Sisukord
38 suhted: Arnulf (Frangi keiser), Avaari khaaniriik, Avaari mark, Balaton, Bulgaarid, Doonau, Drava, Enns (jõgi), Esimene Bulgaaria tsaaririik, Frangi keiser, Frangi riik, Friuli hertsogkond, Herzogenburg, Horvaadid, Ida-Frangi riik, Idamark, Karantaania, Karl Suur, Karlmann (Ida-Frangi kuningas), Karolingide impeerium, Kärnteni hertsogkond, Lääneslaavlased, Ludwig Sakslane, Ludwig Vaga, Mark (territoorium), Morava, Pannoonia, Pannoonia Horvaatia vürstkond, Rába, Riigipäev (Saksa-Rooma riik), Sava, Slavoonia, Suur-Määri riik, Szombathely, Tisza, Traiseni jõgi, Ungari vürstiriik, Verduni leping.
- Austria keskaeg
Arnulf (Frangi keiser)
Arnulf romantismiajastu pildil Arnulf Kärntenist (Arnulf von Kärnten; umbes 850 – 8. detsember 899) oli viimane tugev Karolingidest valitseja.
Vaata Pannoonia mark ja Arnulf (Frangi keiser)
Avaari khaaniriik
Avaari khaaniriik oli nomaadidest turgi rahvaste konföderatsioon, mis rajati Pannoonia tasandiku piirkonnas aastal 567 avaaride poolt ja kestis aastani 804.
Vaata Pannoonia mark ja Avaari khaaniriik
Avaari mark
Avaari mark Ida-Baieris Doonau (''Donau'') ja Drava (''Drau'') jõe vahel Avaari mark (Avaria, saksa: Awarenmark) oli kagupoolne piiriala Karolingide impeeriumis, mis loodi Karl Suure poolt 8.
Vaata Pannoonia mark ja Avaari mark
Balaton
Balaton on järv Ungaris, Bakony'i mägede lõunajalamil.
Vaata Pannoonia mark ja Balaton
Bulgaarid
Bulgaarid olid turgi hõimud.
Vaata Pannoonia mark ja Bulgaarid
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Vaata Pannoonia mark ja Doonau
Drava
Drava (sloveeni, horvaadi; saksa Drau, ungari Dráva) on jõgi Euroopas.
Vaata Pannoonia mark ja Drava
Enns (jõgi)
Enns on Doonau jõe lõunapoolne lisajõgi, mis suubub Austrias Ennsi linnast põhjas.
Vaata Pannoonia mark ja Enns (jõgi)
Esimene Bulgaaria tsaaririik
Esimene Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Първo българско царство) on historiograafiline mõiste umbes 681.
Vaata Pannoonia mark ja Esimene Bulgaaria tsaaririik
Frangi keiser
Frangi keiser on Frangi riigi valitsejate tinglik nimetus.
Vaata Pannoonia mark ja Frangi keiser
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Vaata Pannoonia mark ja Frangi riik
Friuli hertsogkond
Langobardide territooriumid Itaalias VII sajandil Friuli hertsogkond oli langobardide hertsogkond tänapäeva Friulis, esimene, mis rajati pärast Apenniini poolsaare vallutamist aastal 568.
Vaata Pannoonia mark ja Friuli hertsogkond
Herzogenburg
Herzogenburg on linn Austrias Alam-Austria liidumaal Sankt Pölteni ringkonnas.
Vaata Pannoonia mark ja Herzogenburg
Horvaadid
Horvaatide diasporaa Horvaadi neiud rahvariietes. Ungari Horvaadid (omanimetus horvaadi keeles hrvati, sg hrvat) on lõunaslaavi päritolu etnos, kes elab peamiselt Horvaatias ning Bosnias ja Hertsegoviinas (on seal üks kolmest konstitutsioonilisest rahvusest), samuti Montenegro idaosas, Serbia põhjaosas Vojvodinas, Austria idaosas Burgenlandis ning Burgenlandiga piirnevatel Ungari ja Sloveenia aladel, aga ka mujal Balkani riikides.
Vaata Pannoonia mark ja Horvaadid
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Vaata Pannoonia mark ja Ida-Frangi riik
Idamark
Idamark oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne piirimark, mis loodi aastal 976 territooriumist Ungari kuningriigi piiril.
Vaata Pannoonia mark ja Idamark
Karantaania
Karantaania, ka Karentaania (sloveeni Karantanija, saksa Karantanien, vanaslaavi *Korǫtanъ) oli slaavi vürstkond, mis tekkis 7.
Vaata Pannoonia mark ja Karantaania
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Vaata Pannoonia mark ja Karl Suur
Karlmann (Ida-Frangi kuningas)
Karlmann (umbes 830–880) oli Karolingide dünastiast pärinev Baieri ja hiljem Ida-Frangi kuningas.
Vaata Pannoonia mark ja Karlmann (Ida-Frangi kuningas)
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Vaata Pannoonia mark ja Karolingide impeerium
Kärnteni hertsogkond
Kärnteni hertsogkond (saksa Herzogtum Kärnten; sloveeni Vojvodina Koroška) oli hertsogkond Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Vaata Pannoonia mark ja Kärnteni hertsogkond
Lääneslaavlased
Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.
Vaata Pannoonia mark ja Lääneslaavlased
Ludwig Sakslane
Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.
Vaata Pannoonia mark ja Ludwig Sakslane
Ludwig Vaga
Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.
Vaata Pannoonia mark ja Ludwig Vaga
Mark (territoorium)
Mark viitab piirimaaga sarnasele piiriäärsele alale, nagu Walesi margid, piirialad Inglismaa ja Walesi vahel.
Vaata Pannoonia mark ja Mark (territoorium)
Morava
Morava (eesti keeles on kasutatud ka nime Moraavia) on Tšehhi Vabariigi idapoolne ajalooline piirkond.
Vaata Pannoonia mark ja Morava
Pannoonia
Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.
Vaata Pannoonia mark ja Pannoonia
Pannoonia Horvaatia vürstkond
Alam-Pannoonia (ladina Pannoniae Inferioris), paiknedes endise Rooma Pannonia provintsi edelaosas, oli slaavi valitsejate valduses Avaari khaaniriigi languse, algusega 790.
Vaata Pannoonia mark ja Pannoonia Horvaatia vürstkond
Rába
Rába (saksa: Raab; ungari: Rába; sloveeni: Raba) on jõgi Kagu-Austrias ja Lääne-Ungaris ning Doonau parempoolne lisajõgi.
Vaata Pannoonia mark ja Rába
Riigipäev (Saksa-Rooma riik)
Riigipäeva avamise istumisplaan Regensburgi raekojas 1675. aasta gravüüril: keiser ja kuurvürstid poodiumil, ilmalikud vürstid vasakul, vaimulikud paremal, riigilinnade saadikud esiplaanil Riigipäev (ladina: Dieta Imperii / Comitium Imperiale; saksa: Reichstag) oli Saksa-Rooma riigi nõuandev kogu.
Vaata Pannoonia mark ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik)
Sava
Sava on jõgi Euroopa kaguosas.
Vaata Pannoonia mark ja Sava
Slavoonia
Baranja Horvaatias Slavoonia (horvaadi Slavonija) on Dalmaatsia, Kesk-Horvaatia ja Istria kõrval üks neljast Horvaatia ajaloolisest piirkonnast.
Vaata Pannoonia mark ja Slavoonia
Suur-Määri riik
Suur-Määri riik (tšehhi Velká Morava, slovaki Veľká Morava) oli esimene lääneslaavi riik, mis tekkis "kõige võimsamal hõimualal Kesk-Euroopas".
Vaata Pannoonia mark ja Suur-Määri riik
Szombathely
Szombathely on komitaadi õigustega linn Lääne-Ungaris, Vasi komitaadi keskus.
Vaata Pannoonia mark ja Szombathely
Tisza
Tisza (ungari keeles; rumeenia keeles Tisa, ukraina ja serbia keeles Тиса) on jõgi Euroopas Doonau jõgikonnas.
Vaata Pannoonia mark ja Tisza
Traiseni jõgi
Traisen (hääldus kohalikus saksa murdes) on jõgi Alam-Austrias.
Vaata Pannoonia mark ja Traiseni jõgi
Ungari vürstiriik
Ungari vürstkond või Ungari hertsogkond (ungari Magyar Nagyfejedelemség: "Ungari Suurvürstkond") oli varaseim dokumenteeritud Ungari riik Pannoonia tasandikul, mis loodi 895.
Vaata Pannoonia mark ja Ungari vürstiriik
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Vaata Pannoonia mark ja Verduni leping
Vaata ka
Austria keskaeg
- Austria ertshertsogkond
- Avaari mark
- Ida-Alpide slaavi asustus
- Ida-Frangi riik
- Kärnteni mark
- Karantaania
- Karolingide impeerium
- Pannoonia mark
- Suur-Määri riik