Sisukord
109 suhted: Aiboland, Aprill, Audru mõis, Brandenburgi mark, Bulla, Ekskommunikatsioon, Eugenius IV, Friedrich III (Saksa-Rooma keiser), Haapsalu, Haapsalu piiskopilinnus, Heidenreich Vincke von Overberg, Henning Scharpenberg, Hiiumaa, Indulgents, Johannes I (Saare-Lääne piiskop), Johannes II (Saare-Lääne piiskop), Jurisdiktsioon, Juuni, Kaarma kirik, Kapiitel, Kardinal, Karja kirik, Karl VIII, Kodusõda, Koluvere piiskopilinnus, Komtuur, Konrad von Erlichshausen, Koonga mõis, Kuressaare, Kuressaare piiskopilinnus, Ladina keel, Lään, Läänemaa, Liivimaa, Liivimaa maapäev, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Ludolf Grove, Maksud, Mõis, Nicolaus V, Noarootsi poolsaar, Osmussaare, Paast, Paavst, Püha kirik, Pühapäev, Pitser, Privileeg, Rannarootslased, ... Laienda indeks (59 rohkem) »
Aiboland
Aiboland (ka Egeland) oli rannarootslaste omanimetus alade kohta, mida nad Lääne-Eestis ja Eesti saartel kasutasid ja käsitlesid selle nimetuse kaudu oma kodumaana.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Aiboland
Aprill
Aprill on Gregoriuse kalendris aasta neljas kuu.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Aprill
Audru mõis
Audru mõis (saksa keeles Audern) on endine rüütlimõis Pärnumaa Audru kihelkonnas, mille süda asub tänapäeval Audru alevikus Pärnu linnas Pärnumaal.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Audru mõis
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Brandenburgi mark
Bulla
Püha Rooma keiser Karl IV kullast Bulla aastat 1356 Bulla (ladina 'kapsel') on üriku külge kinnitatud metallist pitser.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Bulla
Ekskommunikatsioon
Friedrich II Ekskommunikatsioon on kirikust väljaheitmine (lahutamine kiriku osadusest).
Vaata Kuressaare rahuleping ja Ekskommunikatsioon
Eugenius IV
Eugenius IV (Gabriele Condulmer; ka Gabriello Condulmaro, Condolmer, Condulmieri, Condolmieri või Condulmerio, 1383 – 23. veebruar 1447) oli paavst 1431–1447.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Eugenius IV
Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich III Friedrich III (21. september 1415 Innsbruck – 19. august 1493 Linz) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma keiser 1452–1493.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Haapsalu
Haapsalu piiskopilinnus
Vaade linnusevaremetele idast Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Carl Faehlmann Linnuse vaade läänest 19. sajandil. Autor: Carl Faehlmann Haapsalu piiskopilinnuse varemed. 1889 konvendihoone läänetiiva Vahitorn Haapsalu piiskopilinnus on Haapsalu kesklinnas asuv linnus, mis oli kindlustusena kasutusel 13.–17.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Haapsalu piiskopilinnus
Heidenreich Vincke von Overberg
Heidenreich Vincke von Overberg (ka Heinrich; surnud 29. juunil 1450) oli Liivi ordumeister 1438/1439–1450.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Heidenreich Vincke von Overberg
Henning Scharpenberg
Henning Scharpenberg (surnud 5. aprillil 1448) oli Riia peapiiskop aastatel 1424–1448.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Henning Scharpenberg
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Hiiumaa
Indulgents
Indulgents ehk patukustutuskiri (ladina keeles indulgentia) on katoliku kirikus patu ajaliku karistuse andestamine kiriku poolt seatud tingimustel.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Indulgents
Johannes I (Saare-Lääne piiskop)
Johannes I Schutte (surnud 12. septembril 1438) oli Saare-Lääne piiskopkonna piiskop 1432–1438.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Johannes I (Saare-Lääne piiskop)
Johannes II (Saare-Lääne piiskop)
Johannes II Creul (ka Johann Creul, Krowel, Krouwel, Crowel, end nimetas Johannes Crewl, umbes 1400 Gdańsk – surnud millalgi ajavahemikul 20. veebruarist 1456 7. märtsini 1457) oli Saare-Lääne piiskop 1439–1457.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Johannes II (Saare-Lääne piiskop)
Jurisdiktsioon
Jurisdiktsioon (inglise keeles jurisdiction) on riigi õigus teostada võimu, millega saab luua, muuta ning lõpetada õigussuhteid.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Jurisdiktsioon
Juuni
Juuni on Gregoriuse kalendris aasta kuues kuu.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Juuni
Kaarma kirik
Kaarma kirik Kaarma kirik Tahvel Kaarma kiriku seinal peasissekäigu kõrval Kaarma Peeter-Pauli kirik on kirik Saaremaal Kaarma külas.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Kaarma kirik
Kapiitel
Kapiitel oli orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsimusi.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Kapiitel
Kardinal
Kardinalist peapiiskopi vapikaunistus. Punane kardinalikübar (''galero''), millel on 30 külgtutti, näitab, et tegu on kardinaliga. Rist näitab, et tegu on peapiiskopiga. Moto ja vapikilp on igal kardinalil erinev. Kardinali kooririietus Kardinal on katoliku kiriku hierarhias paavstist 1 aste allpool asuv ametikoht.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Kardinal
Karja kirik
Karja kirik Kiriku läänefassaad peaportaaliga Karja Katariina kirik asub Põhja-Saaremaal Saaremaa vallas Linnaka külas.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Karja kirik
Karl VIII
Karl VIII Karl VIII ehk Karl Knutsson Bonde (1. oktoober 1408 või 1409 – 15. mai 1470) oli Rootsi riigitegelane, regent ja mitmekordne kuningas; 1449–1450 ka Norra kuningas (Karl I).
Vaata Kuressaare rahuleping ja Karl VIII
Kodusõda
Kodusõda on sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Kodusõda
Koluvere piiskopilinnus
Koluvere linnus ja vallikraavid Koluvere linnus ja vallikraav Koluvere linnuse sild üle Liivi jõe Koluvere linnuse kivisild Koluvere piiskopilinnus (saksa keeles Lode, Schloß Lode; soome keeles on kasutatud ka Lukkolinna) on Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Risti-Virtsu maantee ääres asuv endine Saare-Lääne piiskopilinnus.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Koluvere piiskopilinnus
Komtuur
Komtuur (saksa keeles Komtur) oli feodalismiaegne vaimuliku rüütliordu ametnik, kes oma valitsemispiirkonnas (komtuurkonnas) omas kõrgeimat kohtu-, haldus- ja sõjalist võimu.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Komtuur
Konrad von Erlichshausen
Konrad von Erlichshausen (1390. aastad - 7. novembril 1449) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1441–1449.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Konrad von Erlichshausen
Koonga mõis
Koonga mõis (saksa keeles Kokenkau) oli riigimõis Pärnumaal Mihkli kihelkonnas.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Koonga mõis
Kuressaare
Kuressaare on linn Saaremaal, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Kuressaare
Kuressaare piiskopilinnus
Kuressaare linnus 2019. aasta talvelFoto: Stefan Hiienurm Kuressaare linnus 2014. aasta talvel Kuressaare linnus 2010. aasta talvel Kuressaare piiskopilinnus on Saare-Lääne piiskoppide kunagine linnus, mis asub Saare maakonnas Kuressaare linna merepoolses servas.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Kuressaare piiskopilinnus
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Ladina keel
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Lään
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Läänemaa
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Liivimaa
Liivimaa maapäev
Liivimaa maapäev (saksa keeles Livländische Landtag, inglise keeles Livonian Diet) oli Vana-Liivimaa maaisandate (Riia peapiiskopi, Liivi ordu, Tartu piiskopi, Saare-Lääne piiskopi, Kuramaa piiskopi ning formaalselt ka Tallinna piiskopi) ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Liivimaa maapäev
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Liivimaa ordu
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Liivimaa ordu maameister
Ludolf Grove
Ludolf Grove (ka Ludolph Grove või Ludolphus Grove; surnud 11. märtsil 1458) oli Saare-Lääne piiskop 1449–1458 koos Johannes Creuliga, kuid Saare-Lääne piiskopkonna kapiitel oli ta valinud piiskopiks 1438.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Ludolf Grove
Maksud
Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Maksud
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Mõis
Nicolaus V
Nicolaus V (Tommaso Parentucelli või Tomaso Parentucelli; 15. november 1397 – 24. märts 1455) oli paavst aastatel 1447–1455.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Nicolaus V
Noarootsi poolsaar
Piirkonnas, kus maakerke tõttu Noarootsi saar mandriga ühines, asub nüüd jäänukjärvede ja roostike kaitseks moodustatud Silma looduskaitseala. Noarootsi poolsaar on poolsaar Lääne-Eestis, halduslikult jääb see Lääne-Nigula valda Läänemaal.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Noarootsi poolsaar
Osmussaare
Osmussaare ehk Odensholm on küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Osmussaarel.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Osmussaare
Paast
Paastumine ehk paast on põhiliselt tahtlik hoidumine toidust (söögist, joogist või mõlemast) mingiks ajaperioodiks.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Paast
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Paavst
Püha kirik
Püha kirik linnulennult (2014) Vaade edelast Püha Jakobi kirik (ka Püha kirik, ka Pihtla kirik) on kirik Saare maakonnas Saaremaa vallas Püha külas.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Püha kirik
Pühapäev
Pühapäev on nädala päev, millele eelneb laupäev ja järgneb esmaspäev.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Pühapäev
Pitser
Laiuse koguduse pitser 1833. aastast Pitser on pitsati positiivne reljeefne jäljend plastilises aines või värvis.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Pitser
Privileeg
Privileeg on ajalooline ürik, mis annab mingeid eesõiguseid.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Privileeg
Rannarootslased
Rannarootslased (harvem ka eestirootslased, rootsi keeles estlandssvenskar) olid Eestis keskajast kuni 1944.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Rannarootslased
Rüütel
Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Rüütel
Rüütelkond
Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Rüütelkond
Rent
Rent (ka renditasu, rendimaks, rendimakse) on tasu, mida rendile (üürile) võtja peab aineliste väärtuste kasutamise eest maksma teisele isikule (üüriandjale, rentijale).
Vaata Kuressaare rahuleping ja Rent
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Riia
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Riia peapiiskop
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Riia peapiiskopkond
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Rootsi kuningas
Saare-Lääne piiskop
Saare-Lääne piiskoppide loend Kuressaare piiskopilinnuses Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Saare-Lääne piiskop
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Saare-Lääne piiskopkond
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Saaremaa
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Saksa kuningas
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Saksa ordu
Saksa ordu kõrgmeister
Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Saksa ordu kõrgmeister
September
September ehk mihklikuu on Gregoriuse kalendris aasta üheksas kuu.
Vaata Kuressaare rahuleping ja September
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Vaata Kuressaare rahuleping ja Taani kuningas
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Tallinn
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Tartu
Täkk
Täkk on kastreerimata isane hobune või muu kabjaline, enamasti siiski hobuslase (nt eesel, sebra, kulaan, tarpan), kuid ka kaameli isasloom.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Täkk
Toomhärra
Toomhärra on kõrgem vaimulik, kes osales piiskopkonna valitsemisel.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Toomhärra
Turu
Turu (soome keeles Turku; rootsi keeles Åbo) on ajalooline linn Soome edelarannikul Aura jõe suudmes.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Turu
Valjala kirik
eeskoja kilpkaare jäänus lääneseinal Valjala kiriku hiliskeskaegne hulknurkne koorilõpmik Valjala Martini kirik on kirik Valjalas Saare maakonnas.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Valjala kirik
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Vasall
Vormsi
Vormsi (varem ka Hiiurootsi saar, rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Worms) on 93 km² suurune saar Läänemeres, Lääne maakonna territooriumil.
Vaata Kuressaare rahuleping ja Vormsi
1. detsember
1.
Vaata Kuressaare rahuleping ja 1. detsember
10. detsember
10.
Vaata Kuressaare rahuleping ja 10. detsember
10. veebruar
10.
Vaata Kuressaare rahuleping ja 10. veebruar
1439
1439.
Vaata Kuressaare rahuleping ja 1439
1440
1440.
Vaata Kuressaare rahuleping ja 1440
1441
1441.
Vaata Kuressaare rahuleping ja 1441
1445
1445.
Vaata Kuressaare rahuleping ja 1445
1446
1446.
Vaata Kuressaare rahuleping ja 1446
1447
1447.
Vaata Kuressaare rahuleping ja 1447
1448
1448.
Vaata Kuressaare rahuleping ja 1448
1449
1449.
Vaata Kuressaare rahuleping ja 1449
15. jaanuar
15.
Vaata Kuressaare rahuleping ja 15. jaanuar
15. mai
15.
Vaata Kuressaare rahuleping ja 15. mai
16. juuli
16.
Vaata Kuressaare rahuleping ja 16. juuli
16. juuni
16.
Vaata Kuressaare rahuleping ja 16. juuni
17. veebruar
17.
Vaata Kuressaare rahuleping ja 17. veebruar
18. märts
18.
Vaata Kuressaare rahuleping ja 18. märts
19. mai
19.
Vaata Kuressaare rahuleping ja 19. mai
19. november
19.
Vaata Kuressaare rahuleping ja 19. november
2. detsember
2.
Vaata Kuressaare rahuleping ja 2. detsember
2. jaanuar
2.
Vaata Kuressaare rahuleping ja 2. jaanuar
20. aprill
20.
Vaata Kuressaare rahuleping ja 20. aprill
20. märts
20.
Vaata Kuressaare rahuleping ja 20. märts
22. juuli
22.
Vaata Kuressaare rahuleping ja 22. juuli
22. juuni
22.
Vaata Kuressaare rahuleping ja 22. juuni
24. mai
24.
Vaata Kuressaare rahuleping ja 24. mai
24. märts
24.
Vaata Kuressaare rahuleping ja 24. märts
25. aprill
25.
Vaata Kuressaare rahuleping ja 25. aprill
29. märts
29.
Vaata Kuressaare rahuleping ja 29. märts
30. aprill
30.
Vaata Kuressaare rahuleping ja 30. aprill
30. jaanuar
30.
Vaata Kuressaare rahuleping ja 30. jaanuar
31. august
31.
Vaata Kuressaare rahuleping ja 31. august
31. jaanuar
31.
Vaata Kuressaare rahuleping ja 31. jaanuar
8. jaanuar
8.
Vaata Kuressaare rahuleping ja 8. jaanuar
8. oktoober
8.
Vaata Kuressaare rahuleping ja 8. oktoober
9. märts
9.
Vaata Kuressaare rahuleping ja 9. märts
Tuntud ka kui Kuressaare rahu.