Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Pilv

Index Pilv

Pilv Pilv on atmosfääris veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate väga väikeste veetilkade või jääkristallide nähtav kogum.

25 suhted: Adiabaat, Atmosfäär, Carl von Linné, Helkivad ööpilved, Ilm, Jää, Jüri Kamenik, Kõrgkihtpilved, Kõrgrünkpilved, Kihtpilved, Kihtrünkpilved, Kihtsajupilved, Kiudkihtpilved, Kiudpilved, Kiudrünkpilved, Kondensatsioon, Luke Howard, Polaarsed stratosfääripilved, Rünkpilved, Rünksajupilved, Troposfäär, Veeaur, Vesi, 1802, 1803.

Adiabaat

isotermid.

Uus!!: Pilv ja Adiabaat · Näe rohkem »

Atmosfäär

Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht, milles valdavaks on lämmastik ja hapnik.

Uus!!: Pilv ja Atmosfäär · Näe rohkem »

Carl von Linné

Carl von Linné autogramm Carl von Linné (ladina keeles Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.

Uus!!: Pilv ja Carl von Linné · Näe rohkem »

Helkivad ööpilved

Helkivad ööpilved Saimaa järvistu kohal Kuresoo kohal (Foto: Martin Koitmäe) Helkivad ööpilved ehk polaarmesosfääripilved on hõbehallid või valkjad, vahel ka kuldsed pilved, mis on nähtavad 50–70° põhja- ja lõunalaiusel suvel kesköö paiku põhjataevas.

Uus!!: Pilv ja Helkivad ööpilved · Näe rohkem »

Ilm

Ilm on atmosfääri (õhkkonna) olek mingis paigas mingil ajal.

Uus!!: Pilv ja Ilm · Näe rohkem »

Jää

Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.

Uus!!: Pilv ja Jää · Näe rohkem »

Jüri Kamenik

Jüri Kamenik (sündinud 25. augustil 1988 Tallinnas) on eesti atmosfääriteadlane.

Uus!!: Pilv ja Jüri Kamenik · Näe rohkem »

Kõrgkihtpilved

Kõrgkihtpilved Kõrgkihtpilved (ladina keeles Altostratus, lühend As) on keskmiste pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik.

Uus!!: Pilv ja Kõrgkihtpilved · Näe rohkem »

Kõrgrünkpilved

Moodustuvad kõrgrünkpilved Kõrgrünkpilved Kõrgrünkpilved (ladina keeles Altocumulus, lühend Ac) on keskmiste pilvide klassi kuuluv pilvede põhiliik, mis kujuneb kõrgusevahemikus 2–6 km, troopikas natuke kõrgemal.

Uus!!: Pilv ja Kõrgrünkpilved · Näe rohkem »

Kihtpilved

Kihtpilved (ladina keeles Stratus, St) on madal, sageli kogu taevast kattev ühtlane, laineline või rebenenud ilmega pilvekiht, mis tekib aluspinnale lähedal (madalamal kui 2 km), kuuludes seetõttu alumiste pilvede klassi.

Uus!!: Pilv ja Kihtpilved · Näe rohkem »

Kihtrünkpilved

Kihtrünkpilved Lainelised kihtrünkpilved (Stratocumulus undulatus) Lääne-Virumaal Simunas 03.10.2014. Kihtrünkpilved (ladina keeles Stratocumulus, lühend Sc) on konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik, kiudpilvede kõrval kõige levinum pilvede liik.

Uus!!: Pilv ja Kihtrünkpilved · Näe rohkem »

Kihtsajupilved

Kihtsajupilved (ladina keeles Nimbostratus, lühend Ns) on keskmiste pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik.

Uus!!: Pilv ja Kihtsajupilved · Näe rohkem »

Kiudkihtpilved

Kiudkihtpilved Kiudkihtpilved (ladina keeles Cirrostratus, lühend Cs) on kõrgete pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik.

Uus!!: Pilv ja Kiudkihtpilved · Näe rohkem »

Kiudpilved

Kiudpilved Kiudpilved (ladina keeles Cirrus, mitmus Cirri, lühend Ci) on pilvede põhiliik, kuhu kuuluvad pilved aluse kõrgusega üle 6 km maapinnast.

Uus!!: Pilv ja Kiudpilved · Näe rohkem »

Kiudrünkpilved

Kiudrünkpilved (''Cirrocumulus stratiformis'') Tartu kohal, 31.05.2010 Kiudrünkpilved (ladina keeles Cirrocumulus, lühend Cc) on kõrgete pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik, põhiliikidest kõige haruldasem.

Uus!!: Pilv ja Kiudrünkpilved · Näe rohkem »

Kondensatsioon

Faasisiirete skeem Kondensatsioon ehk kondenseerumine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse (mõne allika järgi veeldumine) või tahkesse (mõne allika järgi härmatumine).

Uus!!: Pilv ja Kondensatsioon · Näe rohkem »

Luke Howard

Luke Howard Luke Howard (28. november 1772 – 21. märts 1864) oli Briti keemik, farmatseut ja amatöörmeteoroloog.

Uus!!: Pilv ja Luke Howard · Näe rohkem »

Polaarsed stratosfääripilved

II tüüpi polaarstratosfääripilv Polaarstratosfääripilved ehk polaarsed stratosfääripilved ehk pärlmutterpilved on talvisel ajal polaaralal stratosfääris 15–25 km kõrgusel tekkivad pilved.

Uus!!: Pilv ja Polaarsed stratosfääripilved · Näe rohkem »

Rünkpilved

Keskmised rünkpilved (Cumulus medocris) Jõgeval 22.07.2014. Rünkpilved (ladina keeles Cumulus, lühend Cu) on konvektsioonipilvede klassi kuuluvate pilvede põhiliik.

Uus!!: Pilv ja Rünkpilved · Näe rohkem »

Rünksajupilved

Rünksajupilved (''Cumulonimbus incus'') äikesega Laitses (Harjumaal), 11.06.2011 Riiulpilv (Cumulonimbus arcus) äikesega Jõgeva ääres 16.07.2015 Riiulpilv (Cumulonimbus arcus) Varbla vald 22.06.2014 Rünksajupilved (ladina keeles Cumulonimbus, lühend Cb) on konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik.

Uus!!: Pilv ja Rünksajupilved · Näe rohkem »

Troposfäär

Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 8–18 km kõrgusele.

Uus!!: Pilv ja Troposfäär · Näe rohkem »

Veeaur

Veeaur Veeaur on vesi gaasilises olekus.

Uus!!: Pilv ja Veeaur · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Pilv ja Vesi · Näe rohkem »

1802

1802.

Uus!!: Pilv ja 1802 · Näe rohkem »

1803

1803.

Uus!!: Pilv ja 1803 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Pilved.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »