Kiiremini kui brauser!
44 suhted: Ahto Kaasik, Aleksander Heintalu, Anne Vabarna, Baltlased, Dionysos, Eelija, Eesti Kirjandus, Eesti mütoloogia, Heiki Valk, I Riigivolikogu, Karjala, Kõõru (Setomaa), Keel ja Kirjandus, Kuningas, Maausk, Marid, Matthias Johann Eisen, Metsasoomlased, Mikael Agricola, Mordvalased, Nelipühad, Nigul Kaliste, Paul Hagu, Peko (eepos), Perkūnas, Pikne (äiksejumal), Rooma riik, Ruunid, Sümbol, September, Setomaa, Setu kuningriigi päevad, Sirvikalender, Soome keel, Soome mütoloogia, Suvistepüha, Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda, Udmurdid, Uus Eesti, Uusvada, Vadjalased, Vasla, Värska Orienteerumisklubi Peko, 20. sajand.
Ahto Kaasik
Ahto Kaasik 2012. aastal VI soome-ugri rahvaste maailmakongressil Siófokis Ahto Kaasik (sündinud 30. märtsil 1969) on Eesti ühiskonnategelane ja rahvakultuuri uurija.
Uus!!: Peko ja Ahto Kaasik · Näe rohkem »
Aleksander Heintalu
Vigala Sass 1982. aastal mägedes skorpionimürki kogumasFoto: Jaan Künnap Aleksander Heintalu (23. veebruarini 1974 Aleksander Rassadkin, tuntud ka kui Vigala Sass; 31. mai 1941 Tartu – 19. august 2015 Saaremaa) oli eesti ravitseja ja publitsist, põllumajandusteaduste doktor.
Uus!!: Peko ja Aleksander Heintalu · Näe rohkem »
Anne Vabarna
pisi Anne Vabarna (21. (vkj 9.) detsember 1877 Võpolsova – 7. detsember 1964 Tonja) oli kirjaoskamatu setu rahvalaulik, keda on nimetatud ka lauluemaks, regivärsiliste eeposte Neio koolulaul & Suurõq sajaq ning Peko looja.
Uus!!: Peko ja Anne Vabarna · Näe rohkem »
Baltlased
Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.
Uus!!: Peko ja Baltlased · Näe rohkem »
Dionysos
Dionysos. Marmor. 2. sajand eKr Dionysos, Ariadne, saatürid ja menaadid. Atika krateer IV sajandist eKr Dionysos loorberipärjaga. Marmor. Rooma umbes aastaist 40–60 pärinev koopia kreeka originaalist (umbes 350–325 eKr) Dionysos ehk Bakchos (ladina keeles Bacchus) oli vanakreeka mütoloogias veinijumal.
Uus!!: Peko ja Dionysos · Näe rohkem »
Eelija
Ikoon "Prohvet Elias" Kihnu kirikus Eelija (ka Eelijas) oli Vana Testamendi 1. ja 2. Kuningate raamatus mainitud prohvet, kes ennustas ette põuda ning läks viimaks tulise vankriga taevasse.
Uus!!: Peko ja Eelija · Näe rohkem »
Eesti Kirjandus
Eesti Kirjandus on endine ajakiri, mis ilmus Tartus aastail 1906–1940.
Uus!!: Peko ja Eesti Kirjandus · Näe rohkem »
Eesti mütoloogia
Eesti mütoloogia on eesti rahvapärimuses sisalduv müütide ja nende elementide kompleks.
Uus!!: Peko ja Eesti mütoloogia · Näe rohkem »
Heiki Valk
Heiki Valk 2011. aastal Heiki Valk (sündinud 7. mail 1959 Tartus) on eesti arheoloog, filosoofiadoktor, uurib Eesti keskaega ja hilisrauaaega, tema erilise tähelepanu all on Kagu-Eesti ja eriti Setomaa.
Uus!!: Peko ja Heiki Valk · Näe rohkem »
I Riigivolikogu
Riigivolikogu I koosseis valiti 24.
Uus!!: Peko ja I Riigivolikogu · Näe rohkem »
Karjala
Karjala ajaloolised osad Karjala on ajalooline piirkond Fennoskandias Venemaa ja Soome territooriumil.
Uus!!: Peko ja Karjala · Näe rohkem »
Kõõru (Setomaa)
Kõõru (ka: Kooru) on küla Võru maakonnas Setomaa vallas.
Uus!!: Peko ja Kõõru (Setomaa) · Näe rohkem »
Keel ja Kirjandus
Keel ja Kirjandus on Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu kord kuus Tallinnas ilmuv ajakiri, mis avaldab keele- ja kirjandusteaduslikke ning folkloristikaartikleid ja kirjanduskriitikat.
Uus!!: Peko ja Keel ja Kirjandus · Näe rohkem »
Kuningas
Kuningas (või kuninganna) on riigipea nimetus enamikus monarhistliku korraga riikides.
Uus!!: Peko ja Kuningas · Näe rohkem »
Maausk
Maausuks nimetatakse eeskätt eesti rahvausundi kristluse-eelsetel kihistustel põhinevat tänapäeva usulist liikumist.
Uus!!: Peko ja Maausk · Näe rohkem »
Marid
Marid ehk marilased (endanimetus Марий) on soome-ugri rahvas.
Uus!!: Peko ja Marid · Näe rohkem »
Matthias Johann Eisen
Matthias Johann Eisen Matthias Johann Eisen (28. september 1857 Vigala kihelkond, Läänemaa – 6. august 1934 Tartu) oli eesti rahvaluuleteadlane, vaimulik ja karskusliikumise tegelane.
Uus!!: Peko ja Matthias Johann Eisen · Näe rohkem »
Metsasoomlased
Östmarkis sügishooajal 1931 Metsasoomlaste lipp Metsasoomlased (soome k. metsäsuomalaiset, kaskisuomalaset, rootsi k. skogsfinnar, svedjefinnar) olid Rootsis ja Norras elanud soomlased, kes asusid sinna elama alates 1580. aastatest Savo ja Pohjois-Häme maakonnast.
Uus!!: Peko ja Metsasoomlased · Näe rohkem »
Mikael Agricola
Mikael Agricola (umbes 1510 Uusimaa, Torsby – 9. aprill 1557 Kyrönniemi) oli Soome vaimulik, soome kirjakeele rajaja, üks tähtsamaid reformatsiooni edendajaid Soomes.
Uus!!: Peko ja Mikael Agricola · Näe rohkem »
Mordvalased
Mordvala folkansambel OYME Mordva rahvarõivastes Mordvalaste asualad (kaardi kirdeosas) ca 1000. aastal Mordvalased on mordva keeli kõnelevad soome-ugri rahvad – ersad ja mokšad.
Uus!!: Peko ja Mordvalased · Näe rohkem »
Nelipühad
Nelipühad (kiriklikus kasutuses ka nelipüha, nelipühi, Kolmainu püha; kreekakeelne nimetus Πεντηκοστή Pentēkostē, 'viiekümnes '; kirikuslaavikeelne nimetus Пятидесятница Pjatidesjatnitsa, 'viiekümnes ') on kristlik püha, millega mälestatakse Püha Vaimu laskumist apostlitele 50.
Uus!!: Peko ja Nelipühad · Näe rohkem »
Nigul Kaliste
Nigul Kaliste (kuni 30. augustini 1935 Nikolai Kalinin; 8. mai 1884 Mäe vald, Petserimaa – 25. juuni 1942 Ussollag, Permi oblast, Venemaa) oli Eesti poliitik ja vallavanem.
Uus!!: Peko ja Nigul Kaliste · Näe rohkem »
Paul Hagu
Paul Hagu 2016. aastal setu kultuuri festivalil Radajal Paul Hagu (sündinud 2. oktoobril 1946 Meremäe vallas Võrumaal, setupäraselt ka Hao Paali) on eesti folklorist ja etnoloog.
Uus!!: Peko ja Paul Hagu · Näe rohkem »
Peko (eepos)
"Peko" on setu rahvalauliku Anne Vabarna loodud eepos.
Uus!!: Peko ja Peko (eepos) · Näe rohkem »
Perkūnas
Legendide kohaselt on Perkūnast selle Stelmužė külas asuva tamme juures kummardatud juba 1500 aastat Perkūnas (ka Diviriks, Dundulis, Bruzgulis, Dievaitis, Grumutis, Dundutis, Dūdų senis, Tarškulis, Tarškutis, Blizgulis) on leedu mütoloogias äikese, vihma ja viljakuse jumalus, ka sõjajumal, taevane õigluse kaitsja ja kurjade vaimude hävitaja.
Uus!!: Peko ja Perkūnas · Näe rohkem »
Pikne (äiksejumal)
Võhandu jõest Liivimaal") Pikne on eesti äikese- ja piksejumal.
Uus!!: Peko ja Pikne (äiksejumal) · Näe rohkem »
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Uus!!: Peko ja Rooma riik · Näe rohkem »
Ruunid
frantsisklaste kloostri müürist, pärineb 11. sajandist ja kannab kirja "Tägn ja Gunnar püstitasid selle kirja Väderile, tema vennale". Ruunid on vanade germaanlaste tähestik, mis tekkis esimestel sajanditel pKr väidetavalt ladina tähestiku eeskujul.
Uus!!: Peko ja Ruunid · Näe rohkem »
Sümbol
Sümbol (vanakreeka sõnast σύμβολον symbolon, ’märk, tunnus’) ehk võrdkuju on märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade (näiteks ühiskondliku kokkuleppe) alusel.
Uus!!: Peko ja Sümbol · Näe rohkem »
September
September ehk mihklikuu on Gregoriuse kalendris aasta üheksas kuu.
Uus!!: Peko ja September · Näe rohkem »
Setomaa
Setomaa lipp Setomaa ehk Setumaa (setu ja võru keeles Setomaa) on setode asuala Eesti kaguosas ja sellega piirneval Venemaa territooriumil.
Uus!!: Peko ja Setomaa · Näe rohkem »
Setu kuningriigi päevad
Setu kuningriigi päevad Obinitsas (2011) Setu kuningriigi päevad Mikitamäel (2006) Setu kuningriigi päevad on iga aasta augustis mõnes ajaloolise Setumaa asulas toimuvad setu kultuuri päevad.
Uus!!: Peko ja Setu kuningriigi päevad · Näe rohkem »
Sirvikalender
Lundi ajaloomuuseumis Rootsis säilitatavad sirvilauad Ruunikalender Gotlandilt Sirvikalender (ehk sirvilauad või sirvid, ka puukalenderEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 260) on ruunikalender, mida on tarvitanud eri rahvad kogu Põhja-Euroopas.
Uus!!: Peko ja Sirvikalender · Näe rohkem »
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Uus!!: Peko ja Soome keel · Näe rohkem »
Soome mütoloogia
Soome mütoloogial on palju ühist teiste soome-ugri mütoloogiatega, näiteks eesti, kuid ka teiste naabruses olevate, näiteks balti rahvaste ja skandinaavlaste mütoloogiaga.
Uus!!: Peko ja Soome mütoloogia · Näe rohkem »
Suvistepüha
Suvistepüha (koos ümbritsevate päevadega suvisted) on eesti rahvakalendri ja maausu püha.
Uus!!: Peko ja Suvistepüha · Näe rohkem »
Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda
Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda (lühendatult Maavalla Koda) on end Eesti põlisrahva omausu järgijateks pidavate ühenduste (kodade) katusorganisatsioon.
Uus!!: Peko ja Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda · Näe rohkem »
Udmurdid
Udmurdid (ka votjakid) on soome-ugri rahvas, kelle peamine asustusala on Volga lisajõgede Kaama ja Vjatka vahel Udmurdi Vabariigis; pealinn on Iževsk.
Uus!!: Peko ja Udmurdid · Näe rohkem »
Uus Eesti
Uus Eesti oli Tallinnas samanimelise osaühingu poolt väljaantav Eesti päevaleht.
Uus!!: Peko ja Uus Eesti · Näe rohkem »
Uusvada
Uusvada (ka: Uusvata, Uusvaada, Usvata, Uusva, Uusvaate) on küla Võru maakonnas Setomaa vallas.
Uus!!: Peko ja Uusvada · Näe rohkem »
Vadjalased
Vadjalaste vapp Vadjalased (endanimetused vadjalain, vad́d́alaizõd, vadjakko, vađđalaizet, maaväci) on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluvat keelt kõnelev läänemeresoome rahvas.
Uus!!: Peko ja Vadjalased · Näe rohkem »
Vasla
Vasla (ka: Vaslä, Väslä, Vaslamäe) on küla Võru maakonnas Setomaa vallas.
Uus!!: Peko ja Vasla · Näe rohkem »
Värska Orienteerumisklubi Peko
Värska Orienteerumisklubi Peko (lühendatult OK Peko) on Eesti orienteerumisklubi.
Uus!!: Peko ja Värska Orienteerumisklubi Peko · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Peko ja 20. sajand · Näe rohkem »
