Sisukord
64 suhted: Anders Larsson Botilast, Anders Lennartsson, Asehaldur, Asehalduskord, Axel Rose, Axel Ryning, Dietrich Friedrich von Patkul, Eestimaa hertsogkond, Eestimaa kubermang, Eestimaa kuberneride loend, Erik Gabrielsson Oxenstierna, Erik Oxenstierna, Ewert von Bremen, Gabriel Bengtsson Oxenstierna, Gabriel Kristiernsson Oxenstierna, Göran Boije, George Browne, Gustaf Banér, Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1551–1597), Hans Björnsson Lejon, Hans Eriksson, Henrik Klasson Horn, Jakob Staël von Holstein, Johan Berendes, Johan Christopher von Scheiding, Johann Friedrich Hartknoch, Katariina II, Klas Horn (1517–1566), Krahv, Kuramaa, Lars Ivarsson Fleming, Läänemereprovintsid, Matthias von Porten, Nikolai Repnin, Nils Hansson Bagge, Nordische Miscellaneen, Paul I, Philipp von Krusenstiern, Philipp von Scheiding, Rahvusarhiiv, Rootsi, Rootsi aeg, Rootsi kuningas, Rootsi suurvõimu ajastu, Svante Stålarm, Taani kuninga asehaldur, Tallinn, Tallinna asehaldurkond, Tallinna kubermang, Toompea loss, ... Laienda indeks (14 rohkem) »
Anders Larsson Botilast
Anders Larsson Botilast (rootsi keeles Anders Larsson till Botila; soome keeles Antti Laurinpoika, Puotilan herra; surnud 1613) oli Östergötlandist pärit Rootsi sõjaväelane (rittmeister), Karl IX ja Gustav II Adolfi aegne Tallinna linnuse ja lääni asehaldur (1603–1612).
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Anders Larsson Botilast
Anders Lennartsson
Anders Lennartsson Forstena mõisast (ka Anders Lindersson või Anders Lindormsson) (surnud 27. (17. septembril) 1605 Salaspilsis) oli Rootsi sõjaväelane.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Anders Lennartsson
Asehaldur
Asehaldur oli ajalooliselt mingi maa-ala kõrgeim riigivõimu esindaja, ühtlasi võis olla maahärra asemik.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Asehaldur
Asehalduskord
Asehalduskord oli Venemaa keisrinna Katariina II ajal aastatel 1775–1795 Venemaa keisririigis kehtinud piirkondlik valitsusvorm, mis tugines Venemaa keisrinna Katariina II poolt ette valmistatud ja Venemaa keisririigis 1775.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Asehalduskord
Axel Rose
Axel Rose (ka Axel von Rosen; 20. august 1624 Koporje – 12. detsember 1679 Stockholm) oli Rootsi riigitegelane.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Axel Rose
Axel Ryning
Axel Nilsson Ryning (1552–1620) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Axel Ryning
Dietrich Friedrich von Patkul
Dietrich Friedrich von Patkul (ka Diederich Friedrich Pattküll; surnud 10. oktoober 1710) oli Rootsi sõjaväelane (kindralmajor, 1706).
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Dietrich Friedrich von Patkul
Eestimaa hertsogkond
Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominium directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Eestimaa hertsogkond
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Eestimaa kubermang
Eestimaa kuberneride loend
Selles loendis on loetletud Eestimaa kubermangu kubernerid.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Eestimaa kuberneride loend
Erik Gabrielsson Oxenstierna
Vabahärra Erik Gabrielsson Oxenstierna (umbes 1546 – 5. juuni 1594) oli Rootsi riigitegelane.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Erik Gabrielsson Oxenstierna
Erik Oxenstierna
Krahv Erik Axelsson Oxenstierna af Södermöre (13. veebruar 1624 Fiholmi mõis, Eskilstuna lähedal – 23. oktoober 1656 Frauenburg, Preisimaa) oli Rootsi riiginõunik ja riigikantsler.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Erik Oxenstierna
Ewert von Bremen
Ewert von Bremen (ka Eberhardt Bremen; 10. november 1579 Tallinn – 5. jaanuar 1645 Tallinn) oli Vana-Liivimaa vasallisuguvõsast pärit Rootsi kuninglik riigitegelane Eestimaal.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Ewert von Bremen
Gabriel Bengtsson Oxenstierna
Krahv Gabriel Bengtsson Oxenstierna af Korsholm och Wasa (18. märts 1586 Lindholmeni mõis, Roslagen, Uppland – 12. detsember 1656 Edsberg, Sollentuna) oli Rootsi riiginõunik, riigitallmeister ja poliitik.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Gabriel Bengtsson Oxenstierna
Gabriel Kristiernsson Oxenstierna
Vabahärra Gabriel Kristiernsson Oxenstierna (umbes 1506 – 3. aprill 1585 Steninge) oli Rootsi riiginõunik ja admiral.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Gabriel Kristiernsson Oxenstierna
Göran Boije
Göran Nilsson Boije (Göran Boye, Georg Boije, Yrjö Boije u. 1540 – 7. detsember 1617) oli soome päritolu Rootsi väepealik.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Göran Boije
George Browne
George Browne George von Browne-Camas (ka Georg von Browne; 15. juuni 1698 Mahoni linnus, Mayne, Limerick, Iirimaa – 18. september 1792 Riia) oli iiri päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane, Katariina II aegne Liivimaa (1762–1783) ja Eestimaa kubermangu (1775–1783), ning Riia ja Tallinna asehaldurkonna kindralkuberner (1783–1792), riigikrahv.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja George Browne
Gustaf Banér
Gustav Axelsson Banér Gustav Axelsson Banér (1547 Djursholmi loss, Danderyd, Uppland – 20. märts 1600 Linköping) oli Rootsi riigitegelane.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Gustaf Banér
Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1551–1597)
Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1551 – 18. jaanuar 1597) oli Rootsi riigitegelane.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1551–1597)
Hans Björnsson Lejon
Hans Björnsson Lejon (rootsi Hans Björnsson till Lepas-släkten; soome Hannu Björninpoika Lejon) (umbes 1530 Lepaa, Tyrväntö, Häme – 1572 Tallinn) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Hans Björnsson Lejon
Hans Eriksson
Hans Eriksson Brinkalast, (Hans Eerikupoeg; rootsi keeles Hans Eriksson Finne till Brinkala; soome keeles Hannu Eerikinpoika, Prinkkalan sukua; surnud 1608 Brinkkalas) oli soome päritolu Rootsi sõjaväelane ja Soomes Turu linna lähedal Kakskerta saarel asunud Brinkhalli mõisa pärushärra.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Hans Eriksson
Henrik Klasson Horn
Henrik Klasson Horn af Kanckas (1512 – 21. juuni 1595) oli soome päritolu Rootsi riigitegelane ja väejuht.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Henrik Klasson Horn
Jakob Staël von Holstein
Jakob Staël von Holstein (28. mai 1628 Pärnu – 2. oktoober 1679) oli Rootsi sõjaväelane ja arhitekt.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Jakob Staël von Holstein
Johan Berendes
Johan Berendes (ka Berndes; surnud 1612) oli Rootsi riigitegelane.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Johan Berendes
Johan Christopher von Scheiding
Johan Christopher von Scheiding, ka Johan Christoff Scheiding (Shedingh), (1634 — 1685) oli Rootsi riigitegelane ja Eestimaa maanõunik.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Johan Christopher von Scheiding
Johann Friedrich Hartknoch
Johann Friedrich Hart(k)noch (28. september 1740 Goldap, Ida-Preisimaa – 1. aprill 1789 Riia) oli saksa kirjastaja ja raamatukaupmees.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Johann Friedrich Hartknoch
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Katariina II
Klas Horn (1517–1566)
Vabahärra Klas Kristersson Horn af Åminne (ka Clas (Claes, Klaes) Christersson Horn; soome keeles Klaus Kristerinpoika Horn; u 1517 Turu linnus – 9. september 1566 Åby, Halland, Östergötland) oli soome päritolu Rootsi riiginõunik ja ülemadmiral.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Klas Horn (1517–1566)
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Krahv
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Kuramaa
Lars Ivarsson Fleming
Lars Ivarsson Fleming (surnud 27. veebruaril 1562 Tallinnas) oli Rootsi riigitegelane ja väejuht, Nynäsi vabahärra.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Lars Ivarsson Fleming
Läänemereprovintsid
Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Läänemereprovintsid
Matthias von Porten
Matthias von Poorten, rootsipäraselt Mattias von Porten (1642–1718; teistel andmetel 1720 Waxholm) oli Rootsi riigiametnik, Tallinna asehaldur 1690–.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Matthias von Porten
Nikolai Repnin
Nikolai Repnin Vürst Nikolai Vassiljevitš Repnin (vene keeles Николай Васильевич Репнин) (11. märts (ukj 22. märts) 1734 Moskva – 12. mai (ukj 24. mai) 1801 Moskva) oli Venemaa diplomaat ja sõjaväelane, Riia ja Tallinna asehaldurkonna kindralkuberner 1792–1798.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Nikolai Repnin
Nils Hansson Bagge
Nils Hansson Bagge (surnud 1645) oli Rootsi riigitegelane, Rootsi Eesti vürstkonna Narva lossifoogt, Paide asehaldur, Tallinna lossifoogt, Narva asehaldur.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Nils Hansson Bagge
Nordische Miscellaneen
"Nordische Miscellaneen" ("Põhjamaade mistsellid") on 18. sajandi lõpus Baltikumis ilmunud üldteaduslik jätkväljaanne.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Nordische Miscellaneen
Paul I
Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Paul I
Philipp von Krusenstiern
Philipp von Krusenstiern Philipp von Krusenstiern (Filip Krusenstjerna (Krusenstierna), 1649. aastani Philipp Crusius (Philipp Cruse); 21. aprill vkj / 1. mai 1597/98 Eisleben, Saksi-Anhalt – 31. märts vkj / 10. aprill 1676 Tallinn) oli Rootsi riigiametnik, jurist, diplomaat ja poliitik.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Philipp von Krusenstiern
Philipp von Scheiding
Philipp von Scheiding, 1629 Philipp von Scheiding (ka Filip või Philip Scheding) (10. august 1578 Arboga – 9. juuni 1646 Tallinn) oli Rootsi riigitegelane ja diplomaat.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Philipp von Scheiding
Rahvusarhiiv
Rahvusarhiivi peahoone Noora Tartus Nooruse 3 Rahvusarhiiv on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olev valitsusasutus, mis alustas tegevust 1.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Rahvusarhiiv
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Rootsi
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Rootsi aeg
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Rootsi kuningas
Rootsi suurvõimu ajastu
Rootsi tänapäeval (punane) ja 1658. aastal (kollane ja punane) Rootsi suurvõimu ajastu (rootsi keeles stormaktstiden) oli Rootsi ajaloos periood, mis hõlmas aastaid 1611–1718.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Rootsi suurvõimu ajastu
Svante Stålarm
Svante Eriksson Stålarm (surnud 1585 või 1589) oli Rootsi riigitegelane.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Svante Stålarm
Taani kuninga asehaldur
Läänemere-äärsete paganate maade jaotus ristisõdijate riikide vahel, 1225–1250. Taani kuninga maad on märgitud kaardi ülaosas Taani kuninga asehaldurite loend (ladina keeles Capitanei Revalienses ehk Capitanius domini regis et iudex in Reualia) on 13. ja 14.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Taani kuninga asehaldur
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Tallinn
Tallinna asehaldurkond
Tallinna asehaldurkond Tallinna asehaldurkond (vene keeles Ревельское наместничество, saksa keeles Revalschen Statthalterschaft) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Eestimaal.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Tallinna asehaldurkond
Tallinna kubermang
Tallinna kubermang (vene Ревельская губерния, Reveli kubermang) oli haldusüksus Venemaa keisririigis, aastatel 1719–1783.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Tallinna kubermang
Toompea loss
Toompea loss (2016)Foto: Stefan Hiienurm Toompea loss on Tallinnas Toompeal, Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval Eesti Vabariigi parlament, aadressil Lossi plats 1.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Toompea loss
Vabahärra
Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Vabahärra
Vürst
Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Vürst
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Venemaa keiser
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Venemaa Keisririik
Wilhelm von Ulrich (1605−1661)
Wilhelm von Ulrich (1605 – 1661) oli Rootsi riigitegelane.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja Wilhelm von Ulrich (1605−1661)
1561
1561.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja 1561
1710
1710.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja 1710
1775
1775.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja 1775
1783
1783.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja 1783
1792
1792.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja 1792
1796
1796.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja 1796
1798
1798.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja 1798
4. juuni
4.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja 4. juuni
6. juuni
6.
Vaata Rootsi asehaldur Tallinnas ja 6. juuni