Sisukord
21 suhted: Ajuvatsakesed, Ektoderm, Embrüo, Gastrulatsioon, Gliia, Iduleht, Inimene, Keelikloomad, Kesknärvisüsteem, Melanotsüüt, Närvikiud, Neuraalhari, Neuraalplaat, Neurulatsioon, Ontogenees, Peaaju, Piirdenärvisüsteem, Ristlõige, Selgroogsed, Seljaaju, Vastne.
Ajuvatsakesed
Ajuvatsakesteks ehk ajuvatsakeste süsteemiks (ladina keeles ventriculus encephali) nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel koljuõõnes paikneva peaaju pilujaid õõsi, mis on täidetud pea- ja seljaajuvedelikuga.
Vaata Neuraaltoru ja Ajuvatsakesed
Ektoderm
Ektoderm on embrüo varase arengu käigus moodustunud kolmest primaarsest lootelehest kõige välimine looteleht.
Vaata Neuraaltoru ja Ektoderm
Embrüo
Kuuenädalane inimese embrüo Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane.
Vaata Neuraaltoru ja Embrüo
Gastrulatsioon
Gastrulatsioon (ladina keeles gaster ehk "magu") ehk lootelehtede moodustumine on protsess hulkraksete loomade embrüonaalses arengus, mille tulemusel moodustub gastrula.
Vaata Neuraaltoru ja Gastrulatsioon
Gliia
Gliia (vanakreeka sõnast γλία, γλοία 'liim') ehk neurogliia on närvisüsteemi kude, millel on perifeerses ja kesknärvisüsteemis mitu tugifunktsiooni, sealhulgas närvijätkete elektriline isoleerimine, rakuvälise keskkonna reguleerimine ja kaitsefunktsioon.
Vaata Neuraaltoru ja Gliia
Iduleht
Iduleht on õistaimedel esimesed üks või kaks lehte, mis seemne idanedes maapinnale tulevad, harvem jäävad seemnesse peitu.
Vaata Neuraaltoru ja Iduleht
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Vaata Neuraaltoru ja Inimene
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Vaata Neuraaltoru ja Keelikloomad
Kesknärvisüsteem
Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.
Vaata Neuraaltoru ja Kesknärvisüsteem
Melanotsüüt
Melanotsüüdiks (ladina melanocytus) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel peamiselt epidermise osades paiknevat spetsialiseerunud pigmendirakku.
Vaata Neuraaltoru ja Melanotsüüt
Närvikiud
Närvikiuks (ladina keeles neurofibra) nimetatakse enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakust algavat eferentset haru (jätkeid) koos seda ümbritseva tupega.
Vaata Neuraaltoru ja Närvikiud
Neuraalhari
Neuraalharja rakud on lühiajalised multipotentsed rakud, mis on pärit neuroektodermist neuraalplaadi piirilt ja on omased selgroogsetele.
Vaata Neuraaltoru ja Neuraalhari
Neuraalplaat
pisi Neuraalplaat ehk medullaarplaat (lamina neuralis) on kesknärvisüsteemi alge keelikloomade, sealhulgas inimese embrüol.
Vaata Neuraaltoru ja Neuraalplaat
Neurulatsioon
Neurulatsioon on selgroogsete loomade embrüogeneesi varane staadium, mille käigus kujuneb neuraalplaat, mis volditakse neuraaltoruks.
Vaata Neuraaltoru ja Neurulatsioon
Ontogenees
Inimese embrüogenees Ontogenees ehk isendiareng ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust või partenogeneesi korral viljastamata munarakust) kuni küpsuseni või teise kontseptsiooni järgi loomuliku surmani.
Vaata Neuraaltoru ja Ontogenees
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Vaata Neuraaltoru ja Peaaju
Piirdenärvisüsteem
Perifeerne närvisüsteem - Andreas Vesalius (1543) Piirdenärvisüsteem ehk perifeerne närvisüsteem (lühendatult PNS, ladina keeles pars peripherica, pars peripherica systematis nervosi, systema nervosum periphericum) on närvisüsteemi osa, mille moodustavad pea- ja seljaajust väljuvad närvid ja närvisõlmed ning autonoomse närvisüsteemi perifeersed osad.
Vaata Neuraaltoru ja Piirdenärvisüsteem
Ristlõige
Ristlõige on ruumilise kujundi ühisosa tasandiga, mis ristub mõne fikseeritud sirgega.
Vaata Neuraaltoru ja Ristlõige
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Vaata Neuraaltoru ja Selgroogsed
Seljaaju
Seljaaju (ladina keeles medulla spinalis) on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate seljaaju kestadega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning peaaju-seljaajuvedelikuga peamiselt lülisambakanalis.
Vaata Neuraaltoru ja Seljaaju
Vastne
surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.
Vaata Neuraaltoru ja Vastne
Tuntud ka kui Närvitoru.