Kiiremini kui brauser!
51 suhted: Adramaa, Algkool, Belgia, Bojaar, De la Gardie, Ebba Margaretha De la Gardie, Elistvere, Esimene maailmasõda, Heinrich Georg Eduard von Ungern-Sternberg, Hektar, Hiiu-Suuremõisa mõis, Hiiumaa, Inglismaa, Jakob De la Gardie, Kõrgessaare, Kõrgessaare mõis (Rõuge), Kõrgessaare raamatukogu, Kõrgessaare sadam, Kõrgessaare vaba aja keskus, Kultuurimaja, Kunstsiid, Liivi sõda, Mõisavalitseja, Muinsuskaitse, Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg, Parun, Prantsusmaa, Rüütlimõis, Reigi kihelkond, Riigimõis, Rootsi kroon, Saksa keel, Stenbock, Stockholm, Suur reduktsioon, Tuuleveski, Ungern-Sternberg, Ungru mõis, Viinaköök, Zöge von Manteuffel, 16. sajand Eestis, 1624, 1691, 17. sajand Eestis, 1755, 1781, 1804, 1858, 1909, 1911, ..., 1972. Laienda indeks (1 rohkem) »
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja Adramaa · Näe rohkem »
Algkool
Algkool on üldhariduskool, mis annab alghariduse.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja Algkool · Näe rohkem »
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja Belgia · Näe rohkem »
Bojaar
Vene bojaarid 16.-17. sajandil. Bojaarid olid Vene ja Moskva vürstiriigi kõrgaadlikud 18. sajandi alguseni.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja Bojaar · Näe rohkem »
De la Gardie
De la Gardie'de vapp De la Gardie on prantsuse päritoluga Rootsi aadlisuguvõsa.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja De la Gardie · Näe rohkem »
Ebba Margaretha De la Gardie
Ebba Margaretha De la Gardie Ebba Margaretha Stenbocki haukabel Pühalepa kirikuaias. Krahvinna Ebba Margaretha De la Gardie (pärast abiellumist Ebba Margaretha Stenbock; 24. november 1704 – 10. september 1776) oli Eestimaa aadlinaine, Fredrik Magnus Stenbocki abikaasa.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja Ebba Margaretha De la Gardie · Näe rohkem »
Elistvere
Elistvere on küla Tartu maakonnas Tartu vallas.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja Elistvere · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Heinrich Georg Eduard von Ungern-Sternberg
Heinrich Georg Eduard von Ungern-Sternberg (9. oktoober 1782 Kuuste – 17. august 1861 Kõrgessaare) oli baltisaksa mõisaomanik ja Venemaa sõjaväelane.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja Heinrich Georg Eduard von Ungern-Sternberg · Näe rohkem »
Hektar
Hektar (lühend ha; pikalt hektoaar) on mittesüsteemne pindalaühik, kuid on ametlikult SI-süsteemi ühikutega koos kasutamiseks aktsepteeritud.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja Hektar · Näe rohkem »
Hiiu-Suuremõisa mõis
Suuremõisa mõisa härrastemaja 2013 Mõisa allee. Foto: maigi Hiiu-Suuremõis ehk Hiiu-Suuremõisa mõis ehk Suuremõisa mõis (saksa keeles Grossenhof) oli rüütlimõis Hiiumaal Pühalepa kihelkonnas.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja Hiiu-Suuremõisa mõis · Näe rohkem »
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja Hiiumaa · Näe rohkem »
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja Inglismaa · Näe rohkem »
Jakob De la Gardie
Krahv Jakob De la Gardie Jakob De la Gardie. Maal aastast 1606 Krahv Jakob Pontusson De la Gardie (20/30. juuni 1583 Tallinn – 12. august 1652 Stockholm) oli Rootsi väejuht (1609 feldmarssal) ja riigitegelane (riigimarssal 1628).
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja Jakob De la Gardie · Näe rohkem »
Kõrgessaare
Kõrgessaare on alevik Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja Kõrgessaare · Näe rohkem »
Kõrgessaare mõis (Rõuge)
Kõrgessaare mõis (saksa keeles Hohentannen) oli Pindi mõisa kõrvalmõis Rõuge kihelkonnas Võrumaal.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja Kõrgessaare mõis (Rõuge) · Näe rohkem »
Kõrgessaare raamatukogu
Kõrgessaare raamatukogu hoone Kõrgessaare raamatukogu on raamatukogu Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kõrgessaare asulas.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja Kõrgessaare raamatukogu · Näe rohkem »
Kõrgessaare sadam
Kõrgessaare sadam 2016. aastal Kõrgessaare sadam on sadam Hiiu maakonnas Kõrgessaare vallas Kõrgessaare alevikus.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja Kõrgessaare sadam · Näe rohkem »
Kõrgessaare vaba aja keskus
Kõrgessaare vaba aja keskus on asutus Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kõrgessaare asulas.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja Kõrgessaare vaba aja keskus · Näe rohkem »
Kultuurimaja
Orissaare kultuurimaja Prangli rahvamaja Kultuurimaja ehk rahvamaja (mõnikord ka kultuurikeskus) on kohaliku omavalitsuse hallatav kultuuriasutus, mis korraldab enamasti oma valla, linna (või linnaosa) piires kultuurielu ning harrastus- ja seltsitegevust.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja Kultuurimaja · Näe rohkem »
Kunstsiid
Kunstsiid, ka tehissiid, on keemiline kiudaine või sellest valmistatud riie, mis omadustelt ja välimuselt sarnaneb loodusliku siidiga.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja Kunstsiid · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Mõisavalitseja
Kurtna mõisa valitsejamaja. Mõisavalitseja (rahvasuus opman) oli mõisniku palgal olev abi või mõisamajanduse juhtimise asetäitja.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja Mõisavalitseja · Näe rohkem »
Muinsuskaitse
Muinsuskaitse on kultuuri järjepidevuse, rahva ajaloomälu ning ajalooliselt kujunenud väärtushinnangute kohase inim- ja kultuurisõbraliku elukeskkonna kaitsmine.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja Muinsuskaitse · Näe rohkem »
Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg
Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg Parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (vene keeles Отто Рейнгольд Людвиг Унгерн фон Штернберг; 5 vkj/16. august 1744, Vana-Kuuste mõis, Liivimaa – 3 vkj /14. august 1811 Tobolsk), tuntud ka kui Ungru krahv, oli Eestimaa aadlik, kes on tuntud tema kohta levitatud mereröövlilegendide kaudu.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg · Näe rohkem »
Parun
Parun (ladina keeles baro) on Euroopa aadlitiitel, mis jääb feodaalses hierarhias krahvide ja rüütlite vahele.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja Parun · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Reigi kihelkond
Reigi kirik Reigi pastoraadihoone Reigi kihelkond (lühend Rei; saksa keeles Kirchspiel Roicks) oli kihelkond Läänemaa koosseisu kuulunud Hiiumaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja Reigi kihelkond · Näe rohkem »
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja Riigimõis · Näe rohkem »
Rootsi kroon
Rootsi kroon (rootsi keeles krona) on Rootsi rahaühik.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja Rootsi kroon · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Stenbock
Stenbock oli Rootsist pärit aadlisuguvõsa.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja Stenbock · Näe rohkem »
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja Stockholm · Näe rohkem »
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »
Tuuleveski
Kolm levinumat tuuliku toimimismehhanismi Kuremaa mõisa tuuleveski Aaspere mõisa tuuleveski Tuuleveski ehk tuulik on ajam või ehitis, mis muundab tuule kineetiline energia mehaaniliseks energiaks ehk saab tööks vajaliku energia tuulest.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja Tuuleveski · Näe rohkem »
Ungern-Sternberg
Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene фон Унгерн-Штернберг) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja Ungern-Sternberg · Näe rohkem »
Ungru mõis
Ungru mõisa peahoone varemed Ungru mõis (saksa keeles Linden) oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja Ungru mõis · Näe rohkem »
Viinaköök
Väike-Maarja vallas Viinaköök oli viina tootmise koht Eesti mõisates.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja Viinaköök · Näe rohkem »
Zöge von Manteuffel
Zöge von Manteuffel, ka Zoege von Manteuffel, Manteuffel gen.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja Zöge von Manteuffel · Näe rohkem »
16. sajand Eestis
16.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja 16. sajand Eestis · Näe rohkem »
1624
1624.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja 1624 · Näe rohkem »
1691
1691.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja 1691 · Näe rohkem »
17. sajand Eestis
17.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja 17. sajand Eestis · Näe rohkem »
1755
1755.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja 1755 · Näe rohkem »
1781
1781.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja 1781 · Näe rohkem »
1804
1804.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja 1804 · Näe rohkem »
1858
1858.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja 1858 · Näe rohkem »
1909
1909.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja 1909 · Näe rohkem »
1911
1911.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja 1911 · Näe rohkem »
1972
1972.
Uus!!: Kõrgessaare mõis ja 1972 · Näe rohkem »
