Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Puula

Index Puula

Asend Soomes Puula järv suveõhtul Puula ehk Puulavesi on Mäntyharju väila suurim järv Kymi jõe vesikonnas Hirvensalme, Kangasniemi ja Mikkeli vallas Soomes.

Ava Google Mapsis

Sisukord

  1. 17 suhted: Ahvenamaa maakond, Graniit, Järv, Kaitseala, Kangasniemi vald, Kotka linn, Mikkeli, Ojamaa, Päijänne, Pinnavorm, Porfüüriline struktuur, Saar, Soome, Soome keel, Valgla, Veetase, 1854.

Ahvenamaa maakond

Ahvenamaa (soome keeles Ahvenanmaa, rootsi keeles Åland) on omavalitsuslik Soome maakond Läänemeres.

Vaata Puula ja Ahvenamaa maakond

Graniit

Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit) Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.

Vaata Puula ja Graniit

Järv

Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.

Vaata Puula ja Järv

Kaitseala

Kaitseala on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud ((loodus)reservaadid).

Vaata Puula ja Kaitseala

Kangasniemi vald

Kangasniemi on Soome vald, mis asub Lõuna-Savo maakonnas Ida-Soome läänis.

Vaata Puula ja Kangasniemi vald

Kotka linn

Kotka on linnaks nimetatav omavalitsusüksus Soomes Lõuna-Soome läänis Kymenlaakso maakonnas.

Vaata Puula ja Kotka linn

Mikkeli

Mikkeli on linn Soome idaosas Saimaa järve põhjasopi Savilahti ääres, Ida-Soome lääni, Lõuna-Savo maakonna ja Mikkeli linna keskus.

Vaata Puula ja Mikkeli

Ojamaa

Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.

Vaata Puula ja Ojamaa

Päijänne

Asend Soomes Päijänne on Soome suuruselt teine järv.

Vaata Puula ja Päijänne

Pinnavorm

Salta (Argentina) Pinnavorm ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline maapinna või merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest.

Vaata Puula ja Pinnavorm

Porfüüriline struktuur

Porfüürilise struktuuri skeem Porfüüriline struktuur on tardkivimi struktuur, mille korral sisalduvad kivimi peenemas põhimassis suuremad fenokristallid.

Vaata Puula ja Porfüüriline struktuur

Saar

Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.

Vaata Puula ja Saar

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Vaata Puula ja Soome

Soome keel

Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.

Vaata Puula ja Soome keel

Valgla

jõgikonnad Veekogu valgla ehk valgala (ka vesikond, bassein) on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.

Vaata Puula ja Valgla

Veetase

Veetase ehk veeseis on teatud kohas (tavaliselt hüdromeetriajaamas) mõõdetud veekogu või veejuhtme veepinnataseme kõrgus kokkuleppelise tasandi ehk nullpunkti suhtes (nt merepinna suhtes).

Vaata Puula ja Veetase

1854

1854.

Vaata Puula ja 1854

Tuntud ka kui Puulavesi.