Sisukord
17 suhted: Ahvenamaa maakond, Graniit, Järv, Kaitseala, Kangasniemi vald, Kotka linn, Mikkeli, Ojamaa, Päijänne, Pinnavorm, Porfüüriline struktuur, Saar, Soome, Soome keel, Valgla, Veetase, 1854.
Ahvenamaa maakond
Ahvenamaa (soome keeles Ahvenanmaa, rootsi keeles Åland) on omavalitsuslik Soome maakond Läänemeres.
Vaata Puula ja Ahvenamaa maakond
Graniit
Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit) Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.
Vaata Puula ja Graniit
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Vaata Puula ja Järv
Kaitseala
Kaitseala on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud ((loodus)reservaadid).
Vaata Puula ja Kaitseala
Kangasniemi vald
Kangasniemi on Soome vald, mis asub Lõuna-Savo maakonnas Ida-Soome läänis.
Vaata Puula ja Kangasniemi vald
Kotka linn
Kotka on linnaks nimetatav omavalitsusüksus Soomes Lõuna-Soome läänis Kymenlaakso maakonnas.
Vaata Puula ja Kotka linn
Mikkeli
Mikkeli on linn Soome idaosas Saimaa järve põhjasopi Savilahti ääres, Ida-Soome lääni, Lõuna-Savo maakonna ja Mikkeli linna keskus.
Vaata Puula ja Mikkeli
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Vaata Puula ja Ojamaa
Päijänne
Asend Soomes Päijänne on Soome suuruselt teine järv.
Vaata Puula ja Päijänne
Pinnavorm
Salta (Argentina) Pinnavorm ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline maapinna või merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest.
Vaata Puula ja Pinnavorm
Porfüüriline struktuur
Porfüürilise struktuuri skeem Porfüüriline struktuur on tardkivimi struktuur, mille korral sisalduvad kivimi peenemas põhimassis suuremad fenokristallid.
Vaata Puula ja Porfüüriline struktuur
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Vaata Puula ja Saar
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Puula ja Soome
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Vaata Puula ja Soome keel
Valgla
jõgikonnad Veekogu valgla ehk valgala (ka vesikond, bassein) on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.
Vaata Puula ja Valgla
Veetase
Veetase ehk veeseis on teatud kohas (tavaliselt hüdromeetriajaamas) mõõdetud veekogu või veejuhtme veepinnataseme kõrgus kokkuleppelise tasandi ehk nullpunkti suhtes (nt merepinna suhtes).
Vaata Puula ja Veetase
1854
1854.
Vaata Puula ja 1854
Tuntud ka kui Puulavesi.