Kiiremini kui brauser!
105 suhted: Armeegrupp Narwa, Auvere lahing, Cum laude, Eesti, Eesti kaitsevägi, Eesti SS-leegion, Eesti SS-vabatahtlike brigaad, Eesti Vabadusliit (1945), Esimene maailmasõda, Felix Steiner, Hauptmann, Heckmondwike, Hektar, Hugo Treffneri Gümnaasium, II Rzeczpospolita, III Germaani Soomuskorpus, Inglismaa, Jaan Lukas, Jalaväe Rünnakumärk, Jamburgi maakond, Kaitseliit, Kaitseväe Akadeemia, Kääpa jõgi, Kolonel, Kolonelleitnant, Kompanii, Konsu, Koonduslaager, Korporatsioon Sakala, Kurtna (Alutaguse), Leitnant, Lembitu tänav (Tartu), Lipnik, Major, Makijivka, Meerapalu lahing, Narva lahing (1944), Navahrudak, Navajelnia, Nooremleitnant, Norilsk, Obersturmbannführer, Oppelni lahing, Pataljon, Paul Maitla, Peterburi, Peterburi kubermang, Petserimaa, Poola Teises maailmasõjas, Punaarmee, ..., Putki, Raudrist, Raudristi Rüütlirist, Rauno Võsaste, Ründesuurtükk, Relva-SS, Saksa Riik, Sinimägede lahing, Stalingradi lahing, Suurbritannia, Taani, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu Peetri kirik, Tartumaa, Tšõstjakove, Teine maailmasõda, Torma, Vabadussõda, Valgevene, Vanemleitnant, Venemaa, Voldemar Pinn, Volgograd, Volossovo, Wehrmacht, 1. aprill, 13. veebruar, 182. Eesti Laskurdiviis, 19. november, 1912, 1920, 1926, 1935, 1940, 1941, 1942, 1943, 1944, 1945, 1948, 1961, 1999, 2. august, 20. eesti diviis, 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus, 23. august, 23. november, 25. august, 28. august, 36. Kaitsepataljon, 4. aprill, 45. Relva-SS Grenaderirügement, 5. august, 6. september. Laienda indeks (55 rohkem) »
Armeegrupp Narwa
Armeegrupp Narwa (saksa keeles Armeegruppe Narwa alates maist 1944 Armeeabteilung Narwa) oli 23.
Uus!!: Harald Riipalu ja Armeegrupp Narwa · Näe rohkem »
Auvere lahing
Auvere lahing ehk lahing Auvere sillapeal oli Narva lahingute üks episoode, mis algas Nõukogude 8.
Uus!!: Harald Riipalu ja Auvere lahing · Näe rohkem »
Cum laude
Cum laude (ladina keeles 'kiitusega') on märge, mis lisatakse haridust tõendavale ülikoolidiplomile, kui üliõpilane on õpingud lõpetanud teatud lisatingimustele vastavalt.
Uus!!: Harald Riipalu ja Cum laude · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Harald Riipalu ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti kaitsevägi
Eesti kaitsevägi on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses olev regulaarvägi ja Eesti kaitsejõudude olulisim osa, mis on valitsuse alluvuses olev riigivõimu asutus kaitseministeeriumi valitsemisalas.
Uus!!: Harald Riipalu ja Eesti kaitsevägi · Näe rohkem »
Eesti SS-leegion
Eesti SS-leegion oli Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi Relva-SSi vägedes teeninud eestlastest moodustatud väeüksuste koondnimetus.
Uus!!: Harald Riipalu ja Eesti SS-leegion · Näe rohkem »
Eesti SS-vabatahtlike brigaad
Eesti SS-vabatahtlike brigaad oli suures osas eestlastest komplekteeritud Relva-SS-i väeosa Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi relvajõududes.
Uus!!: Harald Riipalu ja Eesti SS-vabatahtlike brigaad · Näe rohkem »
Eesti Vabadusliit (1945)
Eesti Vabadusliit oli 1945.
Uus!!: Harald Riipalu ja Eesti Vabadusliit (1945) · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Harald Riipalu ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Felix Steiner
Felix Martin Julius Steiner (23. mai 1896 – 12. mai 1966) oli Saksa armee ja Waffen-SS ohvitser, kes võitles I ja II maailmasõjas.
Uus!!: Harald Riipalu ja Felix Steiner · Näe rohkem »
Hauptmann
Saksa hauptmanni õlak Hauptmann on ohvitseri auaste saksakeelsetes riikides.
Uus!!: Harald Riipalu ja Hauptmann · Näe rohkem »
Heckmondwike
Heckmondwike (hääldus riimub sõnaga like, kohalik hüüdnimi Hecky) on linn Inglismaal Lääne-Yorkshire'is Kirkleesi ringkonnas.
Uus!!: Harald Riipalu ja Heckmondwike · Näe rohkem »
Hektar
Hektar (lühend ha; pikalt hektoaar) on mittesüsteemne pindalaühik, kuid on ametlikult SI-süsteemi ühikutega koos kasutamiseks aktsepteeritud.
Uus!!: Harald Riipalu ja Hektar · Näe rohkem »
Hugo Treffneri Gümnaasium
Hugo Treffneri portree. Johann Köleri õlimaal, 1886. Eesti Kunstimuuseum Hugo Treffneri Gümnaasium (lühend HTG) on Tartus asuv gümnaasium.
Uus!!: Harald Riipalu ja Hugo Treffneri Gümnaasium · Näe rohkem »
II Rzeczpospolita
II Rzeczpospolita 1922–1938 II Rzeczpospolita ehk Teine Poola vabariik on Poola Vabariigi Esimese maailmasõja ning Teise maailmasõja vahelise ajastu (interbellum) mitteametlik nimetus.
Uus!!: Harald Riipalu ja II Rzeczpospolita · Näe rohkem »
III Germaani Soomuskorpus
III Germaani Soomuskorpus (III SS-Panzerkorps (germanisches)) oli Teise maailmasõja aegne Relva-SS-i koosseisu kuuluv SS-korpus, mis moodustati Adolf Hitleri korraldusega 30. märtsil 1943 ja korpuseülemaks määrati SS-Obergruppenführer ja Relva-SS kindralleitnant Felix Steiner.
Uus!!: Harald Riipalu ja III Germaani Soomuskorpus · Näe rohkem »
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Uus!!: Harald Riipalu ja Inglismaa · Näe rohkem »
Jaan Lukas
Jaan Lukas VR I/3 (24. oktoober 1892 Pärnumaa või Viljandimaa (praeguse haldusjaotusega) Karksi vald – 8. mai 1953 Taišeti vangilaager, Irkutski oblast) oli Venemaa keisririigi (staabikapten), Eesti (kolonel) ja NSV Liidu (kindralmajor) sõjaväelane.
Uus!!: Harald Riipalu ja Jaan Lukas · Näe rohkem »
Jalaväe Rünnakumärk
Hõbedane Jalaväe Rünnakumärk Jalaväe Rünnakumärk (saksa keeles Infanterie-Sturmabzeichen) oli Saksa autasu, mida anti Relva-SS-i ja Wehrmachti sõduritele Teise maailmasõja ajal.
Uus!!: Harald Riipalu ja Jalaväe Rünnakumärk · Näe rohkem »
Jamburgi maakond
Jamburgi maakond (vene keeles Ямбургский уезд; algselt Jami maakond, 1922. aastast Kingissepa maakond) oli haldusterritoorium Venemaa loodeosas, Venemaa keisririigi ja Vene SFNV Peterburi kubermangus aastatel 1727–1927.
Uus!!: Harald Riipalu ja Jamburgi maakond · Näe rohkem »
Kaitseliit
Kaitseliit on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse.
Uus!!: Harald Riipalu ja Kaitseliit · Näe rohkem »
Kaitseväe Akadeemia
Kaitseväe Akadeemia (lühend KVA, kuni 2019. aastani Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused) on riigikaitseline rakenduskõrgkool.
Uus!!: Harald Riipalu ja Kaitseväe Akadeemia · Näe rohkem »
Kääpa jõgi
Kääpa jõgi on jõgi Tartu- ja Jõgevamaal.
Uus!!: Harald Riipalu ja Kääpa jõgi · Näe rohkem »
Kolonel
Kolonel on sõjaväeline auaste paljudes riikides, sealhulgas Eesti kaitseväes.
Uus!!: Harald Riipalu ja Kolonel · Näe rohkem »
Kolonelleitnant
Kolonelleitnant on sõjaväeline auaste paljudes maades, sealhulgas Eesti kaitseväes.
Uus!!: Harald Riipalu ja Kolonelleitnant · Näe rohkem »
Kompanii
paremal Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis-haldus-majanduslik allüksus, milles on tavaliselt 50...250 inimest.
Uus!!: Harald Riipalu ja Kompanii · Näe rohkem »
Konsu
Konsu on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.
Uus!!: Harald Riipalu ja Konsu · Näe rohkem »
Koonduslaager
Koonduslaager (saksa keeles Konzentrationslager) on kinnipidamiskoht suure hulga isikute (eriti sõjaliste vastaste) isoleerimiseks ja/või hävitamiseks juhul, kui neid ei ole võimalik mahutada tavapärastesse vangilaagritesse.
Uus!!: Harald Riipalu ja Koonduslaager · Näe rohkem »
Korporatsioon Sakala
Õppursõdurite monumendi juurde (24. veebruar 2015) Korporatsioon Sakala (ametlikult korp! Sakala) on üliõpilaskorporatsioon, mis on asutatud 27. novembril (vkj 14. novembril) 1909 Tartus meessoost üliõpilastele.
Uus!!: Harald Riipalu ja Korporatsioon Sakala · Näe rohkem »
Kurtna (Alutaguse)
Kurtna küla asub Ida-Viru maakonnas, Alutaguse vallas Jõhvi–Vasknarva maantee ääres.
Uus!!: Harald Riipalu ja Kurtna (Alutaguse) · Näe rohkem »
Leitnant
100px Leitnant on sõjaväeline auaste, mis Eesti kaitseväes on madalam kaptenist ja kõrgem nooremleitnandist.
Uus!!: Harald Riipalu ja Leitnant · Näe rohkem »
Lembitu tänav (Tartu)
Lembitu tänav on tänav Tartus.
Uus!!: Harald Riipalu ja Lembitu tänav (Tartu) · Näe rohkem »
Lipnik
Lipnik on Eesti kaitseväe madalaim ohvitseri (nooremohvitseri) auaste.
Uus!!: Harald Riipalu ja Lipnik · Näe rohkem »
Major
Majori õlak Major on kaptenist kõrgem ja kolonelleitnandist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Uus!!: Harald Riipalu ja Major · Näe rohkem »
Makijivka
Makijivka (ukraina keeles Макіївка, vene keeles Макеевка Makejevka) on linn Ukrainas Donetski oblastis.
Uus!!: Harald Riipalu ja Makijivka · Näe rohkem »
Meerapalu lahing
Meerapalu lahing oli 13.–15.
Uus!!: Harald Riipalu ja Meerapalu lahing · Näe rohkem »
Narva lahing (1944)
Narva lahing (saksa Schlacht bei Narva; vene Битва за Нарву) oli Nõukogude Leningradi rinde ja Saksa armeegrupi Narwa vaheline lahing teise maailmasõja idarindel 2. veebruarist kuni 26. juulini 1944, mis peeti strateegiliselt olulise Narva linna pärast.
Uus!!: Harald Riipalu ja Narva lahing (1944) · Näe rohkem »
Navahrudak
Navahrudak või Navahradak (varem Novogorodok, transkribeerituna Navagrudak), leedu keeles Naugardukas, poola keeles Nowogródek, jidiši keeles נאַוואַרעדאָק, on linn Valgevenes Hrodna oblastis, Navahrudaki rajooni halduskeskus.
Uus!!: Harald Riipalu ja Navahrudak · Näe rohkem »
Navajelnia
Navajelnia (transkribeerituna Navajelnja) on alev Valgevenes Hrodna oblastis Dziatłava rajoonis.
Uus!!: Harald Riipalu ja Navajelnia · Näe rohkem »
Nooremleitnant
Eesti maaväe nooremleitnandi õlak Nooremleitnant on nooremohvitseri sõjaväeline auaste, mis Eesti kaitseväes on leitnandist madalam ja lipnikust kõrgem.
Uus!!: Harald Riipalu ja Nooremleitnant · Näe rohkem »
Norilsk
Norilsk on linn Venemaal Krasnojarski krais.
Uus!!: Harald Riipalu ja Norilsk · Näe rohkem »
Obersturmbannführer
Obersturmbannführer ehk SS-Obersturmbannführer oli sõjaväeline auaste Kolmanda Riigi SS-is, SA-s ja SD-s, mis vastas teiste riikide relvajõududes kolonelleitnandi auastmele, Wehrmachtis Oberstleutnant'ile.
Uus!!: Harald Riipalu ja Obersturmbannführer · Näe rohkem »
Oppelni lahing
Oppelni lahing oli lahing Ülem-Sileesias Teise maailmasõja Idarindel, osa Saksa vägede vastupanust Nõukogude Punaarmee Ülem-Sileesia pealetungioperatsioonis.
Uus!!: Harald Riipalu ja Oppelni lahing · Näe rohkem »
Pataljon
NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.
Uus!!: Harald Riipalu ja Pataljon · Näe rohkem »
Paul Maitla
Paul Maitla (sündinud Paul Mathiesen 27. märts 1913 Kärkna – 9. mai 1945 Nymburk, Tšehhi) oli Eesti (nooremleitnant) ja Saksa sõjaväelane (SS-Sturmbannführer) teises maailmasõjas.
Uus!!: Harald Riipalu ja Paul Maitla · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: Harald Riipalu ja Peterburi · Näe rohkem »
Peterburi kubermang
Peterburi kubermang (vene keeles Санкт-Петербургская губерния, 1914–1924 Петроградская губерния, 1924–1927 Ленинградская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis ja Vene SFNV-s ja NSV Liidus, aastatel 1710–1927.
Uus!!: Harald Riipalu ja Peterburi kubermang · Näe rohkem »
Petserimaa
Petserimaa, ka Petseri maakond oli Eesti maakond aastail 1920–1944, maakonnalinn oli Petseri.
Uus!!: Harald Riipalu ja Petserimaa · Näe rohkem »
Poola Teises maailmasõjas
Poola osales Teises maailmasõjas 1. septembrist 1939, kui Saksamaa Poolale kallale tungis, kuni 1945.
Uus!!: Harald Riipalu ja Poola Teises maailmasõjas · Näe rohkem »
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Uus!!: Harald Riipalu ja Punaarmee · Näe rohkem »
Putki
Putki on paikkond (varem küla) Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Mustanina küla alal.
Uus!!: Harald Riipalu ja Putki · Näe rohkem »
Raudrist
Raudrist, II. klass (1914) Raudrist (saksa keeles Eisernes Kreuz, lühend EK) oli Preisimaa ja alates 1939.
Uus!!: Harald Riipalu ja Raudrist · Näe rohkem »
Raudristi Rüütlirist
Raudristi Rüütlirist tammelehtedega Raudristi Rüütlirist kuldsete tammelehtede, mõõkade ja teemantidega Raudristi Rüütlirist (saksa keeles Ritterkreuz des Eisernen Kreuzes, tihti lihtsalt Ritterkreuz) oli Saksamaa autasu, mida jagati ülima lahinguvälja vapruse või õnnestunud juhtimise eest Kolmanda Riigi ajal.
Uus!!: Harald Riipalu ja Raudristi Rüütlirist · Näe rohkem »
Rauno Võsaste
Rauno Võsaste (sündinud 30. mail 1971 Jõgeval) on eesti kirjanik, endine politseinik.
Uus!!: Harald Riipalu ja Rauno Võsaste · Näe rohkem »
Ründesuurtükk
Saksa rünnakkahur Stug III Saksa ründesuurtükk Sturmtiger Nõukogude rünnakkahur ISU-152 Ründesuurtükk (saksa k Sturmgeschütz – StuG), enamasti ka rünnakkahur on rünnakuotstarbeline liikursuurtüki tüüp, tavaliselt soomuk.
Uus!!: Harald Riipalu ja Ründesuurtükk · Näe rohkem »
Relva-SS
Relva-SS (saksa keeles Waffen-SS) oli natsionaalsotsialistlikku Saksamaad valitseva ainupartei NSDAP sõjalise tiiva Schutzstaffel'i lahinguüksuste nimetus alates 1939.
Uus!!: Harald Riipalu ja Relva-SS · Näe rohkem »
Saksa Riik
Saksa Riigi halduskaart 1. jaanuari seisuga aastal 1900 Saksa Riik (saksa keeles Deutsches Reich; 1871–1943) oli saksa kultuuriruumi alasid ühendav riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Harald Riipalu ja Saksa Riik · Näe rohkem »
Sinimägede lahing
Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel. Rahvasuus kutsutakse Sinimägede lahinguid Eesti oma Termopüülideks. Lahingud kestsid 26. juulist kuni 10. augustini 1944 ja kulmineerusid Nõukogude peamise rünnakukiilu tagasilöömisega 29. juulil. Relva-SS-i ja Wehrmachti üksused lõid otsustavalt tagasi kõik Punaarmee rünnakud Sinimägede vallutamiseks. Lahing sai alguse Armeegrupp Narva taandumisest Narva jõel asunud Panther-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 10. augustini 1944. Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud oli suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule. Tegemist oli lahinguga, kus rünnak järgnes rünnakule, iga maalapp ja kaevikujupp käis korduvalt käest kätte. Mürskude lõhkemine oli katkematu, mistõttu kogu ümbrust kattis plahvatustest tekkinud tolm. Lahingute perioodil valitses Kirde-Eestis suur palavus ja laibalehk oli seetõttu eriti intensiivne. Keegi ei otsinud oma üksust, enamasti võideldi seal, kuhu satuti, kuni rünnaku lõpuni. Sageli mindi käsitsivõitluseni välja. Kõik Punaarmee rünnakud löödi kaitsjate poolt tagasi. Sinimägesid Punaarmee vallutada ei suutnud, nagu ei suutnud ta läbi murda ka mujal Tannenbergi liinist (mille kaitse osa Sinimäed olid). Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Lahingu tulemusena peatati Nõukogude pealetung kogu Eesti vallutamiseks. See võimaldas umbes 100 000 eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustada Soome lõunarinnet, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu ja Eestimaa Verduniks.
Uus!!: Harald Riipalu ja Sinimägede lahing · Näe rohkem »
Stalingradi lahing
Stalingradi lahing oli lahing Teises maailmasõjas Saksamaa Wehrmachti armee ja Nõukogude Liidu Punaarmee vahel 23. augustist 1942 kuni 2. veebruarini 1943.
Uus!!: Harald Riipalu ja Stalingradi lahing · Näe rohkem »
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Uus!!: Harald Riipalu ja Suurbritannia · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Harald Riipalu ja Taani · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Harald Riipalu ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Harald Riipalu ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tartu Peetri kirik
Tartu Peetri kirik on luteri kirik Tartus Emajõe ürgoru nõlval aadressil Narva maantee 104.
Uus!!: Harald Riipalu ja Tartu Peetri kirik · Näe rohkem »
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Uus!!: Harald Riipalu ja Tartumaa · Näe rohkem »
Tšõstjakove
thumb Tšõstjakove (1964–2016 prantsuse kommunisti Maurice Thorezi järgi Thorez) on linn Ukrainas Donetski oblastis.
Uus!!: Harald Riipalu ja Tšõstjakove · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Harald Riipalu ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Torma
Torma mõis ja küla 2022. aasta juulis Torma on alevik Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas.
Uus!!: Harald Riipalu ja Torma · Näe rohkem »
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Uus!!: Harald Riipalu ja Vabadussõda · Näe rohkem »
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Uus!!: Harald Riipalu ja Valgevene · Näe rohkem »
Vanemleitnant
Vanemleitnant on sõjaväeline auaste.
Uus!!: Harald Riipalu ja Vanemleitnant · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Harald Riipalu ja Venemaa · Näe rohkem »
Voldemar Pinn
Voldemar Pinn (25. mai 1932 Kokuta – 11. oktoober 1999 Haapsalu) oli eesti pedagoog, psühholoog ja harrastusajaloolane.
Uus!!: Harald Riipalu ja Voldemar Pinn · Näe rohkem »
Volgograd
Volgograd (vene 'Volga linn', 1925–1961 Stalingrad) on oblastilise alluvusega linn Venemaal Volga jõe ääres, Volgogradi oblasti halduskeskus.
Uus!!: Harald Riipalu ja Volgograd · Näe rohkem »
Volossovo
Volossovo on linn Venemaal Leningradi oblastis, Volossovo rajooni keskus.
Uus!!: Harald Riipalu ja Volossovo · Näe rohkem »
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
Uus!!: Harald Riipalu ja Wehrmacht · Näe rohkem »
1. aprill
1.
Uus!!: Harald Riipalu ja 1. aprill · Näe rohkem »
13. veebruar
13.
Uus!!: Harald Riipalu ja 13. veebruar · Näe rohkem »
182. Eesti Laskurdiviis
182.
Uus!!: Harald Riipalu ja 182. Eesti Laskurdiviis · Näe rohkem »
19. november
19.
Uus!!: Harald Riipalu ja 19. november · Näe rohkem »
1912
1912.
Uus!!: Harald Riipalu ja 1912 · Näe rohkem »
1920
1920.
Uus!!: Harald Riipalu ja 1920 · Näe rohkem »
1926
1926.
Uus!!: Harald Riipalu ja 1926 · Näe rohkem »
1935
1935.
Uus!!: Harald Riipalu ja 1935 · Näe rohkem »
1940
1940.
Uus!!: Harald Riipalu ja 1940 · Näe rohkem »
1941
1941.
Uus!!: Harald Riipalu ja 1941 · Näe rohkem »
1942
1942.
Uus!!: Harald Riipalu ja 1942 · Näe rohkem »
1943
1943.
Uus!!: Harald Riipalu ja 1943 · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Harald Riipalu ja 1944 · Näe rohkem »
1945
1945.
Uus!!: Harald Riipalu ja 1945 · Näe rohkem »
1948
1948.
Uus!!: Harald Riipalu ja 1948 · Näe rohkem »
1961
1961.
Uus!!: Harald Riipalu ja 1961 · Näe rohkem »
1999
1999.
Uus!!: Harald Riipalu ja 1999 · Näe rohkem »
2. august
2.
Uus!!: Harald Riipalu ja 2. august · Näe rohkem »
20. eesti diviis
20.
Uus!!: Harald Riipalu ja 20. eesti diviis · Näe rohkem »
22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus
22.
Uus!!: Harald Riipalu ja 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus · Näe rohkem »
23. august
23.
Uus!!: Harald Riipalu ja 23. august · Näe rohkem »
23. november
23.
Uus!!: Harald Riipalu ja 23. november · Näe rohkem »
25. august
25.
Uus!!: Harald Riipalu ja 25. august · Näe rohkem »
28. august
28.
Uus!!: Harald Riipalu ja 28. august · Näe rohkem »
36. Kaitsepataljon
36.
Uus!!: Harald Riipalu ja 36. Kaitsepataljon · Näe rohkem »
4. aprill
4.
Uus!!: Harald Riipalu ja 4. aprill · Näe rohkem »
45. Relva-SS Grenaderirügement
45. Relva-SS Grenaderirügement (saksa keeles Waffen-Grenadier Regiment der SS 45) oli põhiliselt eestlastest koosnev jalaväerügement Relva-SS-i 20. eesti diviisi koosseisus aastatel 1944–1945, Teises maailmasõjas. Rügement moodustati Eesti SS-vabatahtlike brigaadi 1. Eesti SS-vabatahtlike rügemendina (1.
Uus!!: Harald Riipalu ja 45. Relva-SS Grenaderirügement · Näe rohkem »
5. august
5.
Uus!!: Harald Riipalu ja 5. august · Näe rohkem »
6. september
6.
Uus!!: Harald Riipalu ja 6. september · Näe rohkem »
