Kiiremini kui brauser!
90 suhted: Akadeemik, Antarktis, Arhangelsk, Arktika, Asteroid, Astronoomia, Šmidti saar, Daugava, Daugavpils, Ekspeditsioon, Eradotsent, Erhard Britzke, Geofüüsika, Georgi Sedov (laev), Jäämurdja, Jēkabpils, Kara meri, Kõrgharidus, Kiievi ülikool, Kirdeväil, Kuldtähe medal, Kuramaa, Kuu kraatrid, Läti, Läti keel, Lätlased, Lenini orden, Liivimaa, Magiljov, Matemaatik, Mäekuru, Mäetipp, Mõis, Mõss Šmidta, Mogiljovi kubermang, Moskva, Moskva ülikool, Nõukogude Liidu kangelane, Nõukogude Liit, Nõukogude Venemaa, Neem, NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium, NSV Liidu Teaduste Akadeemia, Oktoobrirevolutsioon, Pamiir, Polaarjaam, Polaaruurimine, Professor, Punatähe orden, Rahvakomissariaat, ..., Sakslased, Severnaja Zemlja, Suur nõukogude entsüklopeedia, Tasandik, Tšuktši meri, Tšuktšimaa, Tööpunalipu orden, Teadus, Ukraina, Vaikne ookean, Vene keel, Zemgale, 18. sajand, 1891, 1913, 1916, 1918, 1920, 1921, 1922, 1924, 1929, 1930, 1932, 1933, 1934, 1935, 1937, 1939, 1942, 1948, 1949, 1956, 1979, 2008, 24. märts, 27. juuni, 28. veebruar, 30. september, 7. september. Laienda indeks (40 rohkem) »
Akadeemik
Akadeemikuteks (lühend akad.) nimetatakse ametlikult või mitteametlikult paljude teaduste akadeemiate (sealhulgas erialaakadeemiate, näiteks põllumajandusteaduste akadeemiate) ja kunstide akadeemiate täisliikmeid.
Uus!!: Otto Schmidt ja Akadeemik · Näe rohkem »
Antarktis
Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner.
Uus!!: Otto Schmidt ja Antarktis · Näe rohkem »
Arhangelsk
Arhangelsk (vene keeles Архангельск) on linn Põhja-Venemaal Valge mere lähedal Dvina jõe deltas 40–45 km kaugusel suudmest, Arhangelski oblasti ja Primorski rajooni keskus.
Uus!!: Otto Schmidt ja Arhangelsk · Näe rohkem »
Arktika
Punase joonega on tähistatud juuli 10 °C isoterm, mida kokkuleppeliselt loetakse Arktika piiriks Kevadine jäälagunemine Arktikas Arktika on polaarpiirkond, mis ümbritseb põhjapoolust.
Uus!!: Otto Schmidt ja Arktika · Näe rohkem »
Asteroid
Asteroid 433 Eros Kosmosesondi NEAR Shoemaker ülesvõte asteroidist 433 Eros Asteroid 243 Ida koos oma kaaslase Dactyliga Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.
Uus!!: Otto Schmidt ja Asteroid · Näe rohkem »
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Uus!!: Otto Schmidt ja Astronoomia · Näe rohkem »
Šmidti saar
Šmidti saare asukoht Šmidti saar (vene остров Шмидта) on Venemaale kuuluv saar Kara meres Severnaja Zemlja saarestiku loodeosas.
Uus!!: Otto Schmidt ja Šmidti saar · Näe rohkem »
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Otto Schmidt ja Daugava · Näe rohkem »
Daugavpils
Daugavpilsi koduloo- ja kunstimuuseum Daugavpils (ka Väinalinn; latgali Daugpiļs, saksa Dünaburg, valgevene Дзьвінск) on linn Lätis Väina jõe keskjooksul.
Uus!!: Otto Schmidt ja Daugavpils · Näe rohkem »
Ekspeditsioon
Ekspeditsioon on millegi avastamiseks, teaduslikuks uurimiseks või ka materjali kogumiseks mõeldud retk või reis, nii Maal kui ka kosmoses.
Uus!!: Otto Schmidt ja Ekspeditsioon · Näe rohkem »
Eradotsent
Eradotsent (saksa keeles Privatdozent, lühendid PD, P.D. või Priv.-Doz.) on eelkõige saksa keelt rääkivates riikides teadusliku kraadiga tavaliselt koosseisuväline õppejõud (dotsent), kellel on loengupidamisõigus.
Uus!!: Otto Schmidt ja Eradotsent · Näe rohkem »
Erhard Britzke
Erhard Britzke (ka Ergard Britske, vene Эргард Викторович Брицке; läti Erhards Bricke; 20. jaanuar 1877 Riia (teistel andmetel Tartu) – 28. september 1953 Moskva) oli baltisaksa päritolu Nõukogude Liidu keemik ja metallurg, NSVL Teaduste Akadeemia akadeemik (1932).
Uus!!: Otto Schmidt ja Erhard Britzke · Näe rohkem »
Geofüüsika
Geofüüsika on füüsikaliste meetodite abil Maad uuriv teadusharu.
Uus!!: Otto Schmidt ja Geofüüsika · Näe rohkem »
Georgi Sedov (laev)
Jäälõhkuja Georgi Sedov NSV Liidu margil (1977) Georgi Sedov (vene "Георгий Седов") oli Venemaa jäälõhkuja, aurulaev.
Uus!!: Otto Schmidt ja Georgi Sedov (laev) · Näe rohkem »
Jäämurdja
Tarmo'' 2012. aastal Vanasadamas Päästelaev Tasuja 1970. aastal jääd läbimas Suur Tõll 1928. aastal Jäämurdja (ka jäälõhkuja) on tugevdatud eridisainiga kere ja võimsa jõuseadmega suure manööverdusvõimega laev laevaliikluse tagamiseks jääkattega veekogudel.
Uus!!: Otto Schmidt ja Jäämurdja · Näe rohkem »
Jēkabpils
Jēkabpils on linn Lätis Daugava ääres, Jēkabpilsi piirkonna keskus.
Uus!!: Otto Schmidt ja Jēkabpils · Näe rohkem »
Kara meri
Kara meri (vene Карское море; neenetsi Хэрэ ям’) on Põhja-Jäämere ääremeri.
Uus!!: Otto Schmidt ja Kara meri · Näe rohkem »
Kõrgharidus
Kõrgharidus on keskhariduse baasil omandatav teaduslikul käsitlusel rajanev haridus, mille omandamist tõendab vastav lõpudokument.
Uus!!: Otto Schmidt ja Kõrgharidus · Näe rohkem »
Kiievi ülikool
Kiievi ülikool (ametlikult Kiievi Tarass Ševtšenko nimeline Rahvusülikool, ukraina keeles Київський національний університет імені Тараса Шевченка) on ülikool Kiievis.
Uus!!: Otto Schmidt ja Kiievi ülikool · Näe rohkem »
Kirdeväil
Põhja-meretee Põhja-meretee (punane) ja alternatiivne tee Suessi kanali kaudu (sinine) Kirdeväil ehk Põhja-meretee (vene keeles Северный морской путь ehk Севморпуть) on veetee Euroopast Kaug-Itta piki Euraasia põhjarannikut.
Uus!!: Otto Schmidt ja Kirdeväil · Näe rohkem »
Kuldtähe medal
Kuldtähe medal (vene keeles медаль «Золотая Звезда») on Nõukogude Liidu kangelase aunimetusega kaasas käiv medal, mis asutati Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega 1.
Uus!!: Otto Schmidt ja Kuldtähe medal · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Otto Schmidt ja Kuramaa · Näe rohkem »
Kuu kraatrid
Webbi kraater, nagu seda oli näha Lunar Orbiter 1 pealt. Mitmed väiksemad kraatrid on nähtavad kraatri ümber ja sees. Moltke kraatrist külje pealt vaadatuna Kuu kraatrid on Maa loodusliku kaaslase Kuu peal asuvad impaktstruktuurid.
Uus!!: Otto Schmidt ja Kuu kraatrid · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Otto Schmidt ja Läti · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Otto Schmidt ja Läti keel · Näe rohkem »
Lätlased
Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.
Uus!!: Otto Schmidt ja Lätlased · Näe rohkem »
Lenini orden
Lenini orden 2. tüüp 1934–1936 Lenini orden 3. tüüp 1936–1943 Lenini orden 4. tüüp 1943–1991 Ordeni lint Lenini orden (vene keeles орден Ленина) oli statuudi järgi Nõukogude Liidu kõrgeim riiklik autasu.
Uus!!: Otto Schmidt ja Lenini orden · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Otto Schmidt ja Liivimaa · Näe rohkem »
Magiljov
Linna raekoda Magiljov on linn Valgevenes, Magiljovi oblasti ja Magiljovi rajooni keskus.
Uus!!: Otto Schmidt ja Magiljov · Näe rohkem »
Matemaatik
Eukleides Raffaeli maalil "Ateena kool" Matemaatik on teadlane, kes lahendab matemaatika probleeme.
Uus!!: Otto Schmidt ja Matemaatik · Näe rohkem »
Mäekuru
Klammljochi kuru Austria ja Itaalia piiril Mäekuru on madalam koht mäeahelikus, mis võimaldab selle hõlpsamat ületamist.
Uus!!: Otto Schmidt ja Mäekuru · Näe rohkem »
Mäetipp
Džomolungma Mäetipp on mäe suurima absoluutse kõrgusega punkt.
Uus!!: Otto Schmidt ja Mäetipp · Näe rohkem »
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Uus!!: Otto Schmidt ja Mõis · Näe rohkem »
Mõss Šmidta
Mõss Šmidta on alev Venemaal Tšuktšimaa Iultini rajoonis.
Uus!!: Otto Schmidt ja Mõss Šmidta · Näe rohkem »
Mogiljovi kubermang
Mogiljovi kubermang (vene keeles Могилёвская губерния, valgevene keeles Магілёўская губерня) oli Venemaa keisririigi, Venemaa Vabariigi, Valgevene NSV ja Vene SFNV haldusüksus 1773−1778 ja 1802−1919.
Uus!!: Otto Schmidt ja Mogiljovi kubermang · Näe rohkem »
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Uus!!: Otto Schmidt ja Moskva · Näe rohkem »
Moskva ülikool
Moskva ülikool (vene keeles Московский государственный университет имени М. В. Ломоносова (M. V. Lomonossovi nimeline Moskva Riiklik Ülikool), täisnimetus Федеральное государственное бюджетное образовательное учреждение высшего образования "Московский государственный университет имени М. В. Ломоносова", lühend MRÜ, vene keeles МГУ) on kõrgem õppeasutus Venemaal Moskvas, Venemaa suurim ülikool.
Uus!!: Otto Schmidt ja Moskva ülikool · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu kangelane
100px Nõukogude Liidu kangelasi tunnustati Kuldtähe medali ja Lenini ordeniga Nõukogude Liidu kangelane oli NSV Liidu kõrgeim aunimetus, mis kinnitati NLKP Keskkomitee otsusega 16. aprillil 1934.
Uus!!: Otto Schmidt ja Nõukogude Liidu kangelane · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Otto Schmidt ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Nõukogude Venemaa
Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30. detsembrini 1922, mil sellest sai liiduvabariik Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisus (19. juulist 1918 kandis see ametlikku nime Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik).
Uus!!: Otto Schmidt ja Nõukogude Venemaa · Näe rohkem »
Neem
Neem ehk maanina (ka nina) on nukina merre või järve ulatuv väike maismaa osa.
Uus!!: Otto Schmidt ja Neem · Näe rohkem »
NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium
NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium (vene keeles Президиум Верховного Совета СССР) oli NSV Liidu Ülemnõukogu juhtorgan, mis täitis NSV Liidu kõrgeima riigivõimuorgani funktsioone NSV Liidu Ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal.
Uus!!: Otto Schmidt ja NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium · Näe rohkem »
NSV Liidu Teaduste Akadeemia
NSV Liidu Teaduste Akadeemia ehk NSVL Teaduste Akadeemia oli Nõukogude Liidu keskne teadusasutus, mis allus otse NSV Liidu Ministrite Nõukogule.
Uus!!: Otto Schmidt ja NSV Liidu Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Oktoobrirevolutsioon
Boriss Kustodijev. "Bolševik". Õlimaal lõuendil, 1920. Moskva, Tretjakovi galerii Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre, nõukogude terminiga Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Petrogradis 6.–8.
Uus!!: Otto Schmidt ja Oktoobrirevolutsioon · Näe rohkem »
Pamiir
Pamiir on mäestikuala Aasias Alai oru (põhjas), Hindukuši (lõunas) ning Tarimi nõo vahel.
Uus!!: Otto Schmidt ja Pamiir · Näe rohkem »
Polaarjaam
Ameerika Ühendriikide Amundsen–Scotti Lõunapooluse jaam Suurbritannia Halley uurimisjaam Polaarjaam on teaduslike eesmärkidega loodud uurimisasutus polaaraladel Arktikas ja Antarktikas.
Uus!!: Otto Schmidt ja Polaarjaam · Näe rohkem »
Polaaruurimine
Briti Antarktika-uurija Ernest Shackletoni skulptuur Londonis Royal Geographical Society peakorteri ees, mis kujutab polaaruurija riietust vastavuses polaaralade karmidele ilmatingimustele 1910. aastatel Polaaruurimine on Maa polaaralade – Arktika piirkonna ja Antarktise – uurimisprotsess.
Uus!!: Otto Schmidt ja Polaaruurimine · Näe rohkem »
Professor
Professor (lühend prof) on allüksuse (nt õppetooli, kateedri, instituudi) juhataja ametikohaga kaasnev ametinimetus kõrgkoolis või teadusasutuses; see nimetus võib tähistada ka akadeemilise kraadi (teadusliku kraadi) omamist või sellega seotud tiitlit.
Uus!!: Otto Schmidt ja Professor · Näe rohkem »
Punatähe orden
Punatähe orden (vene keeles Орден Красной Звезды) oli Nõukogude Liidus vapruse eest antav autasu.
Uus!!: Otto Schmidt ja Punatähe orden · Näe rohkem »
Rahvakomissariaat
Rahvakomissariaat (lühend RK) oli ministeeriumi nimetus nõukogude vabariikides (aastatel 1917–1922) ja NSV Liidus (aastatel 1922–1946).
Uus!!: Otto Schmidt ja Rahvakomissariaat · Näe rohkem »
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Uus!!: Otto Schmidt ja Sakslased · Näe rohkem »
Severnaja Zemlja
Severnaja Zemlja saarestik Severnaja Zemlja asukoht Severnaja Zemlja (vene Северная Земля) on Venemaale kuuluv saarestik Põhja-Jäämeres.
Uus!!: Otto Schmidt ja Severnaja Zemlja · Näe rohkem »
Suur nõukogude entsüklopeedia
"Suure nõukogude entsüklopeedia" (БСЭ) 2. trüki köiteid "Suure nõukogude entsüklopeedia" (БСЭ) 2. trüki 1. köite tiitelleht "Suur nõukogude entsüklopeedia" (vene keeles Большая советская энциклопедия) on peamine ja suurim Nõukogude Liidus välja antud universaalentsüklopeedia.
Uus!!: Otto Schmidt ja Suur nõukogude entsüklopeedia · Näe rohkem »
Tasandik
Tasandik on suhteliselt tasase pinnamoe ning madalate absoluutsete kõrgustega piirkond.
Uus!!: Otto Schmidt ja Tasandik · Näe rohkem »
Tšuktši meri
Tšuktši meri Põhja-Jäämeres Tšuktši meri (vene keeles Чукотское море, inglise keeles Chukchi Sea) on Põhja-Jäämere ääremeri.
Uus!!: Otto Schmidt ja Tšuktši meri · Näe rohkem »
Tšuktšimaa
Tšuktši autonoomne ringkond (Tšuktšimaa) on haldusüksus (autonoomne ringkond) Venemaal Kaug-Ida föderaalringkonnas.
Uus!!: Otto Schmidt ja Tšuktšimaa · Näe rohkem »
Tööpunalipu orden
Tööpunalipu orden (vene keeles oрден Трудового Красного Знамени, orden Trudovogo Krasnogo Znameni; algselt орден «Трудовое Красное Знамя») oli Nõukogude Liidus töötajatele tubli ja eeskujuliku töö eest jagatav orden.
Uus!!: Otto Schmidt ja Tööpunalipu orden · Näe rohkem »
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Uus!!: Otto Schmidt ja Teadus · Näe rohkem »
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Uus!!: Otto Schmidt ja Ukraina · Näe rohkem »
Vaikne ookean
thumb Vaikne ookean on suurim ookean Maal.
Uus!!: Otto Schmidt ja Vaikne ookean · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Otto Schmidt ja Vene keel · Näe rohkem »
Zemgale
Zemgale vapp (1921) Zemgale (ka Semigalia või Sem(i)gallia (läti keeles Zemgale, saksa keeles Semgallen, poola keeles Semigalia, leedu keeles Žiemgala, liivi keeles Zemgāl) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas, mis mõne kirjelduse kohaselt hõlmab ka tänapäevase Leedu alasid. Zemgalega piirnevad ajaloolised piirkonnad Sēlija, Samogiitia, Kuramaa ja Liivimaa. Piirkond on peamiselt tasane. Kõige tähtsamad jõed on Daugava ja Lielupe. Suurim linn on Jelgava, kunagise Kuramaa ja Zemgale hertsogiriigi pealinn. Piirkonda kuuluvad Jelgava linn ning Auce, Baldone, Dobele, Engure, Iecava, Jaunpilsi, Jelgava, Ozolnieki, Rundāle, Tērvete, Tukumsi ja Vecumnieki omavalitsus. 1795–1918 kuulus Zemgale haldusjaotuses Kuramaa alla ning läks koos selle territooriumiga pärast Esimest maailmasõda Läti Vabariigile. Piirkonna nimi on tulnud muistse balti rahva semgalite nimetusest. 13. sajandist on seeli rahvalt nime pärinud Sēlijat peetud Zemgale osaks, tänapäeval moodustab see Zemgale valimisringkonna idaosa. Ka ajalooline Sēlija hõlmab osa Kirde-Leedust.
Uus!!: Otto Schmidt ja Zemgale · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Otto Schmidt ja 18. sajand · Näe rohkem »
1891
1891.
Uus!!: Otto Schmidt ja 1891 · Näe rohkem »
1913
1913.
Uus!!: Otto Schmidt ja 1913 · Näe rohkem »
1916
1916.
Uus!!: Otto Schmidt ja 1916 · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Otto Schmidt ja 1918 · Näe rohkem »
1920
1920.
Uus!!: Otto Schmidt ja 1920 · Näe rohkem »
1921
1921.
Uus!!: Otto Schmidt ja 1921 · Näe rohkem »
1922
1922.
Uus!!: Otto Schmidt ja 1922 · Näe rohkem »
1924
1924.
Uus!!: Otto Schmidt ja 1924 · Näe rohkem »
1929
1929.
Uus!!: Otto Schmidt ja 1929 · Näe rohkem »
1930
1930.
Uus!!: Otto Schmidt ja 1930 · Näe rohkem »
1932
1932.
Uus!!: Otto Schmidt ja 1932 · Näe rohkem »
1933
1933.
Uus!!: Otto Schmidt ja 1933 · Näe rohkem »
1934
1934.
Uus!!: Otto Schmidt ja 1934 · Näe rohkem »
1935
1935.
Uus!!: Otto Schmidt ja 1935 · Näe rohkem »
1937
1937.
Uus!!: Otto Schmidt ja 1937 · Näe rohkem »
1939
1939.
Uus!!: Otto Schmidt ja 1939 · Näe rohkem »
1942
1942.
Uus!!: Otto Schmidt ja 1942 · Näe rohkem »
1948
1948.
Uus!!: Otto Schmidt ja 1948 · Näe rohkem »
1949
1949.
Uus!!: Otto Schmidt ja 1949 · Näe rohkem »
1956
1956.
Uus!!: Otto Schmidt ja 1956 · Näe rohkem »
1979
1979.
Uus!!: Otto Schmidt ja 1979 · Näe rohkem »
2008
2008.
Uus!!: Otto Schmidt ja 2008 · Näe rohkem »
24. märts
24.
Uus!!: Otto Schmidt ja 24. märts · Näe rohkem »
27. juuni
27.
Uus!!: Otto Schmidt ja 27. juuni · Näe rohkem »
28. veebruar
28.
Uus!!: Otto Schmidt ja 28. veebruar · Näe rohkem »
30. september
30.
Uus!!: Otto Schmidt ja 30. september · Näe rohkem »
7. september
7.
Uus!!: Otto Schmidt ja 7. september · Näe rohkem »
