Sisukord
22 suhted: Basalt, Diameeter, Hawaii saar, Island, Kanaari saared, Karstikoobas, Kīlauea vulkaan, Kosmiline kiirgus, Kuu, Laava, Laavavool, Marss, Olympus Mons, Päikesesüsteem, Saarestik, Speleoteem, Stalagmiit, Stalaktiit, Tenerife, Veenus, Viskoossus, Vulkaanipurse.
- Vulkanoloogia
Basalt
Basaldisoon albiitses kivimis Sammasbasalt Põhja-Iirimaal (Giant's Causeway) Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.
Vaata Laavatunnel ja Basalt
Diameeter
Diameetriks ehk läbimõõduks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone (või kera pinna) punkti ja läbib ringi (või kera) keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.
Vaata Laavatunnel ja Diameeter
Hawaii saar
Hawaii (varasem eestikeelne nimi Havai; ingl ja havai Hawaiʻi, inglise kõnekeeles Big Island) on kagupoolseim ja suurim saar Hawaii saarestikus.
Vaata Laavatunnel ja Hawaii saar
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Vaata Laavatunnel ja Island
Kanaari saared
Kanaari saared ehk Kanaarid on saarestik Atlandi ookeanis Aafrika looderanniku lähedal (100 km), Pürenee poolsaarest 1500 km kaugusel.
Vaata Laavatunnel ja Kanaari saared
Karstikoobas
Khao Binni karstikoobas, Tai Karstikoobas on maa-alune tühik – koobas, mis on tekkinud kergesti lahustuvate kivimite (lubjakivi, dolomiit, marmor, kips jm) lahustumise ja langetuste tagajärjel.
Vaata Laavatunnel ja Karstikoobas
Kīlauea vulkaan
Kīlauea vulkaan (havai sõnast kīlauea 'väljapaiskamine') on tegevvulkaan Hawaii saarestikus.
Vaata Laavatunnel ja Kīlauea vulkaan
Kosmiline kiirgus
Kosmilise primaarkiirguse suure energiaga osake (prooton p) laguneb atmosfääri ülakihtide osakestega põrkumisel elementaarosakesteks ja aatomituuma kildudeks, mis omakorda põrkudes laviinitaoliselt paljunevad, moodustades kosmilise sekundaarkiirguse. Maapinnale jõudvatest osakestest moodustavad suurema osa müüonid (µ), mis kohe lagunevad Kosmiline kiirgus on maailmaruumis väga kiiresti liikuvate laenguga osakeste (esmas- ehk primaarkiirguse) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (teis- ehk sekundaarkiirguse) voog.
Vaata Laavatunnel ja Kosmiline kiirgus
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Vaata Laavatunnel ja Kuu
Laava
Basaltne laavafontään Laava on vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.
Vaata Laavatunnel ja Laava
Laavavool
Pahoehoe Kilauea vulkaanil Hawaii saarel Laavavool on vulkaanist väljunud maapinda mööda voolav laava või sel viisil moodustunud kivimkeha.
Vaata Laavatunnel ja Laavavool
Marss
Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.
Vaata Laavatunnel ja Marss
Olympus Mons
Kosmosesondi Viking 1 foto Olympus Monsist Olympus Mons on kilpvulkaan Marsil, mille kõrgus Marsi jalamilt on 22 km ja see kõrgub 27 km üle Marsi kõrguse nullpunkti.
Vaata Laavatunnel ja Olympus Mons
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Vaata Laavatunnel ja Päikesesüsteem
Saarestik
Saarestik ehk arhipelaag on mitme omavahel lähestikku paikneva saare kogum.
Vaata Laavatunnel ja Saarestik
Speleoteem
Speleoteemid on koobastes tekkinud sekundaarsetest mineraalidest koosnevad moodustised.
Vaata Laavatunnel ja Speleoteem
Stalagmiit
Stalagmiidid ühes koopas Prantsusmaal Hérault' departemangus Stalagmiit on koopa põrandalt üles ulatuv tilkekivi.
Vaata Laavatunnel ja Stalagmiit
Stalaktiit
Treak Cliffi koopas Inglismaal Stalaktiit on koopa laes rippuv tilkekivi.
Vaata Laavatunnel ja Stalaktiit
Tenerife
Tenerife kaart Tenerife on Kanaari saarestiku suurim ja kõrgeim saar.
Vaata Laavatunnel ja Tenerife
Veenus
Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.
Vaata Laavatunnel ja Veenus
Viskoossus
Vasakul voolab väikese viskoossusega aine (vesi) ja paremal suure viskoossusega aine (mesi) Vedelikukihtide nihkumine alumise paigalseisava ja ülemise liikuva plaadi vahel Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel, nii et sellise tilga moodustumiseks kulub aastaid Viskoossus (ladina keeles viscosus 'kleepuv') on vooliste (vedelike ja gaaside) molekulide sisehõõrdumisest tingitud voolamise võime/omadus.
Vaata Laavatunnel ja Viskoossus
Vulkaanipurse
Stromboli tegutsemas Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse vulkaaniks.
Vaata Laavatunnel ja Vulkaanipurse
Vaata ka
Vulkanoloogia
- Boweni skeem
- Komatiit
- Kuum täpp
- Laavatunnel
- Magmakamber
- Monogeneetiline vulkaan
- Obsidiaan
- Osaline sulamine
- Püroklastiline kivim
- Padilaava
- Palagoniit
- Pele pisarad
- Pimss
- Riftivöönd
- Sill
- Soonkivim
- Suur magmaprovints
- Tardkivim
- Trahhüüt
- Vaikse ookeani tulerõngas
- Vesikulaarne tekstuur
- Vulkaan
- Vulkaaniline kivim
- Vulkaaniline plokk
- Vulkanoloogia
- Wadati-Benioffi vöönd