Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Pilv

Index Pilv

Rünkpilv Pilv on atmosfääris veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate väga väikeste veetilkade (udu) või jääkristallide nähtav kogum.

Sisukord

  1. 28 suhted: Adiabaat, Advektsioon, Atmosfäär, Carl von Linné, Helkivad ööpilved, Ilm, Jää, Jüri Kamenik, Kõrgkihtpilved, Kõrgrünkpilved, Kihtpilved, Kihtrünkpilved, Kihtsajupilved, Kiudkihtpilved, Kiudpilved, Kiudrünkpilved, Kondensatsioon, Luke Howard, Polaarsed stratosfääripilved, Rünkpilved, Rünksajupilved, Temperatuur, Troposfäär, Udu, Veeaur, Vesi, 1802, 1803.

  2. Pilved

Adiabaat

isotermid (samatemperatuuri kõverad) Adiabaat on pöörduva adiabaatilise protsessi kõver olekudiagrammil.

Vaata Pilv ja Adiabaat

Advektsioon

Advektiivne udu Negevi kõrbes 2019. aastal Advektsioon (meteoroloogia) (lad. advectio - juurdevool) on atmosfääris erinevate füüsikaliste omadustega õhumasside horisontaalsuunalise kandumisega ühest piirkonnast teise seonduv üksteise kohale või ka alla libisemine.

Vaata Pilv ja Advektsioon

Atmosfäär

Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.

Vaata Pilv ja Atmosfäär

Carl von Linné

Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.

Vaata Pilv ja Carl von Linné

Helkivad ööpilved

Helkivad ööpilved Saimaa järvistu kohal Kuresoo kohal (Foto: Martin Koitmäe) Helkivad ööpilved ehk polaarmesosfääripilved on hõbehallid või valkjad, vahel ka kuldsed pilved, mis on nähtavad 50–70° põhja- ja lõunalaiusel suvel kesköö paiku põhjataevas.

Vaata Pilv ja Helkivad ööpilved

Ilm

Ilm on meteoroloogiliste elementide kogumõjul tekkinud atmosfääri seisund mingis paigas, mingis lühemas ajavahemikus (kuni mõni päev), koos elementide järgnevate muutustega.

Vaata Pilv ja Ilm

Jää

Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.

Vaata Pilv ja Jää

Jüri Kamenik

Pilvehuviliste rakukese kokkutulek Raplas (12. juulil 2016, foto Tarmo Lukk Jüri Kamenik (sündinud 25. augustil 1988 Tallinnas) on eesti meteoroloog ja ilmavaatluste populariseerija.

Vaata Pilv ja Jüri Kamenik

Kõrgkihtpilved

Kõrgkihtpilved Kõrgkihtpilved (ladina keeles Altostratus, lühend As) on keskmiste pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik.

Vaata Pilv ja Kõrgkihtpilved

Kõrgrünkpilved

Moodustuvad kõrgrünkpilved Kõrgrünkpilved Kõrgrünkpilved (ladina keeles Altocumulus, lühend Ac) on keskmiste pilvide klassi kuuluv pilvede põhiliik, mis kujuneb kõrgusevahemikus 2–6 km, troopikas natuke kõrgemal.

Vaata Pilv ja Kõrgrünkpilved

Kihtpilved

Kihtpilved varjavad Tartus oleva telemasti tippu Kihtpilved (ladina keeles Stratus, St) on madal, sageli kogu taevast kattev ühtlane, laineline või rebenenud ilmega pilvekiht, mis tekib aluspinnale lähedal (madalamal kui 2 km), kuuludes seetõttu alumiste pilvede klassi.

Vaata Pilv ja Kihtpilved

Kihtrünkpilved

Kihtrünkpilved Lainelised kihtrünkpilved (Stratocumulus undulatus) Lääne-Virumaal Simunas 03.10.2014 Kihtrünkpilved (ladina keeles Stratocumulus, lühend Sc) on konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik, kiudpilvede kõrval kõige levinum pilvede liik.

Vaata Pilv ja Kihtrünkpilved

Kihtsajupilved

Kihtsajupilved põhjustamas lausvihma Tartus Kihtsajupilved (ladina keeles Nimbostratus, lühend Ns) on keskmiste pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik.

Vaata Pilv ja Kihtsajupilved

Kiudkihtpilved

Kiudkihtpilved Kiudkihtpilved (ladina keeles Cirrostratus, lühend Cs) on kõrgete pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik.

Vaata Pilv ja Kiudkihtpilved

Kiudpilved

Kiudpilved 2. augustil 2010 Tallinna kohal Kiudpilved Kiudpilved (ladina keeles Cirrus, mitmus Cirri, lühend Ci) on pilvede põhiliik, kuhu kuuluvad pilved aluse kõrgusega üle 6 km maapinnast.

Vaata Pilv ja Kiudpilved

Kiudrünkpilved

Kiudrünkpilved (''Cirrocumulus stratiformis'') Tartu kohal, 31.05.2010 Kiudrünkpilved (ladina keeles Cirrocumulus, lühend Cc) on kõrgete pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik, põhiliikidest kõige haruldasem.

Vaata Pilv ja Kiudrünkpilved

Kondensatsioon

Faasisiirete skeem Kondensatsioon ja kondenseerumine ehk tihenemine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse (mõne allika järgi veeldumine) või tahkesse (mõne allika järgi härmatumine).

Vaata Pilv ja Kondensatsioon

Luke Howard

Luke Howard (28. november 1772 – 21. märts 1864) oli Briti keemik, farmatseut ja amatöörmeteoroloog.

Vaata Pilv ja Luke Howard

Polaarsed stratosfääripilved

Pärlmutterpilved NASA Radome, McMurdo uurimisjaama kohal Antarktikas 2009. aastal II tüüpi polaarstratosfääripilv Polaarstratosfääripilved ehk polaarsed stratosfääripilved ehk pärlmutterpilved on talvisel ajal polaaralal stratosfääris 15–25 km kõrgusel tekkivad pilved.

Vaata Pilv ja Polaarsed stratosfääripilved

Rünkpilved

Keskmised rünkpilved (''Cumulus medocris'') Jõgeval 22.07.2014 Rünkpilved (ladina keeles Cumulus, lühend Cu) on tasase halli või sinaka alusega, valge kupli- või kuhjataoliste tippudega tihedad vertikaalarengu- ehk konvektsioonipilved.

Vaata Pilv ja Rünkpilved

Rünksajupilved

Rünksajupilved (''Cumulonimbus incus'') äikesega Laitses (Harjumaal), 11.06.2011 Riiulpilv (''Cumulonimbus arcus'') äikesega Jõgeva ääres 16.07.2015 Riiulpilv (''Cumulonimbus arcus'') Varbla vald 22.06.2014 Rünksajupilved (ladina keeles Cumulonimbus, lühend Cb) on konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik.

Vaata Pilv ja Rünksajupilved

Temperatuur

Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.

Vaata Pilv ja Temperatuur

Troposfäär

Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 8–18 km kõrgusele.

Vaata Pilv ja Troposfäär

Udu

Hommikune Narva jõgi Udu Vetlas, maantee kohal Udu Paljassaare sadamas Udu on vahetult aluspinna kohal heljuvate veepiiskade, harvemini jääkristallide või mõlema kogum, mis vähendab nähtavuse alla 1 km.

Vaata Pilv ja Udu

Veeaur

Nähtamatu veeaur koondub jahtudes nähtavateks piisakesteks Veeaur on vesi gaasilises olekus.

Vaata Pilv ja Veeaur

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Vaata Pilv ja Vesi

1802

1802.

Vaata Pilv ja 1802

1803

1803.

Vaata Pilv ja 1803

Vaata ka

Pilved

Tuntud ka kui Pilved.