Sisukord
72 suhted: Adjutant, Baltimaad, Baltisakslased, Emajõgi, Engelhardt, Harald Riipalu, Jalaväekompanii, Jõepera (Räpina), Junkers Ju 87, Kindralmajor, Kolmas riik, Kuuste vald, Lämmijärv, Leitnant, Leningradi oblast, Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon, Luga, Luga (linn), Luga rajoon, Maastikuluure, Major, Mart Laar, Maximi kuulipilduja, Meerapalu, Mehikoorma, Narva, Narva jõgi, Nõukogude Liit, Omakaitse, Ooberst, Oudova, Panther-liin, Pataljon, Paul Gallas, Põlva maakond, Pedaspää, Peipsi järv, Pete, Pihkva, Piirissaar, Punaarmee, Raskekuulipilduja, Rämeda poolsaar, Räpina vald, Rügement, Relva-SS, Sillapea, Strugi Krasnõje, Sturmbannführer, Tank, ... Laienda indeks (22 rohkem) »
Adjutant
Mihhail Andrejevitš Miloradovitš ja tema adjutant Fjodor Nikolajevitš Glinka Adjutant (vene keeles адъютант, saksa keeles Adjutant, ladina keeles adjūtāns, sõnast adjūtantis 'abistav') oli sõjaväeline ametikoht, algselt kõrgemate sõjaväejuhtide (keisri, sõjavägede ülemjuhataja jne) isikliku staabi juht, kes sarnaselt sõjaväeosade staapide juhtidega (staabiülematena), vormistasid, koostasid kirjalikult ja edastasid täitmiseks väejuhtide korraldusi ja käske, kontrollisid nende korralduste täitmist ning edastasid väejuhile informatsiooni korralduste täitmisest.
Vaata Meerapalu lahing ja Adjutant
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Vaata Meerapalu lahing ja Baltimaad
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Vaata Meerapalu lahing ja Baltisakslased
Emajõgi
Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid.
Vaata Meerapalu lahing ja Emajõgi
Engelhardt
Engelhardt on Šveitsi päritolu baltisaksa vana aadlisuguvõsa.
Vaata Meerapalu lahing ja Engelhardt
Harald Riipalu
Harald Riipalu (kuni 1936 Harald Reibach; 13. veebruar 1912 Volossovo asundus, Jamburgi maakond, Peterburi kubermang – 4. aprill 1961 Heckmondwike) oli eesti sõjaväelane (nooremleitnant), kes võttis Teisest maailmasõjast osa Nõukogude sõjaväe (vanemleitnant) ning Wehrmachti ja Relva-SSi koosseisus.
Vaata Meerapalu lahing ja Harald Riipalu
Jalaväekompanii
Jalaväekompanii on jalaväe relvaliigi (väeliigi) koosseisu kuuluv kompanii.
Vaata Meerapalu lahing ja Jalaväekompanii
Jõepera (Räpina)
Jõepera on küla Põlva maakonnas Räpina vallas.
Vaata Meerapalu lahing ja Jõepera (Räpina)
Junkers Ju 87
Junkers Ju 87 ehk Stuka (Sturzkampfflugzeug) oli Saksamaa ühemootoriline täismetallkonstruktsiooniga monoplaan, Luftwaffe taktikaline sööstpommituslennuk teises maailmasõjas.
Vaata Meerapalu lahing ja Junkers Ju 87
Kindralmajor
Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.
Vaata Meerapalu lahing ja Kindralmajor
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Vaata Meerapalu lahing ja Kolmas riik
Kuuste vald
Kuuste vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1950.
Vaata Meerapalu lahing ja Kuuste vald
Lämmijärv
Lämmijärve paiknemine kaardil (punase joonega) Lämmijärv ('soe järv'; võru Lämmijärv́, vene Тёплое озеро) on osa Peipsi-Pihkva järvest.
Vaata Meerapalu lahing ja Lämmijärv
Leitnant
100px Leitnant on sõjaväeline auaste, mis Eesti kaitseväes on madalam kaptenist ja kõrgem nooremleitnandist.
Vaata Meerapalu lahing ja Leitnant
Leningradi oblast
Leningradi oblast on oblast Venemaa loodeosas Soome lahe ääres.
Vaata Meerapalu lahing ja Leningradi oblast
Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon
Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon oli Punaarmee idarinde strateegiline pealetungioperatsioon 1944.
Vaata Meerapalu lahing ja Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon
Luga
Luga (Juncus) on loaliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond, kuhu kuulub umbes 300 liiki.
Vaata Meerapalu lahing ja Luga
Luga (linn)
Luga (ka Luuga, vadja Laugaz, soome Laukaa, ka Ylä-Laukaa) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Luga rajooni keskus.
Vaata Meerapalu lahing ja Luga (linn)
Luga rajoon
pisi Luga rajoon (vene keeles Лужский район) on haldusüksus Venemaal Leningradi oblastis.
Vaata Meerapalu lahing ja Luga rajoon
Maastikuluure
Maastikuluure ehk reke (NATO RECCE, NATO Agreed 1992) on väeüksuse (allüksuse) ülema (asetäitja) või sõjalist tegevust ette valmistava grupi tutvumine maastiku iseärasuste ja sõjalise kasutamise võimalustega.
Vaata Meerapalu lahing ja Maastikuluure
Major
Majori õlak Major on kaptenist kõrgem ja kolonelleitnandist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Vaata Meerapalu lahing ja Major
Mart Laar
Mart Laar (sündinud 22. aprillil 1960 Viljandis) on Eesti poliitik, ajaloolane ja kirjanik.
Vaata Meerapalu lahing ja Mart Laar
Maximi kuulipilduja
Hiram Stevens Maxim oma leiutatud kuulipildujaga (1884) Maximi kuulipilduja (eestipäraselt ka Maksimi kuulipilduja) on raskekuulipilduja.
Vaata Meerapalu lahing ja Maximi kuulipilduja
Meerapalu
Meerapalu on küla Põlva maakonnas Räpina vallas.
Vaata Meerapalu lahing ja Meerapalu
Mehikoorma
Mehikoorma tuletorn, samas kõrval asub ka piirivalvekordon Mehikoorma luterliku kiriku varemed Mehikoorma on alevik Põlva maakonnas Räpina vallas.
Vaata Meerapalu lahing ja Mehikoorma
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata Meerapalu lahing ja Narva
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Vaata Meerapalu lahing ja Narva jõgi
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Meerapalu lahing ja Nõukogude Liit
Omakaitse
Mõniste Omakaitse rühm algpäevil. Teises reas vasakult 4. metsavendade grupi juht ja kohaliku omakaitse esimene ülemus nooremseersant Johannes Lepp. Omakaitse (lühend OK; okupatsioonivõimude kasutatud saksakeelne termin Selbstschutz) oli vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses Saksa okupatsiooni eel ja ajal 1941–1944.
Vaata Meerapalu lahing ja Omakaitse
Ooberst
Saksamaa oobersti õlak Ooberst (saksa keeles Oberst, taani ja norra keeles oberst, rootsi keeles överste, soome keeles eversti, islandi keeles ofursti) on kolonelile vastav sõjaväeline auaste, mis on kasutusel olnud saksakeelsetes riikides ning Rootsis, Taanis, Norras, Soomes ja Islandil.
Vaata Meerapalu lahing ja Ooberst
Oudova
Oudova (venepäraselt Gdov) on linn Venemaa Pihkva oblastis.
Vaata Meerapalu lahing ja Oudova
Panther-liin
Panther-liin (Pantherstellung) oli osa Teise maailmasõja ajal Saksa riikliku organisatsiooni Organisation Todt ja Wehrmachti pioneeriüksuste kavandatud ja osaliselt ka rajatud 500 kilomeetri pikkune Soome lahest Musta mereni ulatuv kaitseliin, mis oli osa Idavallist.
Vaata Meerapalu lahing ja Panther-liin
Pataljon
NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.
Vaata Meerapalu lahing ja Pataljon
Paul Gallas
Paul Gallas (25. jaanuar 1885 Alt-Rehfelde, Crossen, Oldenburg – 18. september 1944 Kasepää lähedal) oli Saksa sõjaväelane (kindralmajor).
Vaata Meerapalu lahing ja Paul Gallas
Põlva maakond
Põlva maakond ehk Põlvamaa 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Meerapalu lahing ja Põlva maakond
Pedaspää
Pedaspää on küla Räpina vallas.
Vaata Meerapalu lahing ja Pedaspää
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Vaata Meerapalu lahing ja Peipsi järv
Pete
Pete on võltsliigutus või -liikumine vastase eksitamiseks võitlusaladel või pallimängudes, millega juhatatakse sisse rünnakut või püütakse saavutada positsioonilist eelist.
Vaata Meerapalu lahing ja Pete
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Vaata Meerapalu lahing ja Pihkva
Piirissaar
Piirissaar (Borka, vene keeles Пийриссаар, Пийрисар, Желачек (Želatšek), Межа (Meža), Порка (Porka), saksa keeles Porka) on saar Tartu maakonnas Peipsi järve ja Lämmijärve piiril, 15 km Emajõe suudmest kagus.
Vaata Meerapalu lahing ja Piirissaar
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Vaata Meerapalu lahing ja Punaarmee
Raskekuulipilduja
Schwarzlose raskekuulipilduja Gatlingi kuulipilduja Raskekuulipilduja on kolmjalg- või ratasalusele paigaldatud automaatne tulirelv valangutega tulistamiseks, kaliibriga alla 20 mm, tavaliselt 12,7–15 mm Valimik sõjandustermineid.
Vaata Meerapalu lahing ja Raskekuulipilduja
Rämeda poolsaar
Rämeda poolsaar (Remda poolsaar) on poolsaar Peipsi järve idakaldal, mis lahutab Peipsi järve Pihkva järvest.
Vaata Meerapalu lahing ja Rämeda poolsaar
Räpina vald
Räpina vald on vald Põlva maakonnas Võhandu jõe alamjooksul.
Vaata Meerapalu lahing ja Räpina vald
Rügement
Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2–5 pataljonist ning eriotstarbelistest kompaniidest ja rühmadest.
Vaata Meerapalu lahing ja Rügement
Relva-SS
Relva-SS (saksa keeles Waffen-SS) oli natsionaalsotsialistlikku Saksamaad valitseva ainupartei NSDAP sõjalise tiiva Schutzstaffel'i lahinguüksuste nimetus alates 1939.
Vaata Meerapalu lahing ja Relva-SS
Sillapea
Sillapea on sõjanduses silla kaitseks ühel või mõlemal pool veekogu kaldal asuv kaitsepositsioon.
Vaata Meerapalu lahing ja Sillapea
Strugi Krasnõje
Strugi Krasnõje on alev Venemaal Pihkva oblastis, Strugi Krasnõje rajooni keskus.
Vaata Meerapalu lahing ja Strugi Krasnõje
Sturmbannführer
pisi Sturmbannführer ehk SS-Sturmbannführer (lühendatult Stubaf) oli sõjaväeline auaste Kolmanda Riigi SS-is, SA-s ja SD-s, mis vastas teiste riikide relvajõududes majori auastmele, Wehrmachtis Major'ile.
Vaata Meerapalu lahing ja Sturmbannführer
Tank
M1A1 Abrams Leopard 2A4 Soome kaitsejõududes Nõukogude Liidu tank T-80 BV Tank on sõjalisel eesmärgil kasutatav, soomuspöördtornis kahuriga relvastatud, hea maastikuläbivusega roomikvõitlusliikur (soomuki liik), mis on lõhkekehade tabamuste puhuks tugevasti soomustatud.
Vaata Meerapalu lahing ja Tank
Tankitõrje
Tankitõrjeüksuse taktikaline tingmärk (põhikujund) Lõpe-Kaimri tankitõrjeliin (ehitatud 1941) on kunstlik passiivne tankitõke Tankitõrje on väeüksuste tegevus vaenlase soomustehnika vastu.
Vaata Meerapalu lahing ja Tankitõrje
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Meerapalu lahing ja Tartu
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Meerapalu lahing ja Teine maailmasõda
Väegrupi Nord tagalapiirkond
Väegrupi Nord tagalapiirkonna moodustasid 15. märtsist 1941 26. märtsini 1944 Saksamaa väegrupi Nord tagalasse jäänud alad ja nende alade haldamiseks moodustatud sõjaväelised struktuurid, Oberkommando des Heeres alluvuses.
Vaata Meerapalu lahing ja Väegrupi Nord tagalapiirkond
Väegrupp Nord
Väegrupp Nord (saksa keeles Heeresgruppe Nord) oli teise maailmasõja ajal Poola kampaanias ja Nõukogude Liidu vastu idarindel sõdinud Saksa armeegrupp.
Vaata Meerapalu lahing ja Väegrupp Nord
Väeosa
Väeosa (ka sõjaväeosa) on mistahes väeliigis olev administratiivselt ja majanduslikult iseseisev väeüksus, mille moodustavad staap, allüksused ja teenistusedValimik sõjandustermineid.
Vaata Meerapalu lahing ja Väeosa
Võõpsu
Võõpsu (ka Võõpso) on alevik Põlva maakonnas Räpina vallas.
Vaata Meerapalu lahing ja Võõpsu
Velikaja jõgi
Velikaja jõgi (ka: Pihkva Emajõgi) on jõgi Venemaal; suurim Peipsi järve suubuv jõgi.
Vaata Meerapalu lahing ja Velikaja jõgi
Volhovi rinne
Volhovi rinne (vene keeles Волховский фронт) oli Teises maailmasõjas võidelnud Nõukogude Liidu Punaarmmee Idarinde armeegrupp.
Vaata Meerapalu lahing ja Volhovi rinne
11. veebruar
11.
Vaata Meerapalu lahing ja 11. veebruar
12. veebruar
12.
Vaata Meerapalu lahing ja 12. veebruar
13. veebruar
13.
Vaata Meerapalu lahing ja 13. veebruar
14. jaanuar
14.
Vaata Meerapalu lahing ja 14. jaanuar
14. veebruar
14.
Vaata Meerapalu lahing ja 14. veebruar
15. veebruar
15.
Vaata Meerapalu lahing ja 15. veebruar
17. veebruar
17.
Vaata Meerapalu lahing ja 17. veebruar
1944
1944.
Vaata Meerapalu lahing ja 1944
20. eesti diviis
20.
Vaata Meerapalu lahing ja 20. eesti diviis
207. julgestusdiviis
207.
Vaata Meerapalu lahing ja 207. julgestusdiviis
33. Kaitsepataljon
33.
Vaata Meerapalu lahing ja 33. Kaitsepataljon
42. Kaitse Pioneeripataljon
42.
Vaata Meerapalu lahing ja 42. Kaitse Pioneeripataljon
45. Relva-SS Grenaderirügement
45. Relva-SS Grenaderirügement (saksa keeles Waffen-Grenadier Regiment der SS 45) oli põhiliselt eestlastest koosnev jalaväerügement Relva-SS-i 20. eesti diviisi koosseisus aastatel 1944–1945, Teises maailmasõjas. Rügement moodustati Eesti SS-vabatahtlike brigaadi 1.
Vaata Meerapalu lahing ja 45. Relva-SS Grenaderirügement