Sisukord
28 suhted: Alpha Centauri, Astromeetria, Eksoplaneet, Gravitatsioon, Harlow Shapley, Heelium, Heledus, Kaaresekund, Kaksiktäht, Kentaur (tähtkuju), Konvektsioon, Ladina keel, Maa, Mass, Parallaks, Parsek, Päike, Peajada, Punane kääbus, Raadius, Röntgenikiirgus, ROSAT, Tähesuurus, Tähetuul, Temperatuur, Valgusaasta, Vesinik, 2016.
- Kentaur (tähtkuju)
Alpha Centauri
Alpha Centauri AB on parempoolne hele täht. Proxima Centauri on pildil märgitud punase ringiga. Pildil parempoolne hele täht on Beta Centauri Alpha Centauri (ehk α Centauri) on Maale lähim tähesüsteem, asudes Maast 4,37 valgusaasta kaugusel.
Vaata Proxima Centauri ja Alpha Centauri
Astromeetria
Astromeetria on astronoomia haru, mis rakendab astronoomiaülesannete lahendamiseks ruumi, aja ja liikumise kirjeldamise meetodeid.
Vaata Proxima Centauri ja Astromeetria
Eksoplaneet
accessdate.
Vaata Proxima Centauri ja Eksoplaneet
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Vaata Proxima Centauri ja Gravitatsioon
Harlow Shapley
Harlow Shapley (2. november 1885 Nashville, Missouri osariik – 20. oktoober 1972 Boulder, Colorado) oli ameerika astronoom, Rahvusliku Teaduste Akadeemia liige.
Vaata Proxima Centauri ja Harlow Shapley
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Vaata Proxima Centauri ja Heelium
Heledus
Heleduse definitsiooni selgituseks Heledus (ingl k luminance) on valgussuurus, mis väljendab isehelendavalt või hajutavalt pinnalt antud suunas lähtuvat valgusvoogu: kus Tulenevalt valgussuuruste omavahelistest seostest saab sellest heleduse üldmäärangust tuletada valemid heleduse arvutamiseks ja mõõtmiseks valgustugevuse I või valgustustiheduse E kaudu.
Vaata Proxima Centauri ja Heledus
Kaaresekund
Sekund ehk nurgasekund ehk kaaresekund on mittesüsteemne nurgaühik ja kaareühik.
Vaata Proxima Centauri ja Kaaresekund
Kaksiktäht
Kosmoseteleskoop Hubble'i pilt Siiriuse kaksiksüsteemist. Siirius B on selgelt eristatav all vasakul Kaksiktäht on kahest gravitatsiooniliselt seotud tähest koosnev süsteem, kus mõlemad tähed on orbiidil ümber nende ühise massikeskme.
Vaata Proxima Centauri ja Kaksiktäht
Kentaur (tähtkuju)
Kentaur Kentaur öötaevas Kentaur (ladina Centaurus, lühend Cen) on suur lõunataeva tähtkuju, mis on nimetatud kentaur Cheironi järgi, kes oli Achilleuse ja Asklepiose õpetaja.
Vaata Proxima Centauri ja Kentaur (tähtkuju)
Konvektsioon
Konvektiivne õhuringlus küttekeha kohal Konvektsioon (ingl convection) on soojuse levimine koos liikuva vedeliku või gaasiga, harilikult õhuga.
Vaata Proxima Centauri ja Konvektsioon
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Proxima Centauri ja Ladina keel
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Vaata Proxima Centauri ja Maa
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Vaata Proxima Centauri ja Mass
Parallaks
Parallaks on kahe liikumatu punkti vastastikuse nurkasendi muutus vaatleja silmis selle vaatleja liikumise tõttu.
Vaata Proxima Centauri ja Parallaks
Parsek
Parsek (tähis pc) on SI-süsteemi mittekuuluv pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 kaaresekundi, ehk niisuguse ringjoone raadius, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundise kaare.
Vaata Proxima Centauri ja Parsek
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Vaata Proxima Centauri ja Päike
Peajada
valged kääbused) Gliese kataloogist Peajada ehk põhijada on tähti värvusindeksi ja absoluutse tähesuuruse järgi paigutaval Hertzsprungi-Russelli diagrammil pidev ja selgelt nähtav riba, mis kulgeb vasakult ülalt paremale alla.
Vaata Proxima Centauri ja Peajada
Punane kääbus
Punased kääbused ehk punased kääbustähed on väikesed ja suhteliselt jahedad peajada tähed, mille spektriklass on K (hilisem alatüüp; oranžid kääbused) või M. Nende mass on 0,075 Päikese massi (pruuni kääbuse ülempiir) kuni umbes 0,5 Päikese massi ning pinnatemperatuur on alla 4000 K.
Vaata Proxima Centauri ja Punane kääbus
Raadius
Raadiuse kujutamine ringis, kus on märgitud rohelisega c – ümbermõõt, sinisega d – läbimõõt ehk diameeter, punasega r – raadius ja M on keskpunkt või algus Raadius (ladina keeles radius – 'kiir') on matemaatiline lõik, mis ühendab ringjoone või sfääri punkti selle ringjoone või sfääri keskpunktiga.
Vaata Proxima Centauri ja Raadius
Röntgenikiirgus
Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.
Vaata Proxima Centauri ja Röntgenikiirgus
ROSAT
ROSAT ehk Röntgensatelliit oli saksa kosmoseobservatoorium, mis viidi orbiidile 1.
Vaata Proxima Centauri ja ROSAT
Tähesuurus
Tähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv.
Vaata Proxima Centauri ja Tähesuurus
Tähetuul
Tugevate tähetuulte tekitatud gaasipilv udukogus NGC 6565 Tähetuul (inglise keeles stellar wind) on gaasivool, mis koosneb peamiselt kõrge energiatasemega elektronidest ja prootonitest.
Vaata Proxima Centauri ja Tähetuul
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Vaata Proxima Centauri ja Temperatuur
Valgusaasta
Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe Juliuse aasta jooksul.
Vaata Proxima Centauri ja Valgusaasta
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Proxima Centauri ja Vesinik
2016
2016.
Vaata Proxima Centauri ja 2016
Vaata ka
Kentaur (tähtkuju)
- Alpha Centauri
- Beta Centauri
- Kentaur (tähtkuju)
- Nova Centauri 2013
- Omega Centauri
- Proxima Centauri