Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Linnusekrahv

Index Linnusekrahv

Regensburgi linnusekrahv juhatamas kohtuistungit, 14. sajandi alguse illustratsioon ''Codex Manesses''. Linnusekrahv (saksa: Burggraf ladina: burgravius, burggravius, burcgravius, burgicomes, ka præfectus) oli keskajast saati Euroopas (peamiselt Saksamaal) ametlik tiitel linnusevalitsejale, eriti kuninga- või piiskopilinnuse, ja selle territooriumi, mida kutsuti linnusekrahvkonnaks (saksa: Burggrafschaft, ka Burggrafthum, ladina praefectura).

60 suhted: Aadel, Altenburg, Antwerpeni markkrahvkond, Asekuningas, Böömimaa valitsejate loend, Breda, Feodalism, Foogt, Friedrich I Barbarossa, Göteborg, Gustav II Adolf, Hohenzollernid, Joseph II, Karl X Gustav, Karl XII, Kastellaan, Kazimierz III, Kõrgkeskaeg, Keskaeg, Kindlus, Konrad III (Saksa kuningas), Krahv, Kraków, Kuningas, Läänemereprovintsid, Leisnig, Linnus, Maaisand, Madalmaad, Madalmaade kuningas, Magdeburg, Magdeburgi õigus, Malmö, Maria Theresia, Müntimisõigus, Meißen, Ministeriaal, Nassau krahvkond, Nürnberg, Oranje Willem, Ostsiedlung, Pärand, Philipp von Krusenstiern, Poola kuningas, Preisi kuningriik, Preisimaa, Preisimaa kuningas, Provints, Riigivürst, Roskilde rahu, ..., Rudolf I (Saksa kuningas), Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa kuningriik, Senat, Tšehhi krooni maad, Tiitel, Vürstkond, Vürstlik piiskop, Vikont. Laienda indeks (10 rohkem) »

Aadel

Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.

Uus!!: Linnusekrahv ja Aadel · Näe rohkem »

Altenburg

Altenburg on linn Saksamaal Tüüringi liidumaal.

Uus!!: Linnusekrahv ja Altenburg · Näe rohkem »

Antwerpeni markkrahvkond

Antwerpeni markkrahvkond (või Antwerpeni mark) koosnes alates 11.

Uus!!: Linnusekrahv ja Antwerpeni markkrahvkond · Näe rohkem »

Asekuningas

Asekuningas on ertshertsogist kõrgem, aga kuningast madalam aadlitiitel.

Uus!!: Linnusekrahv ja Asekuningas · Näe rohkem »

Böömimaa valitsejate loend

Böömimaa valitsejate loend.

Uus!!: Linnusekrahv ja Böömimaa valitsejate loend · Näe rohkem »

Breda

Breda on vald Lõuna-Hollandis Põhja-Brabandi provintsis.

Uus!!: Linnusekrahv ja Breda · Näe rohkem »

Feodalism

Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.

Uus!!: Linnusekrahv ja Feodalism · Näe rohkem »

Foogt

Foogt oli feodalismiaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik.

Uus!!: Linnusekrahv ja Foogt · Näe rohkem »

Friedrich I Barbarossa

Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.

Uus!!: Linnusekrahv ja Friedrich I Barbarossa · Näe rohkem »

Göteborg

Göteborg on Rootsi suuruselt teine linn, Västra Götalandi lääni keskus.

Uus!!: Linnusekrahv ja Göteborg · Näe rohkem »

Gustav II Adolf

Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.

Uus!!: Linnusekrahv ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »

Hohenzollernid

Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II 1890. aastatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.

Uus!!: Linnusekrahv ja Hohenzollernid · Näe rohkem »

Joseph II

Joseph II. Anton von Maron Joseph II (13. märts 1741 Schönbrunni loss, Viin – 20. veebruar 1790, Viin) oli esimene Habsburgi-Lotringi soost Saksa-Rooma keiser ja Austria ertshertsog.

Uus!!: Linnusekrahv ja Joseph II · Näe rohkem »

Karl X Gustav

Karl X Gustav (8. november 1622 – 13. veebruar 1660) oli Rootsi kuningas 1654–1660.

Uus!!: Linnusekrahv ja Karl X Gustav · Näe rohkem »

Karl XII

Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.

Uus!!: Linnusekrahv ja Karl XII · Näe rohkem »

Kastellaan

Kastellaan oli keskajal ja varauusajal linnuse (linnuseülem ehk linnusefoogt) või lossi (lossifoogt) ülem.

Uus!!: Linnusekrahv ja Kastellaan · Näe rohkem »

Kazimierz III

Kazimierz III Suur (poola keeles Kazimierz III Wielki); (30. aprill 1310 – 5. november 1370) oli Poola kuningas aastail 1333–1370, viimane Poola kuningas Piastide dünastiast.

Uus!!: Linnusekrahv ja Kazimierz III · Näe rohkem »

Kõrgkeskaeg

Kõrgkeskaeg oli Lääne-Euroopas vara- ja hiliskeskaja vaheline periood 11., 12., ja 13. sajandil (1000–1300).

Uus!!: Linnusekrahv ja Kõrgkeskaeg · Näe rohkem »

Keskaeg

Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.

Uus!!: Linnusekrahv ja Keskaeg · Näe rohkem »

Kindlus

Malborki kindlus Kindlus on iseseisev (püsiva garnisoni, relvastuse ja varustusega) sõjaväeline organisatsioon, mis valdab kindlusehitiste kogumi mõjuväljas olevat kohta ning kasutab seda kogumit (nimetatakse samuti kindluseks) oma sõjaväe liikumise, mingi kaitseotstarbe (vastase sõjaväe tõrjumise) jaoks või ründe lähtekohana.

Uus!!: Linnusekrahv ja Kindlus · Näe rohkem »

Konrad III (Saksa kuningas)

Konrad III 13. sajandi miniatuuril Konrad III (1093 Bamberg – 1152 Bamberg) oli esimene Hohenstaufenite dünastiast Frangimaa hertsog 1115–1138 ja Saksamaa kuningriigi kuningas 1138–1152.

Uus!!: Linnusekrahv ja Konrad III (Saksa kuningas) · Näe rohkem »

Krahv

Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.

Uus!!: Linnusekrahv ja Krahv · Näe rohkem »

Kraków

Kraków (ka Krakov) on linn Poola lõunaosas.

Uus!!: Linnusekrahv ja Kraków · Näe rohkem »

Kuningas

Kuningas (või kuninganna) on riigipea nimetus enamikus monarhistliku korraga riikides.

Uus!!: Linnusekrahv ja Kuningas · Näe rohkem »

Läänemereprovintsid

Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.

Uus!!: Linnusekrahv ja Läänemereprovintsid · Näe rohkem »

Leisnig

Leisnig on linn Saksamaal Saksimaa liidumaal Kesk-Saksimaa kreisis Freiberger Mulde jõe ääres.

Uus!!: Linnusekrahv ja Leisnig · Näe rohkem »

Linnus

Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.

Uus!!: Linnusekrahv ja Linnus · Näe rohkem »

Maaisand

Maaisand ehk maaemand on feodaalist või vaimulikust maavaldaja ehk senjöör/süserään.

Uus!!: Linnusekrahv ja Maaisand · Näe rohkem »

Madalmaad

Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.

Uus!!: Linnusekrahv ja Madalmaad · Näe rohkem »

Madalmaade kuningas

Madalmaade kuningas (või kuninganna) on Madalmaade Kuningriigi riigipea.

Uus!!: Linnusekrahv ja Madalmaade kuningas · Näe rohkem »

Magdeburg

Magdeburg on linn Saksamaal, Saksi-Anhalti liidumaa pealinn.

Uus!!: Linnusekrahv ja Magdeburg · Näe rohkem »

Magdeburgi õigus

Keskaegse Poola pealinna Krakovi õiguste kogum 1257. aastast, see põhineb Magdeburgi linnaõigusel Magdeburgi linnaõigus (saksa keeles Magdeburger Recht) oli keskaegne Mandri-Euroopas levinud linnaõigust kinnitav õigusnormide kogum, millele pani 10.

Uus!!: Linnusekrahv ja Magdeburgi õigus · Näe rohkem »

Malmö

Malmö kesklinn (2012) Malmö on Rootsi suuruselt kolmas linn.

Uus!!: Linnusekrahv ja Malmö · Näe rohkem »

Maria Theresia

Schönbrunni loss Maria Theresia (13. mai 1717 – 29. november 1780) oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 1740–1780, ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev Austria ja Ungari monarh (tema järglasteks olid Habsburgid-Lotringid).

Uus!!: Linnusekrahv ja Maria Theresia · Näe rohkem »

Müntimisõigus

Müntimisõigus ehk vermimisõigus on riigi või haldusüksuse (nt linna) õigus vermida raha (nt münte) ja saada sellest tulu.

Uus!!: Linnusekrahv ja Müntimisõigus · Näe rohkem »

Meißen

Meißen on linn Saksamaal Saksimaa liidumaal, Meißeni kreisi keskus.

Uus!!: Linnusekrahv ja Meißen · Näe rohkem »

Ministeriaal

Ministeriaal oli Lääne-Euroopas suurfeodaali teenija, kelle kohustuste hulka võisid kuuluda majandus-, haldus-, sõjalised või õukondlikud küsimused.

Uus!!: Linnusekrahv ja Ministeriaal · Näe rohkem »

Nassau krahvkond

Nassau loss. Nassau krahvkond oli Saksa riik Saksa-Rooma riigis ja hiljem osa Saksa Liidust.

Uus!!: Linnusekrahv ja Nassau krahvkond · Näe rohkem »

Nürnberg

Nürnberg on linn Saksamaal Baierimaal.

Uus!!: Linnusekrahv ja Nürnberg · Näe rohkem »

Oranje Willem

Oranje Willem. Adriaen Key maal (umbes 1575) Oranje Willem, ka Willem Vaikija (24. aprill 1533 Dillenburgi linnus – 10. juuli 1584 Delft) oli Oranje vürst ning Nassau hertsog, Katzenelnbogeni, Viandeni ja Dietzi krahv.

Uus!!: Linnusekrahv ja Oranje Willem · Näe rohkem »

Ostsiedlung

Ostsiedlung (sõna otseses mõttes itta asumine) oli germaanikeelsete rahvaste keskaegne ida poole rändamine ja asustamine Saksa-Rooma riigist – eriti selle lõuna- ja lääneosast – Kesk-Euroopa vähem asustatud piirkondadesse, Ida-Euroopa lääneossa ja Läänemere idakaldale.

Uus!!: Linnusekrahv ja Ostsiedlung · Näe rohkem »

Pärand

Pärand on pärandaja vara, mis tema surma korral (pärandi avamisel) läheb üle pärijale või pärijatele.

Uus!!: Linnusekrahv ja Pärand · Näe rohkem »

Philipp von Krusenstiern

Philipp von Krusenstiern Philipp von Krusenstiern (Filip Krusenstjerna (Krusenstierna), 1649. aastani Philipp Crusius (Philipp Cruse); 21. aprill vkj / 1. mai 1597/98 Eisleben, Saksi-Anhalt – 31. märts vkj / 10. aprill 1676 Tallinn) oli Rootsi riigiametnik, jurist, diplomaat ja poliitik.

Uus!!: Linnusekrahv ja Philipp von Krusenstiern · Näe rohkem »

Poola kuningas

Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.

Uus!!: Linnusekrahv ja Poola kuningas · Näe rohkem »

Preisi kuningriik

Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.

Uus!!: Linnusekrahv ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Uus!!: Linnusekrahv ja Preisimaa · Näe rohkem »

Preisimaa kuningas

Preisimaa kuningas oli Preisimaa kuningriigi valitseja tiitel 1701–1918.

Uus!!: Linnusekrahv ja Preisimaa kuningas · Näe rohkem »

Provints

Provints on suurem (enamasti 1. järgu) haldusüksus paljudes riikides.

Uus!!: Linnusekrahv ja Provints · Näe rohkem »

Riigivürst

Riigivürst (saksa keeles Reichsfürst, ladina keeles princeps regni või princeps imperii) oli Saksa-Rooma riigi kõrgaadlik (hertsog, vürst ja mitme suurema valduse krahv) või ilmaliku võimuga vaimulik isand (peapiiskop, piiskop ja mõne kloostri abt või abtiss), kes oli Saksa-Rooma valitseja (Saksa kuninga või Saksa-Rooma keisri) otsene vasall.

Uus!!: Linnusekrahv ja Riigivürst · Näe rohkem »

Roskilde rahu

Punaselt: Halland, mis oli Brömsebro rahuga (1645) 30 aastaks Rootsile antud, loovutati nüüd jäädavalt. Kollaselt: ka Skåne, Blekinge ja Bohuslän said Rootsi omanduseks. Lillalt: Trøndelagi ja Bornholmi provintsid, mis küll aastal 1658 Rootsile loovutati, kuid kus toimunud ülestõusu järel naasid provintsid aastal 1660 Taani-Norra valitsemise alla. Leping muutis jõudude tasakaalu Skandinaavias jäädavalt, tehes Rootsist võimsaima Skandinaavia riigi nii rahvaarvu kui pindala poolest Roskilde rahu sõlmiti Teise Põhjasõja ajal vkj 26.

Uus!!: Linnusekrahv ja Roskilde rahu · Näe rohkem »

Rudolf I (Saksa kuningas)

Rudolf von Habsburg. 19. sajandi joonistus Rudolf I Habsburg (Rudolf von Habsburg; 1. mai 1218 Breisgau, Limburgi loss – 15. juuli 1291 Speyer) oli Saksa kuningas 1273.

Uus!!: Linnusekrahv ja Rudolf I (Saksa kuningas) · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Uus!!: Linnusekrahv ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Linnusekrahv ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Saksamaa kuningriik

Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.

Uus!!: Linnusekrahv ja Saksamaa kuningriik · Näe rohkem »

Senat

Catilina ajal. Cesare Maccari fresko (1889) Rooma senat (Senatus Romanus) oli Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist, asutamisajaks loetakse traditsiooniliselt aastat 753 eKr.

Uus!!: Linnusekrahv ja Senat · Näe rohkem »

Tšehhi krooni maad

Tšehhi krooni maad, Saksa-Rooma riik (1618) pärnavanikuga Tšehhi krooni maad (Länder der Böhmischen Krone), mida kutsuti ka Püha Václavi krooniks (země Koruny svatováclavské) või lihtsalt Tšehhi krooniks (Koruna česká), viitab alale, mida ühendasid Tšehhi kuningate valitsemise all feodaalsuhted.

Uus!!: Linnusekrahv ja Tšehhi krooni maad · Näe rohkem »

Tiitel

Tiitel on koos nimega kasutatav sõna või liide, mis viitab näiteks seisusele või teaduskraadile.

Uus!!: Linnusekrahv ja Tiitel · Näe rohkem »

Vürstkond

Vürstkond või vürstiriik võib olla kas monarhiline feodatuur või suveräänne riik, mida juhib või valitseb vürsti ja/või vürstinna tiitliga valitsev monarh või mõne muu tiitliga monarh, mida peetakse mõiste vürst üldise tähenduse alla kuuluvaks.

Uus!!: Linnusekrahv ja Vürstkond · Näe rohkem »

Vürstlik piiskop

Augsburgi vürstlik piiskop (1591–1598) Vürstlik piiskop ehk vürstpiiskop (saksa keeles Fürstbischof) on piiskop, kes on ühtlasi ilmaliku vürstkonna ilmalik valitseja.

Uus!!: Linnusekrahv ja Vürstlik piiskop · Näe rohkem »

Vikont

Vikont (naissoo vaste vikontess) on parunist kõrgem, aga krahvist madalam aadlitiitel Lääne-Euroopas.

Uus!!: Linnusekrahv ja Vikont · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »