Kiiremini kui brauser!
34 suhted: Ajakirjandus, Analüüs, Argumentatsioon, Arvamus, Diskussioon, Eksperiment, Faktikontroll, Hüpotees, Hindamine, Hoiak, Humanitaarteadused, Ideoloogia, Inimteadused, Kollane ajakirjandus, Kriitika, Loodusteadused, Mõju, Objekt (filosoofia), Objektivism, Positivism, Relativism, Subjektiivsus, Suurus, Tõde, Teadlane, Teadmine, Teadus, Teooria, Toimetus, Uuriv ajakirjandus, Uusaeg, Vaatlus, Väide, Viga.
Ajakirjandus
Raadioajakirjaniku töövahendid: mikrofon ja makk. Eesti Rahvusringhäälingu telereporter Susann Kivi intervjueerib rektorikandidaat Margit Sutropi 2017. aastal Tartu ülikoolis Tinast valatud trükiplaat Augsburgi MANi tehase muuseumis. Ajakirjaniku töövahendid 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses. Ajakirjandus ehk press on aktuaalsete sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine.
Uus!!: Objektiivsus ja Ajakirjandus · Näe rohkem »
Analüüs
Adriaen van Ostade, "Analüüs" (1666) Analüüs ehk eritlus on protsess, mille käigus terviklik või kompleksne teema või objekt lahutatakse lihtsamateks osadeks (elementideks), et lihtsustada teemast või objektist arusaamist, sealhulgas nendevaheliste suhete avastamist.
Uus!!: Objektiivsus ja Analüüs · Näe rohkem »
Argumentatsioon
Argumentatsioon ehk argumenteerimine on mingi väite tõesuse või tõepärasuse põhjendamine teiste väidete (argumentide) abil.
Uus!!: Objektiivsus ja Argumentatsioon · Näe rohkem »
Arvamus
Arvamus on fakti tõlgendamise tulemus, mida inimene või inimeste rühm peab tõeseks.
Uus!!: Objektiivsus ja Arvamus · Näe rohkem »
Diskussioon
Diskussioon ehk vestlus on kahe või enama, mõnikord ka ühe, inimese omavaheline suhtlus, tavaliselt selline, mille käigus arutatakse kindlat teemat.
Uus!!: Objektiivsus ja Diskussioon · Näe rohkem »
Eksperiment
Eksperiment (ladina sõnast experimentum 'katse') ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, seejuures tingimusi kontrolli all hoides.
Uus!!: Objektiivsus ja Eksperiment · Näe rohkem »
Faktikontroll
Faktikontroll on ajakirjanduslik toiming, mille eesmärk enne või pärast artikli või loo ilmumist veenduda selles sisalduvate faktiväidete korrektsuses.
Uus!!: Objektiivsus ja Faktikontroll · Näe rohkem »
Hüpotees
Hüpotees on oletus.
Uus!!: Objektiivsus ja Hüpotees · Näe rohkem »
Hindamine
Hindamine on hinnangu andmise protsess, mille käigus hinnatavat objekti võrreldakse hindava subjekti poolt kehtestatud väärtuste skaalaga.
Uus!!: Objektiivsus ja Hindamine · Näe rohkem »
Hoiak
Hoiak on üks sotsiaalteaduste kasutatavamaid mõisteid.
Uus!!: Objektiivsus ja Hoiak · Näe rohkem »
Humanitaarteadused
Humanitaarteadused on inimese kultuurilist ja ühiskondlikku tegevust käsitlevad teadused.
Uus!!: Objektiivsus ja Humanitaarteadused · Näe rohkem »
Ideoloogia
Ideoloogia on kogum ideid (mõtteid, plaane, hinnanguid, huvisi, eelistusi, väärtusi, hoiakuid jne), mis on organiseeritud süstemaatilisel viisil ning juhivad inimeste või nende gruppide poliitilist tegutsemist.
Uus!!: Objektiivsus ja Ideoloogia · Näe rohkem »
Inimteadused
Inimteadused (varem humanitaarteadused) on psühholoogia ja juturavi (psühhoanalüüs), inimeseõpetus, kirjandus, rahvakultuur (etnoloogia), müüdiõpetus, ideoloogia, positivistlik ajalookirjutus, majandusteadus, politoloogia ja osa ühiskonnateadusest.
Uus!!: Objektiivsus ja Inimteadused · Näe rohkem »
Kollane ajakirjandus
Kollane ajakirjandus on üldnimetus uudiste vahendamisele, mille allikad pole piisavalt usaldusväärsed või piisavad ning mille eesmärk on huvitavate pealkirjadega köita tarbijate tähelepanu, et võimalikult hästi end müüa.
Uus!!: Objektiivsus ja Kollane ajakirjandus · Näe rohkem »
Kriitika
Kriitika (kriitika; kreeka keeles κριτική, kritikē) on kellegi või millegi arvustamine või kahtluse alla seadmine.
Uus!!: Objektiivsus ja Kriitika · Näe rohkem »
Loodusteadused
Loodusteadused (inglise natural sciences; ka reaalteadused) on teadusharud, mis uurivad ja selgitavad teaduslikku meetodit kasutades seaduspärasusi, millel põhineb looduse (nii elus- kui eluta loodus) toimimine.
Uus!!: Objektiivsus ja Loodusteadused · Näe rohkem »
Mõju
Mõju on millestki või kellestki lähtuv teatud muutust esile kutsuv toime.
Uus!!: Objektiivsus ja Mõju · Näe rohkem »
Objekt (filosoofia)
Objekt (vanakreeka keeles antikeimenon, ladina keeles obiectum) on tänapäeva filosoofias tavaliselt see ese, asi, entiteet, mis vastandub subjektile.
Uus!!: Objektiivsus ja Objekt (filosoofia) · Näe rohkem »
Objektivism
Objektivism on filosoofias mitme seisukoha nimetus.
Uus!!: Objektiivsus ja Objektivism · Näe rohkem »
Positivism
Positivism on filosoofia suund, mis hõlmab Auguste Comte'i filosoofia, Ernst Machi ja Richard Avenariuse empiriokrititsismi ning Viini ringi (Rudolf Carnapi) algatatud loogilise positivismi.
Uus!!: Objektiivsus ja Positivism · Näe rohkem »
Relativism
Relativism on filosoofias mis tahes seisukoht, mis peab tõde, tunnetust, väärtusi, reaalsust ennast vms taolist relatiivseks – sõltuvaks mingist vaatekohast.
Uus!!: Objektiivsus ja Relativism · Näe rohkem »
Subjektiivsus
Subjektiivsus on mõiste, mida negatiivse hinnanguna kasutatakse avalduste või tegevuste kohta, mis teostatakse juhusliku isiku (subjekti) poolt, kes ei hooli üldisest arvamusest ja tegutsemise aktsepteeritud kriteeriumitest.
Uus!!: Objektiivsus ja Subjektiivsus · Näe rohkem »
Suurus
Suuruse (ka: muutuv suurus) all mõistetakse tänapäeva matemaatikas ja loodusteaduses tavaliselt muutujat, mille mõeldavad väärtused on viidavad üksühesesse vastavusse reaalarvude hulgaga (skalaarne suurus) või reaalarvude ''n''-korteežide hulgaga (mitteskalaarne suurus, näiteks vektoriaalne suurus).
Uus!!: Objektiivsus ja Suurus · Näe rohkem »
Tõde
Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu.
Uus!!: Objektiivsus ja Tõde · Näe rohkem »
Teadlane
John Ellis oma töökabinetis Teadlane suure eripinnaga süsiniku sünteesimise kümnendal tunnil Teadlane on teadustööd tegev, teaduse alal tegutsev inimene, uurija, õpetlane.
Uus!!: Objektiivsus ja Teadlane · Näe rohkem »
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Uus!!: Objektiivsus ja Teadmine · Näe rohkem »
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Uus!!: Objektiivsus ja Teadus · Näe rohkem »
Teooria
Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.
Uus!!: Objektiivsus ja Teooria · Näe rohkem »
Toimetus
Toimetus on kollektiiv, mis tegeleb kirjandusteoste, kunstiteoste, teavikute, salvestiste jm.
Uus!!: Objektiivsus ja Toimetus · Näe rohkem »
Uuriv ajakirjandus
Uuriv ajakirjandus on ajakirjanduse liik, kus ajakirjanikud uurivad ühte teemat tavalisest sügavamalt, näiteks suurte kuritegude, poliitilise korruptsiooni vms korral.
Uus!!: Objektiivsus ja Uuriv ajakirjandus · Näe rohkem »
Uusaeg
Uusaeg, ka modernsus (inglise keeles modernity, modern times) on ajalooperiood umbes 1500 kuni umbes 1914/1918, seega suurtest maadeavastustest ja renessansist Esimese maailmasõjani.
Uus!!: Objektiivsus ja Uusaeg · Näe rohkem »
Vaatlus
Rõuge Ööbikuoru kiige vaateplatvormil Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil.
Uus!!: Objektiivsus ja Vaatlus · Näe rohkem »
Väide
Väide on propositsioon, mida väidetakse.
Uus!!: Objektiivsus ja Väide · Näe rohkem »
Viga
Viga (ehk eksimus) on miski mis on juhtunud mittevastavalt soovitule.
Uus!!: Objektiivsus ja Viga · Näe rohkem »
