Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Paul Maitla

Index Paul Maitla

Paul Maitla (sündinud Paul Mathiesen 27. märts 1913 Kärkna – 9. mai 1945 Nymburk, Tšehhi) oli Eesti (nooremleitnant) ja Saksa sõjaväelane (SS-Sturmbannführer) teises maailmasõjas.

68 suhted: Auvere lahing, Bad Tölz, Bregenz, Daugavpils, Eesti, Eesti kaitsevägi, Eesti SS-leegion, Eesti SS-vabatahtlike brigaad, Eesti Teises maailmasõjas, Haavatu märk, Harald Riipalu, Hauptsturmführer, Heino Susi, Idarinne (Teine maailmasõda), Jalaväe Rünnakumärk, Kaitsepataljonid, Kaitseväe Akadeemia, Kärkna, Kolmas riik, Leegion, Lipnik, Medal "Talvelahing Idas", Narva lahing (1944), Nesterov, Nymburk, Oberleutnant, Opole, Oppelni lahing, Põrguaugumäe pank, Pihkva, Poola, Porhov, Raudrist, Raudristi Rüütlirist, Relva-SS, Sinimäed, Sinimägede lahing, Sipe kool, Sturmbannführer, Tartu, Tartu Hansa Kool, Tšehhi, Teine maailmasõda, Vabadussõda, Valga, Voldemar Pinn, Wehrmacht, 1913, 1921, 1927, ..., 1934, 1935, 1938, 1940, 1941, 1942, 1943, 1944, 1945, 2. Üksik jalaväepataljon, 20. eesti diviis, 2005, 27. märts, 3. Üksik jalaväepataljon, 37. Kaitsepataljon, 45. Relva-SS Grenaderirügement, 8. Üksik Jalaväepataljon, 9. mai. Laienda indeks (18 rohkem) »

Auvere lahing

Auvere lahing ehk lahing Auvere sillapeal oli Narva lahingute üks episoode, mis algas Nõukogude 8.

Uus!!: Paul Maitla ja Auvere lahing · Näe rohkem »

Bad Tölz

Bad Tölz on linn Saksamaal Baieri liidumaal, Bad Tölz-Wolfratshauseni kreisi keskus.

Uus!!: Paul Maitla ja Bad Tölz · Näe rohkem »

Bregenz

Bregenz on linn Austrias, Vorarlbergi liidumaa pealinn.

Uus!!: Paul Maitla ja Bregenz · Näe rohkem »

Daugavpils

Daugavpilsi koduloo- ja kunstimuuseum Daugavpils (ka Väinalinn; latgali Daugpiļs, saksa Dünaburg, valgevene Дзьвінск) on linn Lätis Väina jõe keskjooksul.

Uus!!: Paul Maitla ja Daugavpils · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Paul Maitla ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti kaitsevägi

Eesti kaitsevägi on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses olev regulaarvägi ja Eesti kaitsejõudude olulisim osa, mis on valitsuse alluvuses olev riigivõimu asutus kaitseministeeriumi valitsemisalas.

Uus!!: Paul Maitla ja Eesti kaitsevägi · Näe rohkem »

Eesti SS-leegion

Eesti SS-leegion oli Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi Relva-SSi vägedes teeninud eestlastest moodustatud väeüksuste koondnimetus.

Uus!!: Paul Maitla ja Eesti SS-leegion · Näe rohkem »

Eesti SS-vabatahtlike brigaad

Eesti SS-vabatahtlike brigaad oli suures osas eestlastest komplekteeritud Relva-SS-i väeosa Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi relvajõududes.

Uus!!: Paul Maitla ja Eesti SS-vabatahtlike brigaad · Näe rohkem »

Eesti Teises maailmasõjas

Eesti Vabariik oli Teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti kodanikud võitlesid Saksamaa, Soome ja Nõukogude vägedes idarindel ja Karjala rindel.

Uus!!: Paul Maitla ja Eesti Teises maailmasõjas · Näe rohkem »

Haavatu märk

1918. aasta versioon Mustas Haavatu märk (saksa keeles Verwundetenabzeichen) oli sõjaväeline autasu Saksamaal, mida anti haavatud Saksa sõduritele Esimese ja Teise maailmasõja ajal.

Uus!!: Paul Maitla ja Haavatu märk · Näe rohkem »

Harald Riipalu

Harald Riipalu (kuni 1936 Harald Reibach; 13. veebruar 1912 Volossovo asundus, Jamburgi maakond, Peterburi kubermang – 4. aprill 1961 Heckmondwike) oli eesti sõjaväelane (nooremleitnant), kes võttis Teisest maailmasõjast osa Nõukogude sõjaväe (vanemleitnant) ning Wehrmachti ja Relva-SSi koosseisus.

Uus!!: Paul Maitla ja Harald Riipalu · Näe rohkem »

Hauptsturmführer

''SS-Hauptsturmführer'''i kraenurgad Hauptsturmführer ehk SS-Hauptsturmführer oli sõjaväeline auaste Kolmanda Riigi SS-is, SA-s ja SD-s, mis vastas teiste riikide relvajõududes kapteni auastmele, Wehrmachtis Hauptmann'ile.

Uus!!: Paul Maitla ja Hauptsturmführer · Näe rohkem »

Heino Susi

Heino Susi (pseudonüüm Erik Virbsoo; 27. juuli 1925 Tallinn – 3. oktoober 1987 Ambler, Pennsylvania) oli eesti kirjanik ja biokeemik.

Uus!!: Paul Maitla ja Heino Susi · Näe rohkem »

Idarinne (Teine maailmasõda)

Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.

Uus!!: Paul Maitla ja Idarinne (Teine maailmasõda) · Näe rohkem »

Jalaväe Rünnakumärk

Hõbedane Jalaväe Rünnakumärk Jalaväe Rünnakumärk (saksa keeles Infanterie-Sturmabzeichen) oli Saksa autasu, mida anti Relva-SS-i ja Wehrmachti sõduritele Teise maailmasõja ajal.

Uus!!: Paul Maitla ja Jalaväe Rünnakumärk · Näe rohkem »

Kaitsepataljonid

Kaitsepataljonid (saksa keeles Schutzmannschaft, lühendatult Schuma) olid Teise maailmasõja käigus Saksamaa relvajõudude juurde okupeeritud territooriumite Generalbezirk Estland, Generalbezirk Lettand, Generalbezirk Litauen, Generalbezirk Weißruthenien, Reichskommissariat Ostland, Reichskommissariat Ukraine elanikest lepingulisel alusel vabatahtlikest moodustatud ja 1943.–1944.

Uus!!: Paul Maitla ja Kaitsepataljonid · Näe rohkem »

Kaitseväe Akadeemia

Kaitseväe Akadeemia (lühend KVA, kuni 2019. aastani Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused) on riigikaitseline rakenduskõrgkool.

Uus!!: Paul Maitla ja Kaitseväe Akadeemia · Näe rohkem »

Kärkna

Kärkna on küla Tartu maakonnas Tartu vallas Amme jõe põhjakaldal.

Uus!!: Paul Maitla ja Kärkna · Näe rohkem »

Kolmas riik

Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.

Uus!!: Paul Maitla ja Kolmas riik · Näe rohkem »

Leegion

Vana-Rooma armee sümboolika Leegion (ladina keeles tähendab legere väljavalimist) oli Vana-Rooma armee üksus.

Uus!!: Paul Maitla ja Leegion · Näe rohkem »

Lipnik

Lipnik on Eesti kaitseväe madalaim ohvitseri (nooremohvitseri) auaste.

Uus!!: Paul Maitla ja Lipnik · Näe rohkem »

Medal "Talvelahing Idas"

200px Medal "Talvelahing Idas" (saksa keeles Medaille Winterschlacht im Osten 1941/42, ka Ostmedaille) asutati 26.

Uus!!: Paul Maitla ja Medal "Talvelahing Idas" · Näe rohkem »

Narva lahing (1944)

Narva lahing (saksa Schlacht bei Narva; vene Битва за Нарву) oli Nõukogude Leningradi rinde ja Saksa armeegrupi Narwa vaheline lahing teise maailmasõja idarindel 2. veebruarist kuni 26. juulini 1944, mis peeti strateegiliselt olulise Narva linna pärast.

Uus!!: Paul Maitla ja Narva lahing (1944) · Näe rohkem »

Nesterov

Nesterov on linn Venemaal Kaliningradi oblastis, Nesterovi rajooni keskus.

Uus!!: Paul Maitla ja Nesterov · Näe rohkem »

Nymburk

Nymburk on linn Tšehhis Kesk-Tšehhi maakonnas, Nymburki ringkonna halduskeskus.

Uus!!: Paul Maitla ja Nymburk · Näe rohkem »

Oberleutnant

Oberleutnant (otsetõlkes ülemleitnant) oli Wehrmachti ja politseiüksuste sõjaväeline auaste.

Uus!!: Paul Maitla ja Oberleutnant · Näe rohkem »

Opole

Opole (saksa keeles Oppeln) on maakonnaõigustega linn Poolas, Opole vojevoodkonna keskus.

Uus!!: Paul Maitla ja Opole · Näe rohkem »

Oppelni lahing

Oppelni lahing oli lahing Ülem-Sileesias Teise maailmasõja Idarindel, osa Saksa vägede vastupanust Nõukogude Punaarmee Ülem-Sileesia pealetungioperatsioonis.

Uus!!: Paul Maitla ja Oppelni lahing · Näe rohkem »

Põrguaugumäe pank

Põrguaugumäe pank (ka Põrguaugu mägi, Põrguhauamägi, Grenaderimägi) on Põhja-Eesti panga osa Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Sinimäel.

Uus!!: Paul Maitla ja Põrguaugumäe pank · Näe rohkem »

Pihkva

Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.

Uus!!: Paul Maitla ja Pihkva · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Uus!!: Paul Maitla ja Poola · Näe rohkem »

Porhov

Porhov (eesti keeles ka Porkva) on linn Venemaal, Pihkva oblastis, Šeloni jõel.

Uus!!: Paul Maitla ja Porhov · Näe rohkem »

Raudrist

Raudrist, II. klass (1914) Raudrist (saksa keeles Eisernes Kreuz, lühend EK) oli Preisimaa ja alates 1939.

Uus!!: Paul Maitla ja Raudrist · Näe rohkem »

Raudristi Rüütlirist

Raudristi Rüütlirist tammelehtedega Raudristi Rüütlirist kuldsete tammelehtede, mõõkade ja teemantidega Raudristi Rüütlirist (saksa keeles Ritterkreuz des Eisernen Kreuzes, tihti lihtsalt Ritterkreuz) oli Saksamaa autasu, mida jagati ülima lahinguvälja vapruse või õnnestunud juhtimise eest Kolmanda Riigi ajal.

Uus!!: Paul Maitla ja Raudristi Rüütlirist · Näe rohkem »

Relva-SS

Relva-SS (saksa keeles Waffen-SS) oli natsionaalsotsialistlikku Saksamaad valitseva ainupartei NSDAP sõjalise tiiva Schutzstaffel'i lahinguüksuste nimetus alates 1939.

Uus!!: Paul Maitla ja Relva-SS · Näe rohkem »

Sinimäed

Sõjaveteranide kokkutulek 2008. aastal Grenaderimäel Sinimäed ehk Vaivara Sinimäed on kolm omavahel liitunud lääne-idasuunalist panka Narva-Jõesuu linnas, mis moodustavad Sinimägede pangasaarestiku.

Uus!!: Paul Maitla ja Sinimäed · Näe rohkem »

Sinimägede lahing

Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel. Rahvasuus kutsutakse Sinimägede lahinguid Eesti oma Termopüülideks. Lahingud kestsid 26. juulist kuni 10. augustini 1944 ja kulmineerusid Nõukogude peamise rünnakukiilu tagasilöömisega 29. juulil. Relva-SS-i ja Wehrmachti üksused lõid otsustavalt tagasi kõik Punaarmee rünnakud Sinimägede vallutamiseks. Lahing sai alguse Armeegrupp Narva taandumisest Narva jõel asunud Panther-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 10. augustini 1944. Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud oli suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule. Tegemist oli lahinguga, kus rünnak järgnes rünnakule, iga maalapp ja kaevikujupp käis korduvalt käest kätte. Mürskude lõhkemine oli katkematu, mistõttu kogu ümbrust kattis plahvatustest tekkinud tolm. Lahingute perioodil valitses Kirde-Eestis suur palavus ja laibalehk oli seetõttu eriti intensiivne. Keegi ei otsinud oma üksust, enamasti võideldi seal, kuhu satuti, kuni rünnaku lõpuni. Sageli mindi käsitsivõitluseni välja. Kõik Punaarmee rünnakud löödi kaitsjate poolt tagasi. Sinimägesid Punaarmee vallutada ei suutnud, nagu ei suutnud ta läbi murda ka mujal Tannenbergi liinist (mille kaitse osa Sinimäed olid). Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Lahingu tulemusena peatati Nõukogude pealetung kogu Eesti vallutamiseks. See võimaldas umbes 100 000 eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustada Soome lõunarinnet, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu ja Eestimaa Verduniks.

Uus!!: Paul Maitla ja Sinimägede lahing · Näe rohkem »

Sipe kool

Sipe koolimaja sümboolne haud 2006. aasta augustis Sipe kool oli kool Sipe külas Vana-Kuuste valla (1939. aastast Kambja valla) idaservas Tartumaal.

Uus!!: Paul Maitla ja Sipe kool · Näe rohkem »

Sturmbannführer

pisi Sturmbannführer ehk SS-Sturmbannführer (lühendatult Stubaf) oli sõjaväeline auaste Kolmanda Riigi SS-is, SA-s ja SD-s, mis vastas teiste riikide relvajõududes majori auastmele, Wehrmachtis Major'ile.

Uus!!: Paul Maitla ja Sturmbannführer · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Uus!!: Paul Maitla ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu Hansa Kool

Tartu Hansa Kool on põhikool Tartus, praeguse aadressiga Anne tänav 63.

Uus!!: Paul Maitla ja Tartu Hansa Kool · Näe rohkem »

Tšehhi

Tšehhi kaart Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse nimekuju Česká republika) on merepiirita riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Uus!!: Paul Maitla ja Tšehhi · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

Uus!!: Paul Maitla ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Vabadussõda

Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.

Uus!!: Paul Maitla ja Vabadussõda · Näe rohkem »

Valga

Valga keskväljak Valga Keskraamatukogu (Zenckeri villa) Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril ja Pedeli jõe ääres, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus.

Uus!!: Paul Maitla ja Valga · Näe rohkem »

Voldemar Pinn

Voldemar Pinn (25. mai 1932 Kokuta – 11. oktoober 1999 Haapsalu) oli eesti pedagoog, psühholoog ja harrastusajaloolane.

Uus!!: Paul Maitla ja Voldemar Pinn · Näe rohkem »

Wehrmacht

Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.

Uus!!: Paul Maitla ja Wehrmacht · Näe rohkem »

1913

1913.

Uus!!: Paul Maitla ja 1913 · Näe rohkem »

1921

1921.

Uus!!: Paul Maitla ja 1921 · Näe rohkem »

1927

1927.

Uus!!: Paul Maitla ja 1927 · Näe rohkem »

1934

1934.

Uus!!: Paul Maitla ja 1934 · Näe rohkem »

1935

1935.

Uus!!: Paul Maitla ja 1935 · Näe rohkem »

1938

1938.

Uus!!: Paul Maitla ja 1938 · Näe rohkem »

1940

1940.

Uus!!: Paul Maitla ja 1940 · Näe rohkem »

1941

1941.

Uus!!: Paul Maitla ja 1941 · Näe rohkem »

1942

1942.

Uus!!: Paul Maitla ja 1942 · Näe rohkem »

1943

1943.

Uus!!: Paul Maitla ja 1943 · Näe rohkem »

1944

1944.

Uus!!: Paul Maitla ja 1944 · Näe rohkem »

1945

1945.

Uus!!: Paul Maitla ja 1945 · Näe rohkem »

2. Üksik jalaväepataljon

2.

Uus!!: Paul Maitla ja 2. Üksik jalaväepataljon · Näe rohkem »

20. eesti diviis

20.

Uus!!: Paul Maitla ja 20. eesti diviis · Näe rohkem »

2005

2005.

Uus!!: Paul Maitla ja 2005 · Näe rohkem »

27. märts

27.

Uus!!: Paul Maitla ja 27. märts · Näe rohkem »

3. Üksik jalaväepataljon

3.

Uus!!: Paul Maitla ja 3. Üksik jalaväepataljon · Näe rohkem »

37. Kaitsepataljon

37. Kaitsepataljon (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 37) oli Teise maailmasõja ajal Saksa okupatsioonivõimude poolt Eestis vabatahtlikest 1941. aastal moodustatud sõjaväeüksus.

Uus!!: Paul Maitla ja 37. Kaitsepataljon · Näe rohkem »

45. Relva-SS Grenaderirügement

45. Relva-SS Grenaderirügement (saksa keeles Waffen-Grenadier Regiment der SS 45) oli põhiliselt eestlastest koosnev jalaväerügement Relva-SS-i 20. eesti diviisi koosseisus aastatel 1944–1945, Teises maailmasõjas. Rügement moodustati Eesti SS-vabatahtlike brigaadi 1. Eesti SS-vabatahtlike rügemendina (1.

Uus!!: Paul Maitla ja 45. Relva-SS Grenaderirügement · Näe rohkem »

8. Üksik Jalaväepataljon

8.

Uus!!: Paul Maitla ja 8. Üksik Jalaväepataljon · Näe rohkem »

9. mai

9.

Uus!!: Paul Maitla ja 9. mai · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Paul Mathiesen.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »