Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Mihkel Martna

Index Mihkel Martna

Mihkel Martna VR III/2 (17. september 1860 Veltsa vald, Paimpere – 23. mai 1934 Tallinn) oli eesti poliitik ja ajakirjanik.

Sisukord

  1. 70 suhted: Aleksander Looring, Asutav Kogu, August Rei, Eesti, Eesti mõttelugu, Eesti Naisüliõpilaste Selts, Eesti Postimees, Eesti Punase Risti teenetemärk, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, Eestlased, Haapsalu, Hando Runnel, Hans Martna, Hommikleht, I Riigikogu, II Riigikogu, III Riigikogu, Ilmamaa, IV Riigikogu, Jaan Tõnisson, Kaitseseisukord, Karl Ast, Karl Kautsky, Karl Menning, Külakool, Konstantin Konik, Konstantin Päts, Koolikooperatiiv, Läänemaa, Läänemaa Muuseum, Marksism, Nigol Andresen, Nikolai Triik, Olaf Kuuli, Paimvere, Peeter Speek, Rahva Sõna, Riigikogu, Sakala (ajaleht), Saksamaa, Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht), Sotsiaaldemokraatia, Taara (jalgrattaselts), Tallinn, Tallinna linnavolikogu, Tartu, Tartu ülikooli audoktor, Teataja, Tiit Rosenberg, ... Laienda indeks (20 rohkem) »

  2. Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud

Aleksander Looring

Aleksander Looring (28. aprill 1910 Vigala – 27. aprill 1942 Tartu) oli eesti ajaloolane ja jurist, mag.

Vaata Mihkel Martna ja Aleksander Looring

Asutav Kogu

Asutav Kogu (Eesti Asutav Kogu) oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920.

Vaata Mihkel Martna ja Asutav Kogu

August Rei

August Rei VR III/1 (22. märts 1886 Kurla, Pilistvere kihelkond, Viljandimaa – 29. märts 1963 Stockholm) oli Eesti poliitik ja diplomaat.

Vaata Mihkel Martna ja August Rei

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Vaata Mihkel Martna ja Eesti

Eesti mõttelugu

Hando Runnel 2002. aastal "Eesti mõtteloo" raamatutega "Eesti mõttelugu" on kirjastuse Ilmamaa alates 1995.

Vaata Mihkel Martna ja Eesti mõttelugu

Eesti Naisüliõpilaste Selts

Eesti Naisüliõpilaste Selts (lühend ENÜS) on Eesti vanim naisüliõpilasorganisatsioon, mis loodi 14. novembril 1911.

Vaata Mihkel Martna ja Eesti Naisüliõpilaste Selts

Eesti Postimees

Eesti Postimees (ka Eesti Postimees ehk Näddalaleht: ma- ja linnarahvale) oli eesti ajaleht, mille väljaandmist alustas Johann Voldemar Jannsen 13. jaanuaril (1. jaanuaril) 1864.

Vaata Mihkel Martna ja Eesti Postimees

Eesti Punase Risti teenetemärk

V klassi Punase Risti teenetemärk Eesti Punase Risti teenetemärk (kuni 1936. aastani Eesti Punase Risti mälestusmärk) on 1920.

Vaata Mihkel Martna ja Eesti Punase Risti teenetemärk

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (lühend ESDTP) oli 1907.

Vaata Mihkel Martna ja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei

Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu

Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, mitteametlikult tuntud ka kui (Ajutine) Maanõukogu, Eesti Maanõukogu, (Eesti) Maapäev, Eestimaa kubermangu ajutine semstvonõukogu, oli 1917.

Vaata Mihkel Martna ja Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu

Eestlased

Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.

Vaata Mihkel Martna ja Eestlased

Haapsalu

Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.

Vaata Mihkel Martna ja Haapsalu

Hando Runnel

Hando Runnel Tartu Kirjanike Majas 21. märtsil 2002 kirjastuse Ilmamaa sarja "Eesti mõttelugu" raamatutega Hando Runnel (sündinud 24. novembril 1938 Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres) on eesti luuletaja ja kirjastaja, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2012).

Vaata Mihkel Martna ja Hando Runnel

Hans Martna

Hans Martna Hans Martna (16. märts 1890 Tartu – 3. november 1941 Solikamsk, Permi oblast) oli Eesti advokaat ja poliitik.

Vaata Mihkel Martna ja Hans Martna

Hommikleht

Hommikleht oli ajaleht, mis ilmus 1. juulist 1933 kuni 1934.

Vaata Mihkel Martna ja Hommikleht

I Riigikogu

I Riigikogu oli Riigikogu esimene koosseis, Eesti esindusorgan aastail 1920–1923.

Vaata Mihkel Martna ja I Riigikogu

II Riigikogu

II Riigikogu volitused kestsid 7. juunist 1923 kuni 14. juunini 1926.

Vaata Mihkel Martna ja II Riigikogu

III Riigikogu

III Riigikogu oli Eesti esindusorgan 15. juunist 1926 kuni 14. juunini 1929.

Vaata Mihkel Martna ja III Riigikogu

Ilmamaa

Ilmamaa on Tartus tegutsev kirjastus, mis alustas tegevust 1993.

Vaata Mihkel Martna ja Ilmamaa

IV Riigikogu

IV Riigikogu volitused kestsid 15. juunist 1929 kuni 14. juunini 1932.

Vaata Mihkel Martna ja IV Riigikogu

Jaan Tõnisson

Jaan Tõnisson (10.vkj / 22. detsember 1868 Surva küla, Viljandi vald – ? Tallinn?) oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane.

Vaata Mihkel Martna ja Jaan Tõnisson

Kaitseseisukord

Eesti Vabariigis kehtis sõjaseisukord 1918–1920, 1924–1926 ja 1934–1940.

Vaata Mihkel Martna ja Kaitseseisukord

Karl Ast

Karl Ast (kirjanikunimi Karl Rumor; 19. veebruar 1886 Orava vald, Võrumaa – 9. juuli 1971 New York) oli Eesti kirjanik ja poliitik.

Vaata Mihkel Martna ja Karl Ast

Karl Kautsky

Karl Johann Kautsky (16. oktoober 1854 Praha – 17. oktoober 1938 Amsterdam) oli tšehhi-saksa filosoof, sotsiaaldemokraat, ajakirjanik ja marksistlik teoreetik.

Vaata Mihkel Martna ja Karl Kautsky

Karl Menning

Karl Menning VR III/2 (11. mai 1874 Tartu – 5. märts 1941 Tartu) oli eesti elukutselise teatri alustaja, Vanemuise juht ja Eesti diplomaat.

Vaata Mihkel Martna ja Karl Menning

Külakool

Kalbu külakooli hoone. Külakool on 17.

Vaata Mihkel Martna ja Külakool

Konstantin Konik

Konstantin Konik (31. detsember (vana kalendri järgi 19. detsember) 1873 Tartu – 3. august 1936 Tartu) oli eesti arst, poliitik ja ühiskonnategelane, Eestimaa Päästekomitee liige (1918).

Vaata Mihkel Martna ja Konstantin Konik

Konstantin Päts

Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald, Pärnumaa – 18. jaanuar 1956 Buraševo, Kalinini oblast, Venemaa (end. NSVL)) oli riigitegelane, jurist, ajakirjanik, aastatel 1918–1940 üks mõjuvõimsamaid Eesti Vabariigi poliitikuid ja Eesti esimene president (1938–1940).

Vaata Mihkel Martna ja Konstantin Päts

Koolikooperatiiv

Koolikooperatiiv (ka Kooli-Kooperatiiv) oli 1930. aastatel Tallinnas tegutsenud ettevõte.

Vaata Mihkel Martna ja Koolikooperatiiv

Läänemaa

Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.

Vaata Mihkel Martna ja Läänemaa

Läänemaa Muuseum

Haapsalu raekoda (muuseumi näitustehoone) Läänemaa Muuseum oli muuseum Lääne maakonnas Haapsalus.

Vaata Mihkel Martna ja Läänemaa Muuseum

Marksism

Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd.

Vaata Mihkel Martna ja Marksism

Nigol Andresen

Nigol Andresen (ametlikult kuni 1940 Nikolai Andresen; 2. oktoober 1899 Avido Haljala vald – 24. veebruar 1985 Tartu) oli eesti kirjanik, kirjandusteadlane, kriitik, tõlkija ja poliitik.

Vaata Mihkel Martna ja Nigol Andresen

Nikolai Triik

Nikolai Voldemar Triik (7. august 1884 Tallinn – 12. august 1940 Tallinn) oli eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog.

Vaata Mihkel Martna ja Nikolai Triik

Olaf Kuuli

Olaf Kuuli (9. detsember 1929 Tallinn – 12. august 2012) oli Eesti ajaloolane.

Vaata Mihkel Martna ja Olaf Kuuli

Paimvere

Paimvere on küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.

Vaata Mihkel Martna ja Paimvere

Peeter Speek

Peeter Aleksander Speek (USA-s ka Peter; 16. juuni 1873 Lipardi, Pangodi vald, Nõo kihelkond, Tartumaa – 17. juuni 1968 Arlingtoni maakond, Virginia, Ameerika Ühendriigid) oli eesti ajakirjanik, poliitik ja ühiskonnategelane.

Vaata Mihkel Martna ja Peeter Speek

Rahva Sõna

Rahva Sõna oli ajaleht, mis ilmus aastatel 1927–1938, sotsiaaldemokraatide häälekandja.

Vaata Mihkel Martna ja Rahva Sõna

Riigikogu

Riigikogu on Eesti Vabariigi ühekojaline parlament, kellele kuulub Eestis seadusandlik võim.

Vaata Mihkel Martna ja Riigikogu

Sakala (ajaleht)

Sakala on Eesti kohalik ajaleht, mis ilmub Viljandimaal.

Vaata Mihkel Martna ja Sakala (ajaleht)

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Vaata Mihkel Martna ja Saksamaa

Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)

Sotsiaaldemokraat oli 1917.

Vaata Mihkel Martna ja Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)

Sotsiaaldemokraatia

Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia.

Vaata Mihkel Martna ja Sotsiaaldemokraatia

Taara (jalgrattaselts)

Taara oli Tartus aastatel 1897–1944 tegutsenud kultuurielu oluliselt mõjutanud spordiselts, mille asutajateks olid noored haritlased.

Vaata Mihkel Martna ja Taara (jalgrattaselts)

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Vaata Mihkel Martna ja Tallinn

Tallinna linnavolikogu

Tallinna linnavolikogu on Tallinna linna omavalitsusorgan (volikogu).

Vaata Mihkel Martna ja Tallinna linnavolikogu

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Vaata Mihkel Martna ja Tartu

Tartu ülikooli audoktor

Tartu Ülikooli audoktori medal, mille on kujundanud Julia Maria Künnap. ''Foto: Andres Tennus'' Tartu Ülikooli audoktoriks nimetatakse teenekaid, rahvusvaheliselt tunnustatud teadlasi, ühiskonna- ja kultuuritegelasi, kes on aidanud suurendada Tartu Ülikooli ja Eesti teaduse autoriteeti maailma üldsuse silmis ning paistnud silma Tartu Ülikooli sidemete arendamisel maailma teiste ülikoolide ja teadusasutustega.

Vaata Mihkel Martna ja Tartu ülikooli audoktor

Teataja

Teataja oli aastail 1901–1905 Tallinnas ilmunud sotsiaaldemokraatlik päevaleht.

Vaata Mihkel Martna ja Teataja

Tiit Rosenberg

Tiit Rosenberg (sündinud 26. detsembril 1946 Tsirguliinas) on Eesti ajaloolane ja õppejõud.

Vaata Mihkel Martna ja Tiit Rosenberg

V Riigikogu

V Riigikogu volitused kestsid 15. juunist 1932 kuni 31.

Vaata Mihkel Martna ja V Riigikogu

Vabadusrist

Eesti Vabadusrist Eesti Vabadusrist (algne ametlik nimi Vabaduse Rist; lühend VR) on Eesti Vabariigi autasu, mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega Eesti Vabariigi väljakuulutamise aastapäeval 24. veebruaril 1919 iseseisvuse ja vabaduse võitluse teenuste autasuks.

Vaata Mihkel Martna ja Vabadusrist

Vanemuine (selts)

Vanemuise Selts on ühendus, mis tegeles algul peamiselt koorilaulu, ettekande- ja peoõhtutega, hiljem lisandus ka näitemäng.

Vaata Mihkel Martna ja Vanemuine (selts)

Veebruarirevolutsioon

Veebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal.

Vaata Mihkel Martna ja Veebruarirevolutsioon

Veltsa vald

Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi. Veltsa vald jagati reformiga pooleks Veltsa vald (saksa keeles Welz) oli vald Läänemaal Mihkli kihelkonnas.

Vaata Mihkel Martna ja Veltsa vald

17. september

17.

Vaata Mihkel Martna ja 17. september

1860

1860.

Vaata Mihkel Martna ja 1860

1880. aastad

pisi 1880.

Vaata Mihkel Martna ja 1880. aastad

1905. aasta revolutsioon

Ilja Repin, ''17. oktoober 1905'' 1905.

Vaata Mihkel Martna ja 1905. aasta revolutsioon

1906

1906.

Vaata Mihkel Martna ja 1906

1917

1917.

Vaata Mihkel Martna ja 1917

1918

1918.

Vaata Mihkel Martna ja 1918

1919

1919.

Vaata Mihkel Martna ja 1919

1934

1934.

Vaata Mihkel Martna ja 1934

1935

1935.

Vaata Mihkel Martna ja 1935

1936

1936.

Vaata Mihkel Martna ja 1936

2006

2006.

Vaata Mihkel Martna ja 2006

2007

2007.

Vaata Mihkel Martna ja 2007

2014

2014.

Vaata Mihkel Martna ja 2014

23. mai

23.

Vaata Mihkel Martna ja 23. mai

Vaata ka

Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud

, V Riigikogu, Vabadusrist, Vanemuine (selts), Veebruarirevolutsioon, Veltsa vald, 17. september, 1860, 1880. aastad, 1905. aasta revolutsioon, 1906, 1917, 1918, 1919, 1934, 1935, 1936, 2006, 2007, 2014, 23. mai.