Kiiremini kui brauser!
45 suhted: Antagonist (farmakoloogia), Aort, Ektoderm, Elund, Enteerne närvisüsteem, Ganglion, Gastrulatsioon, Geeniekspressioon, Gliia, Gradient, Hingetoru, Induktsioon, Kannuskonn, Keskkõrv, Kilpnääre, Kimäär, Kopsutüvi, Kraniaalnärvid, Kude, Loode, Marrasknahk, Melanotsüüt, Mesoderm, Morfoloogia (bioloogia), Neuraalplaat, Neuraaltoru, Neuron, Neurulatsioon, Parasümpaatiline närvisüsteem, Peritsüüdid, Piirdenärvisüsteem, Promootor, Radioaktiivne isotoop, Rakutuum, Südame-veresoonkond, Schwanni rakud, Selgroogsed, Seljauim, Sidekude, Silelihasrakud, Spinaalganglion, Tüümus, Tüvirakk, Transkriptsioonifaktor, Vikerkest.
Antagonist (farmakoloogia)
retseptormolekulil, inhibeerides sellega retseptor-agonisti loodud signaali Retseptori antagonist on retseptori ligandi tüüp või ravim, mis seostudes vaadeldava retseptoriga ei anna bioloogilist signaali, seega nõrgestab või blokeerib täielikult agonist-vahendatud toimet.
Uus!!: Neuraalhari ja Antagonist (farmakoloogia) · Näe rohkem »
Aort
Sea lahtilõigatud aort, näha on ka mõned aordist väljuvad arterid Aordiks (ladina keeles aorta, kreeka keeles ἀορτή – aortē) nimetatakse inimese ja paljude loomade kehas asuvat suurimat arterit.
Uus!!: Neuraalhari ja Aort · Näe rohkem »
Ektoderm
Ektoderm on embrüo varase arengu käigus moodustunud kolmest primaarsest lootelehest kõige välimine looteleht.
Uus!!: Neuraalhari ja Ektoderm · Näe rohkem »
Elund
Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).
Uus!!: Neuraalhari ja Elund · Näe rohkem »
Enteerne närvisüsteem
Enteerne närvisüsteem ehk sisemine närvisüsteem (ka seedekulgla närvisüsteem, ka intramuraalne närvisüsteem, kõnekeeles kõhuaju, lühendatult ENS, inglise keeles enteric nervous system) on paljudel keelikloomadel närvidest koosnev poolautonoomne närvisüsteemi osa, mille moodustavad seedeelundite süsteemis paiknevad närvipõimikud ja -sõlmed ning neid ühendavad närvikiud, jätked ja nendevahelised sünapsid ja signaalmolekulid.
Uus!!: Neuraalhari ja Enteerne närvisüsteem · Näe rohkem »
Ganglion
Ganglion ehk närvisõlm ehk närvitänk ehk tänk on närvirakkude sõlmjas kogum.
Uus!!: Neuraalhari ja Ganglion · Näe rohkem »
Gastrulatsioon
Gastrulatsioon (ladina keeles gaster ehk "magu") ehk lootelehtede moodustumine on protsess hulkraksete loomade embrüonaalses arengus, mille tulemusel moodustub gastrula.
Uus!!: Neuraalhari ja Gastrulatsioon · Näe rohkem »
Geeniekspressioon
Geneetilise info avaldumise lihtsustatud skeem ehk kuidas päriliku teabe (DNA) põhjal tekib RNA ning selle põhjal omakorda valgud, mis ehitavad rakke üles ja hoiavad neid töös. Geeniekspressioon ehk geeni avaldumine on protsess, mille käigus organismi geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna.
Uus!!: Neuraalhari ja Geeniekspressioon · Näe rohkem »
Gliia
Gliia (vanakreeka sõnast γλία, γλοία 'liim') ehk neurogliia on närvisüsteemi kude, millel on perifeerses ja kesknärvisüsteemis mitu tugifunktsiooni, sealhulgas närvijätkete elektriline isoleerimine, rakuvälise keskkonna reguleerimine ja kaitsefunktsioon.
Uus!!: Neuraalhari ja Gliia · Näe rohkem »
Gradient
Neil kahel joonisel on skalaarväli hall ning gradient on tähistatud siniste nooltega. Tumedad alad on seotud suuremate ja valged alad väiksemate välja väärtustega Gradient (ladina sõnast gradiens 'sammuv') on ruumilise muutumise kiirus, s.t see väljendab suuruse muutust pikkusühiku kohta.
Uus!!: Neuraalhari ja Gradient · Näe rohkem »
Hingetoru
Hingetoru (ülal) ja bronhid Hingetoru ehk trahhea (ladina keeles trachea) on kõri ja bronhe ühendav hingamisteede osa.
Uus!!: Neuraalhari ja Hingetoru · Näe rohkem »
Induktsioon
Induktsiooniks nimetatakse tänapäeva filosoofias tavaliselt arutlemise viisi, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus.
Uus!!: Neuraalhari ja Induktsioon · Näe rohkem »
Kannuskonn
Kannuskonn (Xenopus) on perekond kahepaikseid sugukonnast kärgkonlased (Pipidae), seltsist päriskonnalised (Anura).
Uus!!: Neuraalhari ja Kannuskonn · Näe rohkem »
Keskkõrv
Keskkõrv Keskkõrv (ladina keeles auris media) on paljudel selgroogsetel peas paiknev kõrva osa.
Uus!!: Neuraalhari ja Keskkõrv · Näe rohkem »
Kilpnääre
Kilpnääre (ladina glandula thyreoidea) on paljude selgroogsete sisenõrenääre.
Uus!!: Neuraalhari ja Kilpnääre · Näe rohkem »
Kimäär
Kimäär (vanakreeka chimaira 'kits') on vanakreeka mütoloogias olend, kes Hesiodose järgi on "eestpoolt lõvi, tagantpoolt madu, keskelt kits".
Uus!!: Neuraalhari ja Kimäär · Näe rohkem »
Kopsutüvi
Kopsutüveks (ladina keeles truncus pulmonalis) nimetatakse paljude suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade südames paiknevat ja südamevatsakesest lähtuvat arterit.
Uus!!: Neuraalhari ja Kopsutüvi · Näe rohkem »
Kraniaalnärvid
Kraniaalnärvid ehk peaajunärvid ehk paarilised koljunärvid (ladina keeles nervi craniales) on keelikloomadel peaajust väljuvad närvid (erinevalt spinaalnärvidest, mis väljuvad seljaajust).
Uus!!: Neuraalhari ja Kraniaalnärvid · Näe rohkem »
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Uus!!: Neuraalhari ja Kude · Näe rohkem »
Loode
Loode ehk feetus ehk vililane on embrüost ehk idulasest välja arenenud eostusvili.
Uus!!: Neuraalhari ja Loode · Näe rohkem »
Marrasknahk
Marrasknahk ehk epidermis (ladina keeles epidermis) on inimestel ja paljudel selgroogsetel loomadel nahka kattev mitmekihiline lameepiteel.
Uus!!: Neuraalhari ja Marrasknahk · Näe rohkem »
Melanotsüüt
Melanotsüüdiks (ladina melanocytus) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel peamiselt epidermise osades paiknevat spetsialiseerunud pigmendirakku.
Uus!!: Neuraalhari ja Melanotsüüt · Näe rohkem »
Mesoderm
Mesoderm on embrüoblasti keskmine looteleht.
Uus!!: Neuraalhari ja Mesoderm · Näe rohkem »
Morfoloogia (bioloogia)
Morfoloogia on bioloogia haru, mis tegeleb organismide ja nende osade kuju uurimisega.
Uus!!: Neuraalhari ja Morfoloogia (bioloogia) · Näe rohkem »
Neuraalplaat
pisi Neuraalplaat ehk medullaarplaat (lamina neuralis) on kesknärvisüsteemi alge keelikloomade, sealhulgas inimese embrüol.
Uus!!: Neuraalhari ja Neuraalplaat · Näe rohkem »
Neuraaltoru
Neuraaltoru tekkimine Neuraaltoru ehk närvitoru on keelikloomade, sealhulgas selgroogsete, sealhulgas inimese kesknärvisüsteemi embrüonaalne alge.
Uus!!: Neuraalhari ja Neuraaltoru · Näe rohkem »
Neuron
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
Uus!!: Neuraalhari ja Neuron · Näe rohkem »
Neurulatsioon
Neurulatsioon on selgroogsete loomade embrüogeneesi varane staadium, mille käigus kujuneb neuraalplaat, mis volditakse neuraaltoruks.
Uus!!: Neuraalhari ja Neurulatsioon · Näe rohkem »
Parasümpaatiline närvisüsteem
Parasümpaatiline närvisüsteem on üks kahest autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi osast.
Uus!!: Neuraalhari ja Parasümpaatiline närvisüsteem · Näe rohkem »
Peritsüüdid
Peritsüüdid on kontraktiilsed rakud, mis ümbritsevad endoteeli rakke kapillaarides ja veenulites.
Uus!!: Neuraalhari ja Peritsüüdid · Näe rohkem »
Piirdenärvisüsteem
Perifeerne närvisüsteem - Andreas Vesalius (1543) Piirdenärvisüsteem ehk perifeerne närvisüsteem (lühendatult PNS, ladina keeles pars peripherica, pars peripherica systematis nervosi, systema nervosum periphericum) on närvisüsteemi osa, mille moodustavad pea- ja seljaajust väljuvad närvid ja närvisõlmed ning autonoomse närvisüsteemi perifeersed osad.
Uus!!: Neuraalhari ja Piirdenärvisüsteem · Näe rohkem »
Promootor
Promootor on spetsiifiline DNA järjestus, millega seostub RNA polümeraas, alustades sealt transkriptsiooni.
Uus!!: Neuraalhari ja Promootor · Näe rohkem »
Radioaktiivne isotoop
Radioaktiivne isotoop on keemilise elemendi isotoop, mille aatomite tuumad võivad radioaktiivse lagunemise teel muutuda mõne teise keemilise elemendi tuumadeks ja selle käigus tekitada radioaktiivset kiirgust.
Uus!!: Neuraalhari ja Radioaktiivne isotoop · Näe rohkem »
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Uus!!: Neuraalhari ja Rakutuum · Näe rohkem »
Südame-veresoonkond
Südame- ja veresoonkond ehk kardiovaskulaarsüsteem ehk südame ja soonte süsteem ehk tsirkulatsioonisüsteem ehk vereringeelundkond (ladina keeles apparatus circulatorius) on paljudel selgroogsetel peamiselt vere ringlust reguleeriv elundkond.
Uus!!: Neuraalhari ja Südame-veresoonkond · Näe rohkem »
Schwanni rakud
Schwanni rakud (ladina Gliocytus periphericus) on selgroogsetel loomadel piirdenärvide aksonit ümbritsevad ja närvikiudude müeliintupe moodustavad tugirakud.
Uus!!: Neuraalhari ja Schwanni rakud · Näe rohkem »
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Uus!!: Neuraalhari ja Selgroogsed · Näe rohkem »
Seljauim
Seljauim ehk dorsaaluim on paaritu uim kalade ja mõnede teiste vees elavate selgroogsete selja keskosas.
Uus!!: Neuraalhari ja Seljauim · Näe rohkem »
Sidekude
Sidekude on koeliik, mis toetab, ühendab ja eraldab erinevaid koetüüpe ja elundeid.
Uus!!: Neuraalhari ja Sidekude · Näe rohkem »
Silelihasrakud
Silelihasrakud on silelihaskoe rakud.
Uus!!: Neuraalhari ja Silelihasrakud · Näe rohkem »
Spinaalganglion
Spinaalganglion ehk seljaajuganglion (ladina keeles ganglion spinale; inglise keeles dorsal root ganglion) on närvirakkude kogum, mis paikneb seljaajunärvi selgmisel juurel selgroolülidevahelises mulgus.
Uus!!: Neuraalhari ja Spinaalganglion · Näe rohkem »
Tüümus
Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.
Uus!!: Neuraalhari ja Tüümus · Näe rohkem »
Tüvirakk
Tüvirakk (ld cellula praecursoria, mitm cellulae praecursoriae) on hulkraksete organismide erinevates kudedes leiduvate diferentseerumata paljunemisvõimeliste algrakkude tüüp.
Uus!!: Neuraalhari ja Tüvirakk · Näe rohkem »
Transkriptsioonifaktor
TFIIB (transkriptsiooni faktor 2 beeta alaühik) kompleksis DNA molekuliga Transkriptsioonifaktoriks nimetatakse molekulaarbioloogias ja geneetikas valku, mis seondub spetsiifilistele DNA järjestustele, kontrollides seeläbi mRNA molekulide transkriptsiooni kiirust DNA-lt.
Uus!!: Neuraalhari ja Transkriptsioonifaktor · Näe rohkem »
Vikerkest
Vikerkest ehk iiris (ladina keeles iris) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna eesosas olev soonkesta õhuke ringikujuline moodustis.
Uus!!: Neuraalhari ja Vikerkest · Näe rohkem »
