Sisukord
35 suhted: Üleujutus, Ökosüsteem, Bakterid, Elurikkus, Fotosüntees, Häiritus (ökoloogia), Juttselg-kärnkonn, Keskkond (ökoloogia), Koloonia (bioloogia), Laava, Lehtsammaltaimed, Liik (bioloogia), Liiv-vareskaer, Mükoriisa, Merihein, Metsapõleng, Metsatustumine, Mullateke, Protistid, Putuktolmlemine, Rohevetikad, Ruderaaltaimed, Samblikud, Seened, Selgroogsed, Selgrootud, Sipelglased, Sugutu paljunemine, Suktsessioon, Taimestik, Toitainete ringlus, Transpiratsioon, Tromb, Tuultolmleja, Vetikad.
Üleujutus
Üleujutus Floridas, mille põhjustas 2005. aasta Wilma-nimeline orkaan Emajõe käär Tartus turu juures üleujutuse ajal, vaade Dorpati hotellist, aprill 2010. Veealusel kõnniteel võib näha jõevee toodud lainelist liivapõhja Üleujutus (ka uputus) on nähtus, kus vesi ujutab üle mingi maismaa osa, mis varem ei olnud vee all.
Vaata Pioneerliik ja Üleujutus
Ökosüsteem
Ökosüsteem on mingi ala elustik koos selle aineringe komponentidega.
Vaata Pioneerliik ja Ökosüsteem
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Vaata Pioneerliik ja Bakterid
Elurikkus
Vihmametsad on ühed kõige mitmekesisemad ökosüsteemid Laelatu puisniit Eestis on üks maailma suurima elurikkusega paiku, arvestades soontaimeliikide absoluutset arvu 1 m² kohta Elurikkus ehk biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonite mitmekesisus.
Vaata Pioneerliik ja Elurikkus
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Vaata Pioneerliik ja Fotosüntees
Häiritus (ökoloogia)
Tinaliiv, Mustoja maastikukaitseala. Häiringu põhjustas ala pikaajaline kasutamine laskeväljana, mille tulemusena muutus oluliselt ala kattev taimestik Põlenud kadakad Aksi saarel Häiritus (ka häiring, keskkonnahäiring; inglise disturbance, perturbation) on vaadeldavat ökosüsteemi mõjutav väljastpoolt alguse saanud sündmus (häiring), mis põhjustab suuri muutusi vaadeldavas ökosüsteemis.
Vaata Pioneerliik ja Häiritus (ökoloogia)
Juttselg-kärnkonn
Juttselg-kärnkonn ehk kõre (Epidalea calamita, endise ladinakeelse nimega Bufo calamita) on kärnkonlaste sugukonda kuuluv kahepaikne.
Vaata Pioneerliik ja Juttselg-kärnkonn
Keskkond (ökoloogia)
Keskkond ehk elukeskkond (ka looduslik keskkond, looduskeskkond) on organismi mõjutavate biootiliste ja abiootiliste tegurite (ökoloogiliste tegurite) kogum.
Vaata Pioneerliik ja Keskkond (ökoloogia)
Koloonia (bioloogia)
Koloonia (tuleneb ladina sõnast colonia) on laiemas tähenduses samast liigist isendite kooselu vorm.
Vaata Pioneerliik ja Koloonia (bioloogia)
Laava
Basaltne laavafontään Laava on vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.
Vaata Pioneerliik ja Laava
Lehtsammaltaimed
Lehtsammaltaimed (Bryophyta) on taimede hõimkond, kuhu kuuluvad väikesed pehmed, tavaliselt 1–10 cm pikkused, harva pikemad sammaltaimed.
Vaata Pioneerliik ja Lehtsammaltaimed
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Pioneerliik ja Liik (bioloogia)
Liiv-vareskaer
Liiv-vareskaer (Leymus arenarius) on kõrreliste sugukonda vareskaera perekonda kuuluv rohttaim.
Vaata Pioneerliik ja Liiv-vareskaer
Mükoriisa
''Amanita muscaria'' hüüfide ja ''Pinus radiata'' juurte vahel moodustunud ektomükoriisa Mükoriisa (kreeka keeles μυκός mykós 'seen' ja ριζα riza 'juur') ehk seenjuur on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel.
Vaata Pioneerliik ja Mükoriisa
Merihein
Merihein (Zostera L.) on veetaimede perekond meriheinaliste sugukonnast.
Vaata Pioneerliik ja Merihein
Metsapõleng
Metsapõleng Metsapõleng ehk metsatulekahju ehk metsapõlemine on metsaalal toimuv põlemine, mis ei ole inimeste kontrolli all.
Vaata Pioneerliik ja Metsapõleng
Metsatustumine
Alepõllunduse eesmärgil mahapõletatud mets Lõuna-Mehhikos Metsatustumine Paraguays Chaco piirkonnas Metsade hävitamine Boliivias Prantsusmaal on Euroopa riikidest kõige vähem metsi, vaid 15% selle metsadest on säilinud. Pilt Euroopast 2018. aastal Metsatustumine on metsa pindala vähenemine.
Vaata Pioneerliik ja Metsatustumine
Mullateke
Mullateke ehk mullagenees ehk pedogenees on biogeokeemiline protsess, mille kaudu moodustub muld.
Vaata Pioneerliik ja Mullateke
Protistid
Protistid Protistid (ka: algloomad; ladina keeles Protista, Protozoa) on eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka.
Vaata Pioneerliik ja Protistid
Putuktolmlemine
Sirelane õit tolmeldamas Putuktolmlemine ehk entomogaamia on taimede tolmlemise viis, mis on valdavalt levinud katteseemnetaimedel (9/10 liikidest) ning mille korral õietolmu ülekandumine tolmukailt emakasuudmeile toimub putukate abil.
Vaata Pioneerliik ja Putuktolmlemine
Rohevetikad
Rohevetikad kividel Toila mererannas Rohevetikad on rühm taimi.
Vaata Pioneerliik ja Rohevetikad
Ruderaaltaimed
Ruderaaltaimed on kiirekasvulised ja tõhusa seemnelise uuenemisega taimed, mis asustavad kiiresti taimkattest vabanenud kasvukohti.
Vaata Pioneerliik ja Ruderaaltaimed
Samblikud
"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).
Vaata Pioneerliik ja Samblikud
Seened
Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.
Vaata Pioneerliik ja Seened
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Vaata Pioneerliik ja Selgroogsed
Selgrootud
Invertebrata Selgrootud (Invertebrata, harva eesti keeles ka ehk evertebraadid või invertebraadid) on rühm loomi.
Vaata Pioneerliik ja Selgrootud
Sipelglased
Sipelga ''Myrmecia nigrocincta'' pea Austraalias Sipelglased (Formicidae) on ühiseluliste putukate sugukond kiletiivaliste seltsist.
Vaata Pioneerliik ja Sipelglased
Sugutu paljunemine
helviksammaltaimel: näha on rakkude pooldumine Sugutu sigimine (ka sootu, aseksuaalne ja mittesuguline paljunemine/sigimine) on paljunemise vorm, kus ei toimu meioosi, ploidsuse vähenemist ega viljastumist.
Vaata Pioneerliik ja Sugutu paljunemine
Suktsessioon
Lahemaa rahvuspargis asuvas Hara soos. Kolm fotot on tehtud samast kohast üks, kaks ja kolm aastat pärast tulekahju. Tulekahju toimus 20.–22. august 2006 Suktsessioon ehk kooslusejärgnevus ehk koosluste järgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus.
Vaata Pioneerliik ja Suktsessioon
Taimestik
Taimestik ehk floora on mingile territooriumil elav taimeliikide kogum.
Vaata Pioneerliik ja Taimestik
Toitainete ringlus
Toitainete ringlus ehk nn ökoloogiline taaskasutus on orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete lihtsamateks aineteks lagunemine ning sel viisil aineringlusse ja tootmisse tagasijõudmine.
Vaata Pioneerliik ja Toitainete ringlus
Transpiratsioon
Transpiratsioon ehk taimaurumine on taimedest vee aurumise protsess.
Vaata Pioneerliik ja Transpiratsioon
Tromb
Oklahoma osariigis USAs, 24.05.1973, NOAA Tornaado (tugevusklass EF3) hävitatud maja Virginias 2023. aasta kevadel Tromb ehk tornaado on mõne meetrise kuni mitme kilomeetrise läbimõõduga väga intensiivne õhupööris, mis kujuneb välja rünksajupilve ja maapinna vahel.
Vaata Pioneerliik ja Tromb
Tuultolmleja
Teravalehise tamme õied Tuultolmleja on tuule abil tolmlev taim.
Vaata Pioneerliik ja Tuultolmleja
Vetikad
pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.
Vaata Pioneerliik ja Vetikad