13 suhted: Bakterid, Fakultatiivanaeroob, Grampositiivsed bakterid, Liik (bioloogia), Listerioos, Meditsiinisõnastik, Pinnas, Rakk, Selgroogsed, Sugukond (bioloogia), Taimed, 1926, 1940.
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Uus!!: Listeeriabakter ja Bakterid · Näe rohkem »
Fakultatiivanaeroob
Fakultatiivanaeroobid ehk fakultatiivsed anaeroobid on bakterid (anaeroobid), kellel peale hapnikuhingamise on mineraalse hingamise võime ja kes võivad elada ka anaeroobses keskkonnas.
Uus!!: Listeeriabakter ja Fakultatiivanaeroob · Näe rohkem »
Grampositiivsed bakterid
Grampositiivsed bakterid, värvunud violetseks. Batsillid (pulkbakterid) ja kokid (sfäärilised). Mõned gramnegatiivsed on ka olemas, värvitud punaseks. Grampositiivsed bakterid (tähistatakse G(+) või GP) on bakterid, mis erinevalt gramnegatiivsetest bakteritest hoiavad Grami meetodiga uurimisel aluselist värvust (kristallvioletti) pärast etanooliga loputamist.
Uus!!: Listeeriabakter ja Grampositiivsed bakterid · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Listeeriabakter ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Listerioos
Listerioos on grampositiivse listeeriabakteri (Listeria monocytogenes) põhjustatav nakkushaigus, mis levib peaasjalikult loomsete toiduainete kaudu.
Uus!!: Listeeriabakter ja Listerioos · Näe rohkem »
Meditsiinisõnastik
"Meditsiinisõnastik" on 1996.
Uus!!: Listeeriabakter ja Meditsiinisõnastik · Näe rohkem »
Pinnas
Pinnas on maakoore pindmise kihi moodustavad setendid ja kivimid koos neile moodustunud mulla ja kultuurkihiga.
Uus!!: Listeeriabakter ja Pinnas · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Listeeriabakter ja Rakk · Näe rohkem »
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Uus!!: Listeeriabakter ja Selgroogsed · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Listeeriabakter ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Listeeriabakter ja Taimed · Näe rohkem »
1926
1926.
Uus!!: Listeeriabakter ja 1926 · Näe rohkem »
1940
1940.
Uus!!: Listeeriabakter ja 1940 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Bacterium monocytogenes, Listeria monocytogenes, Listerioosibakter.