil Vaksali tänav 22.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Narva raudteejaam
Nõukogude Venemaa
Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Nõukogude Venemaa
Nikolai Judenitš
Nikolai Nikolajevitš Judenitš (Юденич, Николай Николаевич) (30. juuli (18. juuli vana kalendri järgi) 1862 Moskva Vene keisririik – 5. oktoober 1933 Cannes Prantsusmaa) oli Vene jalaväekindral (1915) ja Venemaa valgekaardi juhataja Baltimaades Vene kodusõja ajal 1918–1920.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Nikolai Judenitš
Nooremallohvitser
Nooremallohvitser on madalamasse auastmegruppi kuuluv allohvitser.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Nooremallohvitser
Novik
Novik on vene (Новик), valgevene (Новiк) ja poola (Nowik) päritolu nimi, mis pärineb idaslaavi sõnatüvest tähendusega "uus".
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Novik
Ohvitser
Ohvitser (ladina sõnast officium, 'amet') on vastava auastmega isik, kes kuulub relvajõudude, korrakaitsejõudude või sõjaväeliste ametkondade juhtivkoosseisu.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Ohvitser
Org
Jõeorg Kaukasuses Gruusias Org on mitmesuguse suuruse ja enamasti pikliku kujuga negatiivne pinnavorm.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Org
Oskar Luiga
Oskar Luiga VR I/2, VR II/2, VR II/3 (28. september 1894 Pangodi vald, Tartumaa – 24. juuni 1941 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Oskar Luiga
Pataljon
NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Pataljon
Paul Villemi
Paul-Aleksander Villemi VR II/3 (14. oktoober 1897 Mooste vald, Põlva kihelkond, Võrumaa – 28. aprill 1942 Vjatlag, Kirovi oblast, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Paul Villemi
Põhi
thumb Põhi (N) on põhi-ilmakaar, mille asimuut on 0 ehk 360 kraadi.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Põhi
Põtalovo
Põtalovo (läti keeles Pitalova, Abrene) on linn Venemaal Pihkva oblastis.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Põtalovo
Peipija
Peipija (vene Пейпия, vadja Peipiä) on küla Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis Nežnovo vallas.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Peipija
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Peterburi
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Pihkva
Porgi
Porgi ehk Borki oli väike saar Väinameres, Tauksist idas ja Holmirahust (praegu Sassi poolsaar) läänes.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Porgi
Praam
kosmosesüstiku osadega Liikurpraam "Andromeda" Hannoveris Praam on pukseeritav, harvemini iseliikuv lai lamedapõhjaline madala süvisega kaubalaev, millega veetakse laste peamiselt siseveekogudel ja kaitstud merepiirkondades.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Praam
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Punaarmee
Rahvus
Rahvus, ka natsioon (ladina keeles natio, sõnast nasci, ’sündima’) on etnose arengustaadium, mida iseloomustab keelel, kultuuril, usul või muudel teguritel põhinev identiteet.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Rahvus
Raudtee
Odawara raudteejaam Jaapanis Raudtee puhastamine lumest Raudtee on rööbasteega transpordisüsteem inimeste veoks (ühistransport) või kaubaveoks.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Raudtee
Reamees
Eesti maaväe reamehe õlak Reamees on paljudes riikides, sealhulgas tänapäeval Eestis, maaväes (paljudes riikides ka õhuväes) madalaim sõjaväeline auaste.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Reamees
Reigo Rosenthal
Reigo Rosenthal (sündinud 6. detsembril 1981 Tallinnas) on eesti ajaloolane.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Reigo Rosenthal
Sõdur
Sõdurid 2014. aastal Tapa sõjaväelinnakus sõdurite maja juures. Sõdurid 2014. aastal Tapa sõjaväelinnakus sõdurite maja juures laulmas. Sõdur on allüksuse rivikoosseisu põhivõitleja üldnimetus.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Sõdur
Sõdur (ajakiri)
Sõdur on Eesti sõjandusajakiri, mida annab välja Eesti Kaitseväe küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskus.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Sõdur (ajakiri)
Sõjalaev
Suured sõjalaevad kiilveerivis Väiksemad sõjalaevad kiilrivis Sõjalaev on mereväe või sarnase eesmärgiga relvastatud organisatsiooni koosseisu kuuluv sõjaliste ülesannete täitmiseks ehitatud või ette valmistatud laev.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Sõjalaev
Scoutspataljon
Saber Strike 2014 Saber Junction 2014 Scoutspataljon on Eesti kaitseväe maaväe lahinguüksus-pataljon, kuulub 1. jalaväebrigaadi alluvusse.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Scoutspataljon
Sild
Sild on insenertehniline ehitis, mida mööda tee ületab loodusliku või tehisliku takistuse.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Sild
Sista jõgi
Sista jõgi alamjooksul (mai, 2008) Sista (vene keeles Систа, soome keeles Siestajoki) on jõgi Venemaal Leningradi oblastis, voolates läbi Volossovo, Kingissepa ja Lomonossovi rajooni ja suubudes Koporje lahte.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Sista jõgi
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Soo
Soomusrongide divisjon
Soomusrongide divisjon oli Eesti Rahvaväe soomusväe üksus Vabadussõjas.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Soomusrongide divisjon
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Suurbritannia
Suurtükilaev
Suurtükipaat ''Panther'' Suurtükilaev ehk vanemas keelepruugis suurtükipaat (ka kahuripaat) on rannikumerelt või siseveekogult peamiselt maavägedele tuletoetuse andmiseks mõeldud ja selleks peamiselt suurtükkidega relvastatud ning tavaliselt keskmine või väiksem sõjalaev.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Suurtükilaev
Suurtükipatarei
Suurtükipatarei on suurtükiväe allüksus, mis vastab teiste väe- või relvaliikide kompaniile.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Suurtükipatarei
Suurtükivägi
Suurtükiväe väeliigi (relvaliigi) NATO taktikaline põhitingmärk Suurtükivägi (vananenud termin artilleeria) on relvaliik, mille ülesandeks on toetada lahingutegevuses osalevate väeliikide ja relvaliikide tegevust kaudtulega ja võidelda vastase suurtükiväeüksustega.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Suurtükivägi
Suurtükk
Saksa suurtükimeeskond läänerindel 1914 USA välisuurtükimeeskond Iraagis 2004 Moodne Saksa liikursuurtükk PzH 2000 Suurtükk on mürskudega tulistav vint- või sileraudne tulirelv kaliibriga vähemalt 20 mm.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Suurtükk
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Tallinn
Tamm (ehitis)
Sacramento jõe tamm Tamm (ka kaldavall) on pinnaspaisutaoline vesiehitis, mis võimaldab veekogu voolu suunata (juhttammid) või kaitseb veekogu üleujutuste ja lainete või hoovuste purustava toime eest (näiteks poldritammid).
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Tamm (ehitis)
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Tartu
Tasuja (laev 1910)
Tasuja (esialgse nimega Gerkules) oli enne 1.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Tasuja (laev 1910)
Torm
Äikesetorm (ja pilved ''Cumulonimbus arcus'' 17. juulil 2004 Enschedes (Hollandis) Bonaventura Peeters (1650) Torm (ka raju) on suure kiiruse ja jõuga tuul, atmosfäärinähtus.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Torm
Traaler
Traallaevad Miiduranna sadamas. Traaler (ka traallaev) on kalapüügilaev traaliga kalapüügiks.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Traaler
Utria dessant
Utria dessant oli Eesti Vabadussõja ajal 17.–19. jaanuaril 1919 toimunud suurim meredessantoperatsioon, kus Eesti poole väeosad, mis valdavalt koosnesid soome vabatahtlikest, maabusid laevadelt Utria rannas Nõukogude vägede tagalas.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Utria dessant
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Vabadussõda
Vabrik
Bertha Evelyn Jaques, "Tehased Chicago jõel" (kuivnõel, 1904) Vabrik või tehas (vanasti manufaktuur) on tööstushoone, kus töölised toodavad kaupu või juhivad masinaid, mis neid toodavad.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Vabrik
Valge meri
Asukoht kaardil NASA satelliidifotod Valgest merest: ülemine kevadel, alumine varatalvel Valge meri (vene Белое море, karjala Valkea meri, Vienanmeri, neenetsi Сэрако ям’) on Põhja-Jäämere sisemeri.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Valge meri
Valgekaartlased
Valgekaartlased (vene keeles белогвардейцы) olid oktoobrirevolutsiooni toime pannud bolševike ja esseeride vastastes sõjalistes formeeringutes (Anton Denikini, Pjotr Krasnovi, Peter von Wrangeli, Nikolai Judenitši, Aleksandr Koltšaki jt. armeedes) osalejad.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Valgekaartlased
Vambola (miiniristleja)
Vambola (kirjapilt harvem ka Wambola) oli Venemaal ehitatud Leitnant Iljin klassi miiniristleja (hävitaja).
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Vambola (miiniristleja)
Vanemallohvitser
Vanemallohvitser on allohvitseride kategooria mitmes riigis, sh Eestis.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Vanemallohvitser
Velikaja jõgi
Velikaja jõgi (ka: Pihkva Emajõgi) on jõgi Venemaal; suurim Peipsi järve suubuv jõgi.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Velikaja jõgi
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Venelased
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Venemaa
Venestamine
Venestamine ehk russifitseerimine on vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Venestamine
Vesilennuk
Vesilennuk Sk24 Vesitaso Vesilennukid Helsingi õhusõul 2017. aastal Vesilennuk on lennukitüüp, mis on kohandatud veepinnalt startimiseks ja sellele maandumiseksTehnikaleksikon, lk.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Vesilennuk
Walter Cowan
EML "Admiral Cowan" pardavapp.Sir Walter Henry Cowan (1. baronet, KCB, DSO & Barm MVO) (11. juuni 1871 – 14. veebruar 1956) oli Briti Kuningliku Mereväe admiral, kes osales I maailmasõjas, Vabadussõjas ja II maailmasõjas.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja Walter Cowan
1. Diviis
1.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja 1. Diviis
1. november
1.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja 1. november
10. oktoober
10.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja 10. oktoober
12. oktoober
12.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja 12. oktoober
13. oktoober
13.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja 13. oktoober
14. oktoober
14.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja 14. oktoober
15. oktoober
15.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja 15. oktoober
16. oktoober
16.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja 16. oktoober
17. oktoober
17.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja 17. oktoober
19. oktoober
19.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja 19. oktoober
1919
1919.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja 1919
2. november
2.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja 2. november
20. oktoober
20.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja 20. oktoober
21. oktoober
21.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja 21. oktoober
22. oktoober
22.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja 22. oktoober
23. oktoober
23.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja 23. oktoober
24. oktoober
24.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja 24. oktoober
26. oktoober
26.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja 26. oktoober
27. oktoober
27.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja 27. oktoober
3. november
3.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja 3. november
4. Üksik Jalaväepataljon
4.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja 4. Üksik Jalaväepataljon
5. november
5.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja 5. november
6. Kütidiviis
6.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja 6. Kütidiviis
9. november
9.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja 9. november
9. oktoober
9.
Vaata Krasnaja Gorka operatsioon ja 9. oktoober
Tuntud ka kui Punamäe operatsioon.