Kiiremini kui brauser!
24 suhted: Biopolümeerid, Elementaarlüli, Emulsioon, Geel, Initsieerimisreaktsioon, Intermediaat, Karbanioon, Karbokatioonid, Katalüsaator, Keemia, Keemiline reaktsioon, Keemiline süntees, Lahus, Lahusti, Makromolekul, Molekul, Molekulmass, Monomeer, Polümeerid, Polümerisatsioon, Polümerisatsiooniaste, Sulamistemperatuur, Vaba radikaal, Viskoossus.
Biopolümeerid
Biopolümeerid on elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis).
Uus!!: Polümeeride keemia ja Biopolümeerid · Näe rohkem »
Elementaarlüli
Elementaarlüli on komponent, millest koosneb ahel.
Uus!!: Polümeeride keemia ja Elementaarlüli · Näe rohkem »
Emulsioon
Emulsioon (ladina k. emulsus väljalüpstud) on keemias dispersne süsteem, mille puhul vedel aine või ained on pihustunud või segatud teise vedela ainega, kusjuures mikroskoopiliselt vedelikud omavahel ei segune.
Uus!!: Polümeeride keemia ja Emulsioon · Näe rohkem »
Geel
Geel ehk tarre on aine või materjal, mille omadused on vedela ja tahke oleku vahepealsed.
Uus!!: Polümeeride keemia ja Geel · Näe rohkem »
Initsieerimisreaktsioon
Initsieerimisreaktsioon ehk keemilise reaktsiooni initsieerimine on esmane keemiline reaktsioon, mis reaktsiooni keskkonnas moodustab aktiivsed osakesed.
Uus!!: Polümeeride keemia ja Initsieerimisreaktsioon · Näe rohkem »
Intermediaat
Intermediaat on keemilises protsessis esinev vaheühend, mis ei ole lähteühend ega lõppsaadus (lõpp-produkt), kuid mida reaktsiooni teel iseloomustab teatud energia miinimum.
Uus!!: Polümeeride keemia ja Intermediaat · Näe rohkem »
Karbanioon
Karbanioon on teatud tüüpi orgaanilises reaktsioonis esinev aktiivne intermediaat (väga reaktsioonivõimeline ja lühiealine), milles süsiniku aatomil on vaba elektronpaar ja negatiivne laeng.
Uus!!: Polümeeride keemia ja Karbanioon · Näe rohkem »
Karbokatioonid
butüülkatioon (planaarne geomeetria) Karbokatioonid (R+) võivad olla assotsieerunud vastasiooniga (aniooniga X–): kovalentne side, ioonpaar, solvent-eraldatud ioonpaar ja vabad ioonid Karbokatioonid ehk karbkatioonid on orgaaniliste ühendite reaktsioonides esinevad lühiealised ebastabiilsed intermediaadid, millel on positiivne laeng süsiniku aatomil.
Uus!!: Polümeeride keemia ja Karbokatioonid · Näe rohkem »
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Uus!!: Polümeeride keemia ja Katalüsaator · Näe rohkem »
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Uus!!: Polümeeride keemia ja Keemia · Näe rohkem »
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Uus!!: Polümeeride keemia ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »
Keemiline süntees
Keemiline süntees on vajaliku saaduse saamiseks kasutatav keemiline reaktsioon või mitmete reaktsioonide jada koos vajalike keemiliste ja füüsikaliste protseduuride rakendamisega.
Uus!!: Polümeeride keemia ja Keemiline süntees · Näe rohkem »
Lahus
Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.
Uus!!: Polümeeride keemia ja Lahus · Näe rohkem »
Lahusti
Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.
Uus!!: Polümeeride keemia ja Lahusti · Näe rohkem »
Makromolekul
Makromolekulid on keemias väga suure molekulmassiga molekulid.
Uus!!: Polümeeride keemia ja Makromolekul · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Polümeeride keemia ja Molekul · Näe rohkem »
Molekulmass
Molekulmass ehk suhteline molekulmass (vananenud nimetus molekulaarmass) on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).
Uus!!: Polümeeride keemia ja Molekulmass · Näe rohkem »
Monomeer
Polüetüleen, mille monomeer on etüleen Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid.
Uus!!: Polümeeride keemia ja Monomeer · Näe rohkem »
Polümeerid
Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille makromolekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – monomeersetest lülidest.
Uus!!: Polümeeride keemia ja Polümeerid · Näe rohkem »
Polümerisatsioon
Stüreeni polümerisatsioon Polümerisatsioon ehk polümeerumine ehk polümeriseerumine on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid: nM → (-M)n– Täielikus molekulaarvalemis esinevad lisaks polümeersele põhiahelale ka otsmised rühmad.
Uus!!: Polümeeride keemia ja Polümerisatsioon · Näe rohkem »
Polümerisatsiooniaste
Polümerisatsiooniaste (tähis n) on elementaarlülide arv polümeeri molekulis.
Uus!!: Polümeeride keemia ja Polümerisatsiooniaste · Näe rohkem »
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Uus!!: Polümeeride keemia ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »
Vaba radikaal
Vaba radikaal on keemias aatom, ioon või molekul millel on vähemalt üks paardumata elektron.
Uus!!: Polümeeride keemia ja Vaba radikaal · Näe rohkem »
Viskoossus
Vasakul voolab väikese viskoossusega aine (vesi) ja paremal suure viskoossusega aine (mesi) Vedelikukihtide nihkumine alumise paigalseisava ja ülemise liikuva plaadi vahel Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel, nii et sellise tilga moodustumiseks kulub aastaid Viskoossus (ladina keeles viscosus 'kleepuv') on vooliste (vedelike ja gaaside) molekulide sisehõõrdumisest tingitud voolamise võime/omadus.
Uus!!: Polümeeride keemia ja Viskoossus · Näe rohkem »
