23 suhted: Anatoomia, Arengubioloogia, Füsioloogia, Harderi nääre, Ladina keel, Maolised, Meditsiinisõnastik, Morfoloogia, Nastik, Ninaõõs, Patoloogia, Pea, Pisarakott, Pisarasüsteem, Pisaratäpp, Pisaravedelik, Roomajad, Sarvkest, Silm, Silmakilbis, Silmalaug, Suu, Vesivedelik.
Anatoomia
Inimese pea anatoomiline külgvaade Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum.
Uus!!: Pisarakanalike ja Anatoomia · Näe rohkem »
Arengubioloogia
Arengubioloogia on bioloogia haru, mis uurib kõiki muutusi organismis kogu elutsükli vältel ehk viljastumisest surmani.
Uus!!: Pisarakanalike ja Arengubioloogia · Näe rohkem »
Füsioloogia
Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest.
Uus!!: Pisarakanalike ja Füsioloogia · Näe rohkem »
Harderi nääre
Harderi nääre (inglise keeles Harderian gland, ka Harder's lacrimal gland) on paljudel selgroogsetel (roomajad, linnud, enamik imetajad) silmade piirkonnas paiknev eksokriinnääre, mis inimestel on taandarenenud.
Uus!!: Pisarakanalike ja Harderi nääre · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Pisarakanalike ja Ladina keel · Näe rohkem »
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Uus!!: Pisarakanalike ja Maolised · Näe rohkem »
Meditsiinisõnastik
"Meditsiinisõnastik" on 1996.
Uus!!: Pisarakanalike ja Meditsiinisõnastik · Näe rohkem »
Morfoloogia
Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.
Uus!!: Pisarakanalike ja Morfoloogia · Näe rohkem »
Nastik
Nastik ehk harilik nastik (Natrix natrix, lühend NATNAT) on nastiklaste sugukonda nastiku perekonda kuuluv madu.
Uus!!: Pisarakanalike ja Nastik · Näe rohkem »
Ninaõõs
Ninaõõs (ladina keeles cavum nasi) on paljude selgroogsete hingamisteede valdavalt paariline algusosa.
Uus!!: Pisarakanalike ja Ninaõõs · Näe rohkem »
Patoloogia
Patoloogia (ladina pathologia) on üldisemas mõttes kõrvalekalle määratud normist.
Uus!!: Pisarakanalike ja Patoloogia · Näe rohkem »
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Uus!!: Pisarakanalike ja Pea · Näe rohkem »
Pisarakott
Pisarakott (ladina keeles saccus lacrimalis) on inimeste ja paljude loomade peas, silmakoopa alumises nurgas pisarakotiaugus paiknev laiend.
Uus!!: Pisarakanalike ja Pisarakott · Näe rohkem »
Pisarasüsteem
Pisarasüsteem ehk pisaraaparaat ehk pisaraelundkond (ladina keeles apparatus lacrimalis) on paljude loomade silma abielund, süsteem, mis koosneb pisaranäärmetest ja pisarateedest.
Uus!!: Pisarakanalike ja Pisarasüsteem · Näe rohkem »
Pisaratäpp
Pisaratäpp ehk pisarapunkt (ladina keeles punctum lacrimale) on paljude loomade peas silma üla ja alalau mediaalses nurgas pisaranäsa tipus olev pisarajuha ava.
Uus!!: Pisarakanalike ja Pisaratäpp · Näe rohkem »
Pisaravedelik
Pisaravedelik ehk pisarad (ladina keeles lacrimae) on osade loomade (sh inimeste) silmi niisutav bioloogiline vedelik.
Uus!!: Pisarakanalike ja Pisaravedelik · Näe rohkem »
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Pisarakanalike ja Roomajad · Näe rohkem »
Sarvkest
Sarvkest (ladina keeles cornea) on inimestel ja paljudel maismaa- ja veeloomadel silmamuna fibrooskesta osa.
Uus!!: Pisarakanalike ja Sarvkest · Näe rohkem »
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Uus!!: Pisarakanalike ja Silm · Näe rohkem »
Silmakilbis
Silmakilbis (ladina keeles scutum oculare, sün oculare, mitm scuta ocularia) on paljudel soomuselistel pead katva naha soomus.
Uus!!: Pisarakanalike ja Silmakilbis · Näe rohkem »
Silmalaug
Silmalaug ehk laug (palpebra, mitm palpebrae) on paljude imetajate, lindude ja roomajate silma lisaelund.
Uus!!: Pisarakanalike ja Silmalaug · Näe rohkem »
Suu
Inimlapse suu Kärbse suu Suu (ladina os) on paljudel loomadel peas asuv ava, suuõõne osa, millega algab seedekulgla.
Uus!!: Pisarakanalike ja Suu · Näe rohkem »
Vesivedelik
Vesivedelikuks ehk silma vesivedelikuks (ladina keeles humor aquosus) nimetatakse paljude loomade silmamuna ees- ja tagakambrit täitvat orgaanilist kehavedelikku.
Uus!!: Pisarakanalike ja Vesivedelik · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Canaliculus lacrimalis, Pisarakanalikesed.