Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Paul Maitla

Index Paul Maitla

Paul Maitla (sündinud Paul Mathiesen 27. märts 1913 Kärkna – 9. mai 1945 Nymburk, Tšehhi) oli Eesti (nooremleitnant) ja Saksa sõjaväelane (SS-Sturmbannführer) teises maailmasõjas.

Sisukord

  1. 68 suhted: Auvere lahing, Bad Tölz, Bregenz, Daugavpils, Eesti, Eesti kaitsevägi, Eesti SS-leegion, Eesti SS-vabatahtlike brigaad, Eesti Teises maailmasõjas, Haavatu märk, Harald Riipalu, Hauptsturmführer, Heino Susi, Idarinne (Teine maailmasõda), Jalaväe Rünnakumärk, Kaitsepataljonid, Kaitseväe Akadeemia, Kärkna, Kolmas riik, Leegion, Lipnik, Medal "Talvelahing Idas", Narva lahing (1944), Nesterov, Nymburk, Oberleutnant, Opole, Oppelni lahing, Põrguaugumäe pank, Pihkva, Poola, Porhov, Raudrist, Raudristi Rüütlirist, Relva-SS, Sinimäed, Sinimägede lahing, Sipe kool, Sturmbannführer, Tartu, Tartu Hansa Kool, Tšehhi, Teine maailmasõda, Vabadussõda, Valga, Voldemar Pinn, Wehrmacht, 1913, 1921, 1927, ... Laienda indeks (18 rohkem) »

  2. Rüütliristi kavalerid

Auvere lahing

Auvere lahing ehk lahing Auvere sillapeal oli Narva lahingute üks episoode, mis algas Nõukogude 8.

Vaata Paul Maitla ja Auvere lahing

Bad Tölz

Bad Tölz on linn Saksamaal Baieri liidumaal, Bad Tölz-Wolfratshauseni kreisi keskus.

Vaata Paul Maitla ja Bad Tölz

Bregenz

Bregenz on linn Austrias, Vorarlbergi liidumaa pealinn.

Vaata Paul Maitla ja Bregenz

Daugavpils

Daugavpilsi koduloo- ja kunstimuuseum Daugavpils (ka Väinalinn; latgali Daugpiļs, saksa Dünaburg, valgevene Дзьвінск) on linn Lätis Väina jõe keskjooksul.

Vaata Paul Maitla ja Daugavpils

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Vaata Paul Maitla ja Eesti

Eesti kaitsevägi

Eesti kaitsevägi on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses olev regulaarvägi ja Eesti kaitsejõudude olulisim osa, mis on valitsuse alluvuses olev riigivõimu asutus kaitseministeeriumi valitsemisalas.

Vaata Paul Maitla ja Eesti kaitsevägi

Eesti SS-leegion

Eesti SS-leegion oli Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi Relva-SSi vägedes teeninud eestlastest moodustatud väeüksuste koondnimetus.

Vaata Paul Maitla ja Eesti SS-leegion

Eesti SS-vabatahtlike brigaad

Eesti SS-vabatahtlike brigaad oli suures osas eestlastest komplekteeritud Relva-SS-i väeosa Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi relvajõududes.

Vaata Paul Maitla ja Eesti SS-vabatahtlike brigaad

Eesti Teises maailmasõjas

Eesti Vabariik oli Teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti kodanikud võitlesid Saksamaa, Soome ja Nõukogude vägedes idarindel ja Karjala rindel.

Vaata Paul Maitla ja Eesti Teises maailmasõjas

Haavatu märk

1918. aasta versioon Mustas Haavatu märk (saksa keeles Verwundetenabzeichen) oli sõjaväeline autasu Saksamaal, mida anti haavatud Saksa sõduritele Esimese ja Teise maailmasõja ajal.

Vaata Paul Maitla ja Haavatu märk

Harald Riipalu

Harald Riipalu (kuni 1936 Harald Reibach; 13. veebruar 1912 Volossovo asundus, Jamburgi maakond, Peterburi kubermang – 4. aprill 1961 Heckmondwike) oli eesti sõjaväelane (nooremleitnant), kes võttis Teisest maailmasõjast osa Nõukogude sõjaväe (vanemleitnant) ning Wehrmachti ja Relva-SSi koosseisus.

Vaata Paul Maitla ja Harald Riipalu

Hauptsturmführer

''SS-Hauptsturmführer'''i kraenurgad Hauptsturmführer ehk SS-Hauptsturmführer oli sõjaväeline auaste Kolmanda Riigi SS-is, SA-s ja SD-s, mis vastas teiste riikide relvajõududes kapteni auastmele, Wehrmachtis Hauptmann'ile.

Vaata Paul Maitla ja Hauptsturmführer

Heino Susi

Heino Susi (pseudonüüm Erik Virbsoo; 27. juuli 1925 Tallinn – 3. oktoober 1987 Ambler, Pennsylvania) oli eesti kirjanik ja biokeemik.

Vaata Paul Maitla ja Heino Susi

Idarinne (Teine maailmasõda)

Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.

Vaata Paul Maitla ja Idarinne (Teine maailmasõda)

Jalaväe Rünnakumärk

Hõbedane Jalaväe Rünnakumärk Jalaväe Rünnakumärk (saksa keeles Infanterie-Sturmabzeichen) oli Saksa autasu, mida anti Relva-SS-i ja Wehrmachti sõduritele Teise maailmasõja ajal.

Vaata Paul Maitla ja Jalaväe Rünnakumärk

Kaitsepataljonid

Kaitsepataljonid (saksa keeles Schutzmannschaft, lühendatult Schuma) olid Teise maailmasõja käigus Saksamaa relvajõudude juurde okupeeritud territooriumite Generalbezirk Estland, Generalbezirk Lettand, Generalbezirk Litauen, Generalbezirk Weißruthenien, Reichskommissariat Ostland, Reichskommissariat Ukraine elanikest lepingulisel alusel vabatahtlikest moodustatud ja 1943.–1944.

Vaata Paul Maitla ja Kaitsepataljonid

Kaitseväe Akadeemia

Kaitseväe Akadeemia (lühend KVA, kuni 2019. aastani Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused) on riigikaitseline rakenduskõrgkool.

Vaata Paul Maitla ja Kaitseväe Akadeemia

Kärkna

Kärkna on küla Tartu maakonnas Tartu vallas Amme jõe põhjakaldal.

Vaata Paul Maitla ja Kärkna

Kolmas riik

Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.

Vaata Paul Maitla ja Kolmas riik

Leegion

Vana-Rooma armee sümboolika Leegion (ladina keeles tähendab legere väljavalimist) oli Vana-Rooma armee üksus.

Vaata Paul Maitla ja Leegion

Lipnik

Lipnik on Eesti kaitseväe madalaim ohvitseri (nooremohvitseri) auaste.

Vaata Paul Maitla ja Lipnik

Medal "Talvelahing Idas"

200px Medal "Talvelahing Idas" (saksa keeles Medaille Winterschlacht im Osten 1941/42, ka Ostmedaille) asutati 26.

Vaata Paul Maitla ja Medal "Talvelahing Idas"

Narva lahing (1944)

Narva lahing (saksa Schlacht bei Narva; vene Битва за Нарву) oli Nõukogude Leningradi rinde ja Saksa armeegrupi Narwa vaheline lahing teise maailmasõja idarindel 2. veebruarist kuni 26. juulini 1944, mis peeti strateegiliselt olulise Narva linna pärast.

Vaata Paul Maitla ja Narva lahing (1944)

Nesterov

Nesterov on linn Venemaal Kaliningradi oblastis, Nesterovi rajooni keskus.

Vaata Paul Maitla ja Nesterov

Nymburk

Nymburk on linn Tšehhis Kesk-Tšehhi maakonnas, Nymburki ringkonna halduskeskus.

Vaata Paul Maitla ja Nymburk

Oberleutnant

Oberleutnant (otsetõlkes ülemleitnant) oli Wehrmachti ja politseiüksuste sõjaväeline auaste.

Vaata Paul Maitla ja Oberleutnant

Opole

Opole (saksa keeles Oppeln) on maakonnaõigustega linn Poolas, Opole vojevoodkonna keskus.

Vaata Paul Maitla ja Opole

Oppelni lahing

Oppelni lahing oli lahing Ülem-Sileesias Teise maailmasõja Idarindel, osa Saksa vägede vastupanust Nõukogude Punaarmee Ülem-Sileesia pealetungioperatsioonis.

Vaata Paul Maitla ja Oppelni lahing

Põrguaugumäe pank

Põrguaugumäe pank (ka Põrguaugu mägi, Põrguhauamägi, Grenaderimägi) on Põhja-Eesti panga osa Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Sinimäel.

Vaata Paul Maitla ja Põrguaugumäe pank

Pihkva

Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.

Vaata Paul Maitla ja Pihkva

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Vaata Paul Maitla ja Poola

Porhov

Porhov (eesti keeles ka Porkva) on linn Venemaal, Pihkva oblastis, Šeloni jõel.

Vaata Paul Maitla ja Porhov

Raudrist

Raudrist, II. klass (1914) Raudrist (saksa keeles Eisernes Kreuz, lühend EK) oli Preisimaa ja alates 1939.

Vaata Paul Maitla ja Raudrist

Raudristi Rüütlirist

Raudristi Rüütlirist tammelehtedega Raudristi Rüütlirist kuldsete tammelehtede, mõõkade ja teemantidega Raudristi Rüütlirist (saksa keeles Ritterkreuz des Eisernen Kreuzes, tihti lihtsalt Ritterkreuz) oli Saksamaa autasu, mida jagati ülima lahinguvälja vapruse või õnnestunud juhtimise eest Kolmanda Riigi ajal.

Vaata Paul Maitla ja Raudristi Rüütlirist

Relva-SS

Relva-SS (saksa keeles Waffen-SS) oli natsionaalsotsialistlikku Saksamaad valitseva ainupartei NSDAP sõjalise tiiva Schutzstaffel'i lahinguüksuste nimetus alates 1939.

Vaata Paul Maitla ja Relva-SS

Sinimäed

Sõjaveteranide kokkutulek 2008. aastal Grenaderimäel Sinimäed ehk Vaivara Sinimäed on kolm omavahel liitunud lääne-idasuunalist panka Narva-Jõesuu linnas, mis moodustavad Sinimägede pangasaarestiku.

Vaata Paul Maitla ja Sinimäed

Sinimägede lahing

Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel.

Vaata Paul Maitla ja Sinimägede lahing

Sipe kool

Sipe koolimaja sümboolne haud 2006. aasta augustis Sipe kool oli kool Sipe külas Vana-Kuuste valla (1939. aastast Kambja valla) idaservas Tartumaal.

Vaata Paul Maitla ja Sipe kool

Sturmbannführer

pisi Sturmbannführer ehk SS-Sturmbannführer (lühendatult Stubaf) oli sõjaväeline auaste Kolmanda Riigi SS-is, SA-s ja SD-s, mis vastas teiste riikide relvajõududes majori auastmele, Wehrmachtis Major'ile.

Vaata Paul Maitla ja Sturmbannführer

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Vaata Paul Maitla ja Tartu

Tartu Hansa Kool

Tartu Hansa Kool on põhikool Tartus, praeguse aadressiga Anne tänav 63.

Vaata Paul Maitla ja Tartu Hansa Kool

Tšehhi

Tšehhi kaart Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse nimekuju Česká republika) on merepiirita riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Vaata Paul Maitla ja Tšehhi

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

Vaata Paul Maitla ja Teine maailmasõda

Vabadussõda

Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.

Vaata Paul Maitla ja Vabadussõda

Valga

Valga keskväljak Valga Keskraamatukogu (Zenckeri villa) Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril ja Pedeli jõe ääres, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus.

Vaata Paul Maitla ja Valga

Voldemar Pinn

Voldemar Pinn (25. mai 1932 Kokuta – 11. oktoober 1999 Haapsalu) oli eesti pedagoog, psühholoog ja harrastusajaloolane.

Vaata Paul Maitla ja Voldemar Pinn

Wehrmacht

Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe).

Vaata Paul Maitla ja Wehrmacht

1913

1913.

Vaata Paul Maitla ja 1913

1921

1921.

Vaata Paul Maitla ja 1921

1927

1927.

Vaata Paul Maitla ja 1927

1934

1934.

Vaata Paul Maitla ja 1934

1935

1935.

Vaata Paul Maitla ja 1935

1938

1938.

Vaata Paul Maitla ja 1938

1940

1940.

Vaata Paul Maitla ja 1940

1941

1941.

Vaata Paul Maitla ja 1941

1942

1942.

Vaata Paul Maitla ja 1942

1943

1943.

Vaata Paul Maitla ja 1943

1944

1944.

Vaata Paul Maitla ja 1944

1945

1945.

Vaata Paul Maitla ja 1945

2. Üksik jalaväepataljon

2.

Vaata Paul Maitla ja 2. Üksik jalaväepataljon

20. eesti diviis

20.

Vaata Paul Maitla ja 20. eesti diviis

2005

2005.

Vaata Paul Maitla ja 2005

27. märts

27.

Vaata Paul Maitla ja 27. märts

3. Üksik jalaväepataljon

3.

Vaata Paul Maitla ja 3. Üksik jalaväepataljon

37. Kaitsepataljon

37. Kaitsepataljon (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 37) oli Teise maailmasõja ajal Saksa okupatsioonivõimude poolt Eestis vabatahtlikest 1941. aastal moodustatud sõjaväeüksus.

Vaata Paul Maitla ja 37. Kaitsepataljon

45. Relva-SS Grenaderirügement

45. Relva-SS Grenaderirügement (saksa keeles Waffen-Grenadier Regiment der SS 45) oli põhiliselt eestlastest koosnev jalaväerügement Relva-SS-i 20. eesti diviisi koosseisus aastatel 1944–1945, Teises maailmasõjas. Rügement moodustati Eesti SS-vabatahtlike brigaadi 1.

Vaata Paul Maitla ja 45. Relva-SS Grenaderirügement

8. Üksik Jalaväepataljon

8.

Vaata Paul Maitla ja 8. Üksik Jalaväepataljon

9. mai

9.

Vaata Paul Maitla ja 9. mai

Vaata ka

Rüütliristi kavalerid

Tuntud ka kui Paul Mathiesen.

, 1934, 1935, 1938, 1940, 1941, 1942, 1943, 1944, 1945, 2. Üksik jalaväepataljon, 20. eesti diviis, 2005, 27. märts, 3. Üksik jalaväepataljon, 37. Kaitsepataljon, 45. Relva-SS Grenaderirügement, 8. Üksik Jalaväepataljon, 9. mai.