Sisukord
38 suhted: Alfamitmekesisus, Ameerika Ühendriigid, Beetamitmekesisus, Biokultuuriline mitmekesisus, Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Bioom, Eesti Looduseuurijate Selts, Elupaik, Elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu, Elurikkuse tulipunkt, Fülogeneetiline mitmekesisus, Funktsionaalne elurikkus, Geen, Geneetiline mitmekesisus, Jakob von Uexkülli Keskus, Keskkonnaeetika, Korallrahu, Kultuuriline mitmekesisus, Laelatu puisniit, Liigilise mitmekesisuse laiuskraadiline gradient, Liik (bioloogia), Loodus, Maa, Maastike mitmekesisus, Mikk Sarv, Populatsioon, Punane raamat, Rakk, Rio de Janeiro, Siim Sepp, Takson, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli eetikakeskus, Tume elurikkus, Urmas Kõljalg, Villu Päärt, 1980. aastad, 1994.
- Biogeograafia
- Bioloogiline mitmekesisus
Alfamitmekesisus
Alfamitmekesisus (lühendina \alpha-mitmekesisus) on bioloogias indeks, millega saab arvuliselt väljendada ühe ala liigilist mitmekesisust.
Vaata Elurikkus ja Alfamitmekesisus
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Vaata Elurikkus ja Ameerika Ühendriigid
Beetamitmekesisus
Beetamitmekesisus (β-mitmekesisus) on liigilise mitmekesisuse komponent, mis iseloomustab samatasemeliste koosluste liigilise koosseisu omavahelist erinevust.
Vaata Elurikkus ja Beetamitmekesisus
Biokultuuriline mitmekesisus
Biokultuurilise mitmekesisuse mõistega tähistatakse elu mitmekesisust kõigis oma ilmingutes (bioloogiline, kultuuriline, keeleline).
Vaata Elurikkus ja Biokultuuriline mitmekesisus
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (ka Rio konventsioon; inglise Convention on Biological Diversity) on 1992.
Vaata Elurikkus ja Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon
Bioom
Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavöötme piires.
Vaata Elurikkus ja Bioom
Eesti Looduseuurijate Selts
Seltsi maja Tartus W. Struve 2 Eesti Looduseuurijate Selts (lühenditena kasutuses Eesti LUS või ELUS; aastani 1974 Loodusuurijate Selts) on ühiskondlik loodusteaduslik organisatsioon, mis ühendab elukutselisi ja harrastusuurijaid.
Vaata Elurikkus ja Eesti Looduseuurijate Selts
Elupaik
Elupaik ehk eluase ehk habitaat on liigi (populatsiooni) olemasoluks ja ontogeneesi läbimiseks vajalike abiootiliste ja biootiliste tingimuste kogum; ka selliste tingimustega ala.
Vaata Elurikkus ja Elupaik
Elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu
Elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu (inglise keeles Intergovernmental Science-Policy Platform on Biodiversity and Ecosystem Services – otsetõlkes 'valitsustevaheline teaduslik-poliitiline elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu', IPBES) on sõltumatu valitsustevaheline platvorm, mille eesmärk on tugevdada teaduse ja poliitika seoseid, et tagada elurikkuse ja loodushüvede tõhusam kaitse ja jätkusuutlikum kasutamine ning selle kaudu ka säästev areng ja inimeste pikaajaline heaolu.
Vaata Elurikkus ja Elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu
Elurikkuse tulipunkt
Maailma elurikkuse tulipunktid. Ingliskeelne legend avaneb pildile klõpsates Elurikkuse tulipunkt ehk bioloogilise mitmekesisuse tulipunkt (inglise biodiversity hotspot) on Maakera piirkond, kus esineb märkimisväärselt endeemilisi looma- ja taimeliike, ning mille elurikkust ohustab tugevasti inimtegevus.
Vaata Elurikkus ja Elurikkuse tulipunkt
Fülogeneetiline mitmekesisus
Fülogeneetiline mitmekesisus ehk fülomitmekesisus (inglise phylogenetic diversity, PD) on bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse mõõde, mis näitab seda, kui lähedalt on mingis looduslikus kogumis (näiteks prooviruudus, koosluses, bioomis, regioonis, kontinendil) koos eksisteerivad liigid omavahel suguluses.
Vaata Elurikkus ja Fülogeneetiline mitmekesisus
Funktsionaalne elurikkus
Põld pärast viljakoristust ja põldu ümbritsev elurikkus Hamois's Belgias Funktsionaalne põllumajandusmaa elurikkus (inglise keeles functional agrobiodiversity (FAB)) on elurikkus põldude ja maastiku tasandil, mis pakub ökosüsteemiteenuseid, mis omakorda toetavad jätkusuutlikku põllumajandustootmist.
Vaata Elurikkus ja Funktsionaalne elurikkus
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Vaata Elurikkus ja Geen
Geneetiline mitmekesisus
Geneetiline mitmekesisus tähendab pärilikke molekulaarseid erinevusi populatsiooni sees või populatsioonide vahel.
Vaata Elurikkus ja Geneetiline mitmekesisus
Jakob von Uexkülli Keskus
Jakob von Uexkülli Keskus on 1993.
Vaata Elurikkus ja Jakob von Uexkülli Keskus
Keskkonnaeetika
Keskkonnaeetika on eetika haru, mis uurib inimese ja looduskeskkonna suhte eetilisi aspekte ning looduskeskkonna ja selle osade väärtuse iseloomu ja moraalset staatust.
Vaata Elurikkus ja Keskkonnaeetika
Korallrahu
kivi- ja nahkkorallidega Punases meres lauakujuliste kivikorallidega perekonnast ''Acropora'' Korallrahu ehk korallriff on korallide hermatüüpiliste (riffe moodustavate) ainuõõssete toeste lubjarikastest lademetest moodustunud suur, ümbrust füüsikaliselt ja ökoloogiliselt oluliselt mõjutav pinnavorm (kari) tavaliselt sooja ja madala mere põhjas (võib ulatuda osaliselt ka merepinnale).
Vaata Elurikkus ja Korallrahu
Kultuuriline mitmekesisus
Kultuuriline mitmekesisus on bioloogilise mitmekesisuse analoog, millega tähistatakse keelelist, kultuurilist ja traditsioonilist mitmekesisust vastukaaluks globaalsele monokultuurile.
Vaata Elurikkus ja Kultuuriline mitmekesisus
Laelatu puisniit
Laelatu puisniit septembris Laelatu puisniit oktoobris Laelatu puisniit on puisniit Virtsu lähedal Laelatul.
Vaata Elurikkus ja Laelatu puisniit
Liigilise mitmekesisuse laiuskraadiline gradient
Mitmekesisuse laiuskraadiliseks gradiendiks nimetatakse liigirikkuse kasvu või bioloogilist mitmekesisust, mis esineb poolustelt troopikani.
Vaata Elurikkus ja Liigilise mitmekesisuse laiuskraadiline gradient
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Elurikkus ja Liik (bioloogia)
Loodus
Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.
Vaata Elurikkus ja Loodus
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Vaata Elurikkus ja Maa
Maastike mitmekesisus
Maastike mitmekesisus (inglise landscape diversity) on maastike struktuur, mis hõlmab eelkõige eluta loodust ja mida hinnatakse mitme indikaatoriga.
Vaata Elurikkus ja Maastike mitmekesisus
Mikk Sarv
Mikk Sarv (10. august 1951 – 6. aprill 2018) oli eesti rahvaluuleteadlane, regilaulik, bioloog, maaelu aktivist, helilooja, raadio- ja telesaatejuht, näitleja ja koolitaja.
Vaata Elurikkus ja Mikk Sarv
Populatsioon
Ökosüsteemi tasemed: isend-'''populatsioon'''-kooslus-ökosüsteem-bioom-biosfäär Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali.
Vaata Elurikkus ja Populatsioon
Punane raamat
Punane nimestik (inglise keeles Red List) ehk punane raamat (inglise Red Data Book, lühend RDB) on andmestik, mis annab hinnangu looduslike liikide ohustatusele.
Vaata Elurikkus ja Punane raamat
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Vaata Elurikkus ja Rakk
Rio de Janeiro
Lunastaja Kristuse kuju Rio de Janeiro enne päikesetõusu Pão de Açúcar (Suhkrupeamägi) Rio de Janeiro on sadamalinn Brasiilias, Rio de Janeiro osariigi pealinn.
Vaata Elurikkus ja Rio de Janeiro
Siim Sepp
Siim Sepp (sündinud 26. veebruaril 1982) on Tartu Ülikooli geoloogia doktorant.
Vaata Elurikkus ja Siim Sepp
Takson
Takson ehk mest on taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum.
Vaata Elurikkus ja Takson
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Vaata Elurikkus ja Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli eetikakeskus
Tartu Ülikooli eetikakeskus on eetikaga tegelev üksus Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna filosoofia ja semiootika instituudi juures.
Vaata Elurikkus ja Tartu Ülikooli eetikakeskus
Tume elurikkus
Manilaiul Tume elurikkus (inglise keeles dark diversity) on looduskoosluses esineva liigifondi puuduolev osa.
Vaata Elurikkus ja Tume elurikkus
Urmas Kõljalg
Akadeemik Urmas Kõljalg 25. oktoobril 2011 Tartu Ülikooli loodusmuuseumi zooloogia saalis Urmas Kõljalg räägib oma teadlaskarjääri algul tehtud vigadest. Intervjuu ajakirjale Universitas Tartuensis, 2018. aasta kevad Urmas Kõljalg (sündinud 24. veebruaril 1961) on eesti bioloog, Tartu Ülikooli professor ja Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi direktor.
Vaata Elurikkus ja Urmas Kõljalg
Villu Päärt
Villu Päärt 2015. aastal Villu Päärt (sündinud 8. aprillil 1972) on eesti ajakirjanik.
Vaata Elurikkus ja Villu Päärt
1980. aastad
1980.
Vaata Elurikkus ja 1980. aastad
1994
1994.
Vaata Elurikkus ja 1994
Vaata ka
Biogeograafia
- Ökoloogiline nišš
- Ökoregioon
- Ökoton
- Aineringe
- Biogeograafia
- Biotsönoos
- Elurikkus
- Fülogeograafia
- Fütotsönoos
- Gondwana
- Holarktis
- Horoloogia
- Kliimamuutuse leevendamine
- Kosmopoliidid (bioloogia)
- Lämmastikuringe
- Levila
- Maastikuökoloogia
- Neotroopis
- Pärismaine elustik
- Palearktis
- Refuugium
- Relikt
- Relikt (bioloogia)
- Riikkond
- Segametsavöönd
- Taimegeograafia
- Väljasuremisvõlg
- Wallace'i joon
- World Register of Marine Species
- Zoogeograafia
Bioloogiline mitmekesisus
- Alfamitmekesisus
- Arvukus
- Biokultuuriline mitmekesisus
- Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon
- Cargados Carajos
- Cartagena protokoll
- Elurikkus
- Elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu
- Elurikkuse tulipunkt
- Endemism
- Geneetiline mitmekesisus
- Inimene ja biosfäär
- Looduspärand
- Looduspõhised lahendused
- Maskareenid
- Nagoya protokoll
- Ohtrus
- Rohetaristu
- Troopiline mets
- Tume elurikkus
- Vihmamets
Tuntud ka kui Biodiversiteet, Bioloogiline mitmekesisus, Biomitmekesisus, Elustiku mitmekesisus, Liigiline mitmekesisus, Liigirikkus, Looduse mitmekesisus, Looduslik mitmekesisus.