Kiiremini kui brauser!
70 suhted: Algfaas, Amplituud, Armstrongi-Meissneri ostsillaator, Biosüsteem, Colpittsi ostsillaator, Eesti entsüklopeedia, Elekter, Elektrivälja tugevus, Elektromagnetiline kiirgus, Elektromehaaniline mikrosüsteem, Elektrongeneraator, Energia, Faas, Füüsikaline suurus, Foucault' pendel, Fourier' rida, Harmooniline võnkumine, Hartley ostsillaator, Hälve, Heledus, Helihark, Helirõhk, Hooke'i seadus, Isevõnkumine, Kaksikpendel, Keelpillid, Kell, Kiik, Kiirendus, Kineetiline energia, Kliimatsüklid, Klimatoloogia, Koordinaadisüsteem, Kristallostsillaator, Laine, Laser, Lihtharmooniline võnkumine, Lotka-Volterra mudel, Majandusteadus, Majandustsükkel, Matemaatiline pendel, Mehaanika, Metronoom, Multivibraator, Normaalvõnkumine, Optikanähtused, Pendel, Periood, Pillikeel, Pinge (elekter), ..., Potentsiaalne energia, Radiaan, Rõhk, Relaksatsioongeneraator, Ringsagedus, Ruum, Sagedus, Siinus, Sumbumine, Sundvõnkumine, Superpositsiooniprintsiip, Tasakaaluolek, Täht (astronoomia), Tsükkel, Vabavõnkumine, Vahelduvvool, Võnkering, Võnkesüsteem, Vibratsioon, Wieni sillaga ostsillaator. Laienda indeks (20 rohkem) »
Algfaas
graafiku ''x''-teljel Algfaas on harmoonilise võnkumise faas võnkumise alghetkel.
Uus!!: Võnkumine ja Algfaas · Näe rohkem »
Amplituud
Lihtharmoonilise võnkumise amplituud ''A'' ja periood ''T'' Amplituud (ladina keeles amplitudo laius, ulatuvus) on ajas perioodiliselt muutuva (võnkuva) füüsikalise suuruse (signaali) maksimaalne hälve (suurim kaugus) stabiilsest tasakaalolekust või keskväärtusest.
Uus!!: Võnkumine ja Amplituud · Näe rohkem »
Armstrongi-Meissneri ostsillaator
Armstrongi-Meissneri ostsillaator on elektriline ostsillaator, milles määrab võnkumise sageduse induktiivpoolist ja kondensaatorist koosnev võnkering.
Uus!!: Võnkumine ja Armstrongi-Meissneri ostsillaator · Näe rohkem »
Biosüsteem
Biosüsteem ehk bioloogiline süsteem on iseuuenev isereguleeruv süsteem, mida saab vaadelda raku, organismi, koosluse, ökosüsteemi vm tasemel.
Uus!!: Võnkumine ja Biosüsteem · Näe rohkem »
Colpittsi ostsillaator
Colpittsi ostsillaatori võnkering Colpittsi ostsillaator on üks LC-ostsillaatorite lülitus, mis kasutab kondensaatoreid ja induktiivpoole, et tekitada elektripinge võnkumisi kindlatel sagedustel.
Uus!!: Võnkumine ja Colpittsi ostsillaator · Näe rohkem »
Eesti entsüklopeedia
"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.
Uus!!: Võnkumine ja Eesti entsüklopeedia · Näe rohkem »
Elekter
Elektri ülekandeliinid Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks.
Uus!!: Võnkumine ja Elekter · Näe rohkem »
Elektrivälja tugevus
Elektrivälja tugevus ehk elektriväljatugevus on füüsikaline suurus, mis väljendab elektrivälja võimet avaldada väljapunkti asetatud elektrilaengule jõudu.
Uus!!: Võnkumine ja Elektrivälja tugevus · Näe rohkem »
Elektromagnetiline kiirgus
Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.
Uus!!: Võnkumine ja Elektromagnetiline kiirgus · Näe rohkem »
Elektromehaaniline mikrosüsteem
Elektromehaaniline mikrosüsteem ehk MEMS (lühend inglise k sõnadest MicroElectroMechanical Systems) on tehnoloogia, mis võimaldab valmistada väga väikesi seadiseid.
Uus!!: Võnkumine ja Elektromehaaniline mikrosüsteem · Näe rohkem »
Elektrongeneraator
Elektrongeneraator (inglise k electronic oscillator) on elektroonikalülitus, mis muundab elektritoiteallika alalisvooluenergia etteantud kuju, sageduse ja amplituudiga elektrivõnkumise energiaks.
Uus!!: Võnkumine ja Elektrongeneraator · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Võnkumine ja Energia · Näe rohkem »
Faas
Faas ehk võnkefaas on füüsikas harmoonilist võnkumist kirjeldava funktsiooni argument (sõltumatu muutuja), mida loetakse kokkuleppelisest alghetkest ehk nullpunktist.
Uus!!: Võnkumine ja Faas · Näe rohkem »
Füüsikaline suurus
Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ning mis võimaldab antud objekti tähise ja mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada.
Uus!!: Võnkumine ja Füüsikaline suurus · Näe rohkem »
Foucault' pendel
Foucault' pendel Pariisi Panthéonis Foucault' pendli pomm Pariisi Panthéonis Foucault’ pendel on pikk vabalt võnkuv pendel, mida kasutatakse Maa pöörlemise demonstreerimiseks.
Uus!!: Võnkumine ja Foucault' pendel · Näe rohkem »
Fourier' rida
Fourier' rida (või ka Fourier' reaksarendus) on viis esitada perioodilist signaali või perioodilist impulsside jada sinusoidide summana.
Uus!!: Võnkumine ja Fourier' rida · Näe rohkem »
Harmooniline võnkumine
Lihtharmooniline võnkumine Harmoonilises võnkumises või harmoonilises liikumises on klassikalise mehaanika järgi iga süsteem, millele siirdel tasakaalu asendist mõjub taastav jõud F mis on võrdeline antud siirdega x (ja võrdvastupidise suunaga): kus k on positiivne konstant.
Uus!!: Võnkumine ja Harmooniline võnkumine · Näe rohkem »
Hartley ostsillaator
Hartley ostsillaatori võnkering Hartley ostsillaator on induktiivse kolmpunktlülitusega ostsillaator, mida kasutatakse siinusvõnkumiste tekitamiseks kindlatel sagedustel.
Uus!!: Võnkumine ja Hartley ostsillaator · Näe rohkem »
Hälve
Hälve on kõrvalekalle mingi suuruse keskmisest, standardsest, normaalsest vms väärtusest.
Uus!!: Võnkumine ja Hälve · Näe rohkem »
Heledus
Heleduse definitsiooni selgituseks Heledus (ingl k luminance) on valgussuurus, mis väljendab isehelendavalt või hajutavalt pinnalt antud suunas lähtuvat valgusvoogu: kus Tulenevalt valgussuuruste omavahelistest seostest saab sellest heleduse üldmäärangust tuletada valemid heleduse arvutamiseks ja mõõtmiseks valgustugevuse I või valgustustiheduse E kaudu.
Uus!!: Võnkumine ja Heledus · Näe rohkem »
Helihark
Helihark ehk kammertoon on U-kujuline metallhark, mida kõige sagedamini kasutatakse muusikas noodikõrguste määramiseks.
Uus!!: Võnkumine ja Helihark · Näe rohkem »
Helirõhk
Helirõhk on akustikas helilaine tekitatud lisarõhk gaasis või vedelikus, mida mõõdetakse paskalites.
Uus!!: Võnkumine ja Helirõhk · Näe rohkem »
Hooke'i seadus
Hooke'i seadus: vedru pikenemine on võrdeline mõjuva jõuga Hooke'i seadus on füüsikaseadus, mis ütleb, et vedru kokkusurumiseks või pikemaks venitamiseks pikkuse \Delta l jagu vajaminev jõud F on selle pikkusega proportsionaalne (võrdeline) ehk F \propto \Delta l. Teisalt on elastsusjõud F_e, mis takistab vedru pikemaks venitamist või kokkusurumist, võrdvastupidine venitava/suruva (deformeeriva) jõuga F ehk F_e.
Uus!!: Võnkumine ja Hooke'i seadus · Näe rohkem »
Isevõnkumine
Isevõnkumine ehk autovõnkumine on sumbumatu võnkumine, mis ei toimu perioodiliselt muutuva välisjõu toimel, vaid süsteemi endasse kuuluva energiaallika arvel.
Uus!!: Võnkumine ja Isevõnkumine · Näe rohkem »
Kaksikpendel
Kaksikpendli skeem Kaksikpendel on pendel, mis koosneb kahest vardast, kusjuures need vardad on omavahel ühendatud hõõrdevaba liigendiga.
Uus!!: Võnkumine ja Kaksikpendel · Näe rohkem »
Keelpillid
Hiina muusikapoe keelpillide väljapanek Keelpillitrio esitab Beethoveni pala Trio nr 1 G, Op 9 I Adago Allegro con brio Keelpillid ehk kordofonid on muusikainstrumendid, mille heli tekitab pillikeele võnkumine.
Uus!!: Võnkumine ja Keelpillid · Näe rohkem »
Kell
Kell Päikesekell Varssavis Veekell Kell on seade aja mõõtmiseks.
Uus!!: Võnkumine ja Kell · Näe rohkem »
Kiik
Kiik Saksamaal (august 2007) Laps kiigel (1942) Kiik on vahend, millel meelelahutuse või mängimise eesmärgil kiigutakse.
Uus!!: Võnkumine ja Kiik · Näe rohkem »
Kiirendus
Kiirendus (tähis \vec) on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta.
Uus!!: Võnkumine ja Kiirendus · Näe rohkem »
Kineetiline energia
Kineetiline energia on energia.
Uus!!: Võnkumine ja Kineetiline energia · Näe rohkem »
Kliimatsüklid
Kliimatsüklid on kliimamustrite perioodilised või ligikaudu perioodilised kordumised.
Uus!!: Võnkumine ja Kliimatsüklid · Näe rohkem »
Klimatoloogia
Klimatoloogia ehk kliimateadus (ka ilmastikuteadus) on loodusgeograafia haru, mis tegeleb eri paikade kliima uurimisega.
Uus!!: Võnkumine ja Klimatoloogia · Näe rohkem »
Koordinaadisüsteem
asimuudi nurgaga ''φ''. Radiaalse kauguse tähistamiseks kasutatakse ka sümbolit ''ρ''. Koordinaadisüsteem ehk koordinaadistik ehk koordinaatide süsteem on eeskiri, mis määrab punkti asukoha ühe või enama arvu abil.
Uus!!: Võnkumine ja Koordinaadisüsteem · Näe rohkem »
Kristallostsillaator
25 MHz kvartsostsillaator WiFi-ruuteris Kristallostsillaator on ostsillaator (siinusvõnkumise elektrongeneraator), mille võnkesagedust määravaks elemendiks on piesoelektriline resonaator (kvartsresonaator või keraamiline resonaator).
Uus!!: Võnkumine ja Kristallostsillaator · Näe rohkem »
Laine
Lainet saab esitada lihtsa harmoonilise liikumisena Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis.
Uus!!: Võnkumine ja Laine · Näe rohkem »
Laser
Laser Laser Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas.
Uus!!: Võnkumine ja Laser · Näe rohkem »
Lihtharmooniline võnkumine
Lihtne harmooniline võnkumine. Piki püsttelge on suunatud koordinaat ''x'' Siinusfunktsiooni (punane) ja koosinusfunktsiooni (sinine) graafikud: sin (''α'' + 90°).
Uus!!: Võnkumine ja Lihtharmooniline võnkumine · Näe rohkem »
Lotka-Volterra mudel
Lotka-Volterra mudel on ökoloogias kiskja ja saaklooma vastastikku sõltuvat populatsioonidünaamikat kirjeldav matemaatiline mudel.
Uus!!: Võnkumine ja Lotka-Volterra mudel · Näe rohkem »
Majandusteadus
Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide (näiteks inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (näiteks hinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine.
Uus!!: Võnkumine ja Majandusteadus · Näe rohkem »
Majandustsükkel
Majandustsükliks nimetatakse majandusteaduses tegeliku kogutoodangu ehk tegeliku tasakaalu perioodilist kõikumist ümber potentsiaalse tootmismahu.
Uus!!: Võnkumine ja Majandustsükkel · Näe rohkem »
Matemaatiline pendel
Matemaatilise pendli sumbuvuseta väikese amplituudiga võnkumine on lihtharmooniline Matemaatiline pendel on pendli idealiseeritud mudel.
Uus!!: Võnkumine ja Matemaatiline pendel · Näe rohkem »
Mehaanika
Mehaanika (ka mehhaanika; vanakreeka keele väljendist μηχανική τέχνη, mekhanikē tekhnē 'masinate ehitamise kunst') on füüsika haru, mis uurib tahkete kehade, vedelike ja gaaside liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Uus!!: Võnkumine ja Mehaanika · Näe rohkem »
Metronoom
Mehaaniline metronoom Metronoom töös Digitaalne metronoom Metronoom (kreeka sõnadest metron 'mõõt' ja nomos 'seadus') on elektrooniline või mehaaniline seade, mille abil määratakse heliteose esitamise tempo.
Uus!!: Võnkumine ja Metronoom · Näe rohkem »
Multivibraator
Multivibraator on isevõnkuv relaksatsioongeneraator, mis tekitab ristkülikukujulisi impulsse.
Uus!!: Võnkumine ja Multivibraator · Näe rohkem »
Normaalvõnkumine
Normaalvõnkumine ehk normaalmood on võnkuva süsteemi võnkevorm, mille puhul kõik süsteemi osad võnguvad lihtharmooniliselt ehk samal sagedusel.
Uus!!: Võnkumine ja Normaalvõnkumine · Näe rohkem »
Optikanähtused
Valgusnähtus on valgusõpetuses käsitletavad sündmus, mis on seotud valguse tekke, kadumise ja muutumisega.
Uus!!: Võnkumine ja Optikanähtused · Näe rohkem »
Pendel
Matemaatilise pendli võnkumine Pendel on raskusjõu mõjul võnkuv keha.
Uus!!: Võnkumine ja Pendel · Näe rohkem »
Periood
harmoonilise võnkumise periood ''T'' Periood ehk võnkeperiood on korduva muutuse tsükli kestus.
Uus!!: Võnkumine ja Periood · Näe rohkem »
Pillikeel
Mähisega keeled Pillikeel ehk lihtsalt keel on kordofoni (keeltega muusikainstrumendi) osa, mis võnkumisel tekitab heli.
Uus!!: Võnkumine ja Pillikeel · Näe rohkem »
Pinge (elekter)
Pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning näitab, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise: kus Q on positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks.
Uus!!: Võnkumine ja Pinge (elekter) · Näe rohkem »
Potentsiaalne energia
Potentsiaalne energia on keha energia konservatiivse jõu väljas.
Uus!!: Võnkumine ja Potentsiaalne energia · Näe rohkem »
Radiaan
Radiaan 175px Radiaan (tähis rad) on tasanurga mõõtühik SI-süsteemis.
Uus!!: Võnkumine ja Radiaan · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: Võnkumine ja Rõhk · Näe rohkem »
Relaksatsioongeneraator
Relaksatsioongeneraator on mittesiinuselist perioodilist võnkumist tekitav elektrongeneraator.
Uus!!: Võnkumine ja Relaksatsioongeneraator · Näe rohkem »
Ringsagedus
Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ω, ühik s–1) on perioodiliselt võnkuva süsteemi võngete arv 2π sekundi jooksul.
Uus!!: Võnkumine ja Ringsagedus · Näe rohkem »
Ruum
Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed.
Uus!!: Võnkumine ja Ruum · Näe rohkem »
Sagedus
Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.
Uus!!: Võnkumine ja Sagedus · Näe rohkem »
Siinus
400px Siinus ehk siinusfunktsioon (sümbol: sin) on matemaatikas üks trigonomeetrilistest funktsioonidest.
Uus!!: Võnkumine ja Siinus · Näe rohkem »
Sumbumine
''ζ'' Sumbumine on mõju võnkesüsteemis või väline mõju võnkesüsteemile, mis vähendab või takistab selle võnkumist.
Uus!!: Võnkumine ja Sumbumine · Näe rohkem »
Sundvõnkumine
Sundvõnkumine on perioodiliselt muutuva välise (sundiva) jõu tõttu toimuv võnkumine.
Uus!!: Võnkumine ja Sundvõnkumine · Näe rohkem »
Superpositsiooniprintsiip
Superpositsiooniprintsiip on kõikides lineaarsetes süsteemides kehtiv printsiip, mille järgi süsteemi reaktsioon mitmele mõjurile on sama, mis üksikute mõjurite poolt tekitatud reaktsioonide summa.
Uus!!: Võnkumine ja Superpositsiooniprintsiip · Näe rohkem »
Tasakaaluolek
Tasakaaluolek on füüsikas keha niisugune seisund, kui talle mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist, nii et kehale mõjuv resultantjõud on null.
Uus!!: Võnkumine ja Tasakaaluolek · Näe rohkem »
Täht (astronoomia)
Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.
Uus!!: Võnkumine ja Täht (astronoomia) · Näe rohkem »
Tsükkel
Tsükkel (kreeka keeles κύκλος kýklos; ladina keeles cyclus 'ring'; sanskriti keeles mandala, ka chakra 'ratas') on tervikut moodustav korduvate sündmuste rida.
Uus!!: Võnkumine ja Tsükkel · Näe rohkem »
Vabavõnkumine
Vabavõnkumine ehk omavõnkumine on füüsikas võnkumine, mis toimub süsteemis, millele ei mõju väliseid jõudusid.
Uus!!: Võnkumine ja Vabavõnkumine · Näe rohkem »
Vahelduvvool
Vahelduvvool (rahvusvaheline tähis AC – alternating current) on elektrivool, mille suund muutub ajas perioodiliselt.
Uus!!: Võnkumine ja Vahelduvvool · Näe rohkem »
Võnkering
Võnkering on induktiivpoolist ja kondensaatorist koosnev elektriahel, milles on võimalik elektrivõnkumine.
Uus!!: Võnkumine ja Võnkering · Näe rohkem »
Võnkesüsteem
Võnkesüsteem on vastastikmõjus olevatest kehadest koosnev süsteem, milles võib esineda võnkumine.
Uus!!: Võnkumine ja Võnkesüsteem · Näe rohkem »
Vibratsioon
Vibratsioon on nähtus, kus toimub süsteemi võnkumine tasakaaluasendi ümber.
Uus!!: Võnkumine ja Vibratsioon · Näe rohkem »
Wieni sillaga ostsillaator
Wieni sillaga ostsillaator Wieni sillaga ostsillaator (inglise keeles Wien bridge oscillator, saksa keeles Wien-Robinson-Oszillator) on RC-tagasisideahelaga madalsageduslike elektrivõnkumisi genereeriv lülitus.
Uus!!: Võnkumine ja Wieni sillaga ostsillaator · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Ostsillatsioon, Võnge, Võnkliikumine.
