Kiiremini kui brauser!
74 suhted: Aasia, Anagramm, Araabia, Carl von Linné, Eesti, Ehmestiivalised, Euroopa, Hiiumaa, Hindustani poolsaar, Hirundo, Indohiina poolsaar, Jaapan, Jalg, Jenissei, Kagu-Aasia, Kamtšatka poolsaar, Karvad, Kaug-Põhi, Kärbselised, Keelikloomad, Kesk-Aafrika, Kiililised, Kiud, Koloonia (bioloogia), Koobas, Kreeka keel, Kuriilid, Kurn, Ladina keel, Lõopistrik, Lõuna-Aafrika, Liblikalised, Linn, Linnud, Looduskaitse, Loomad, Loomade elu, Malai saarestik, Mardikalised, Mongoolia, Muda, Muld, Muna, Nokk, Org, Pääsulased, Päranipunääre, Põhja-Aafrika, Perekond (bioloogia), Pesa, ..., Putukad, Rind, Ritsiklased, Saba, Sahhalin, Sarnastiivalised, Savi, Sääselised, Sülg, Selg, Sooline dimorfism, Sugukond (bioloogia), Suitsupääsuke, Sulestik, Sulg, Taimed, Tiib, Varvas, Värvulised, Veeaur, Vihm, 1758, 1854, 2004. Laienda indeks (24 rohkem) »
Aasia
Loodusgeograafiline Aasia Aasia poliitiline piiritlus Aasia on maailmajagu.
Uus!!: Räästapääsuke ja Aasia · Näe rohkem »
Anagramm
Anagramm on sõnamäng, kus tähed sõnas või lauses liigutatakse ümber, et saada uus sõna või lause.
Uus!!: Räästapääsuke ja Anagramm · Näe rohkem »
Araabia
Araabia poolsaar Araabia poolsaar satelliidilt nähtuna Araabia ehk Araabia poolsaar on Edela-Aasias asuv poolsaar.
Uus!!: Räästapääsuke ja Araabia · Näe rohkem »
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Uus!!: Räästapääsuke ja Carl von Linné · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Räästapääsuke ja Eesti · Näe rohkem »
Ehmestiivalised
Ehmestiivalised (Trichoptera) on putukate selts, kelle valmikud sarnanevad koiliblikatega.
Uus!!: Räästapääsuke ja Ehmestiivalised · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Räästapääsuke ja Euroopa · Näe rohkem »
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Uus!!: Räästapääsuke ja Hiiumaa · Näe rohkem »
Hindustani poolsaar
Hindustani poolsaare satelliidipilt Hindustani poolsaar ehk Hindustan ehk India poolsaar on poolsaar Euraasia lõunaosas Lõuna-Aasias.
Uus!!: Räästapääsuke ja Hindustani poolsaar · Näe rohkem »
Hirundo
Hirundo (ladina 'pääsuke') on Eesti Ornitoloogiaühingu ajakiri.
Uus!!: Räästapääsuke ja Hirundo · Näe rohkem »
Indohiina poolsaar
Indohiina aastal 1886 Indohiina poolsaar ehk Indohiina (varem Indo-Hiina ehk Indo-Hiina poolsaar) on poolsaar Euraasia kaguosas.
Uus!!: Räästapääsuke ja Indohiina poolsaar · Näe rohkem »
Jaapan
Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.
Uus!!: Räästapääsuke ja Jaapan · Näe rohkem »
Jalg
inimese jala võrdlus Jalg on loomade kulgemiselund: jäse, mis kannab looma keha ja aitab tal liikuda.
Uus!!: Räästapääsuke ja Jalg · Näe rohkem »
Jenissei
Jenissei hüdrograaf Jenissei (vene Енисей) on jõgi Venemaal Lääne- ja Ida-Siberi piiril, pikkus 3487 km, koos Väike-Jenisseiga 4102 km, valgla 2,58 miljonit km², vooluhulk 17,8 tuhat m³/s, suudmes 19,8 tuhat m³/s.
Uus!!: Räästapääsuke ja Jenissei · Näe rohkem »
Kagu-Aasia
Kagu-Aasia ÜRO liigituse järgi Kagu-Aasia on piirkond Aasias.
Uus!!: Räästapääsuke ja Kagu-Aasia · Näe rohkem »
Kamtšatka poolsaar
Kamtšatka poolsaare asendikaart Kamtšatka poolsaare füüsiline kaart Kamtšatka poolsaar on poolsaar Euraasia mandri kirdeosas Venemaal.
Uus!!: Räästapääsuke ja Kamtšatka poolsaar · Näe rohkem »
Karvad
Meriinovillakiu (ülal) ja inimese karva (all) võrdlus Karvad on valgust moodustunud kiud, mis kasvavad dermises asuvatest karvanääpsudest.
Uus!!: Räästapääsuke ja Karvad · Näe rohkem »
Kaug-Põhi
Venemaa lõunapoolsed alad Kaug-Põhi (vene keeles Крайний Север või Дальний Север) on suur osa Venemaa Föderatsiooni territooriumist (eriti Venemaa Aasia-osast), mis asub põhjapolaarjoone taga või vahetult selle ees.
Uus!!: Räästapääsuke ja Kaug-Põhi · Näe rohkem »
Kärbselised
Porikärbse pea Kärbse suu Kärbselised (Brachycera) on kahetiivaliste alamselts, kuhu kuuluvad Eestis 76 sugukonna esindajad.
Uus!!: Räästapääsuke ja Kärbselised · Näe rohkem »
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Uus!!: Räästapääsuke ja Keelikloomad · Näe rohkem »
Kesk-Aafrika
Rodeesia ja Njassamaa Föderatsioon Kesk-Aafrika on regioon, mis hõlmab Aafrika mandri keskosa.
Uus!!: Räästapääsuke ja Kesk-Aafrika · Näe rohkem »
Kiililised
Kiililise pea Harilik sinikiil ''Orthetrum cancellatum'' Sadulliidrik ''Coenagrion puella'' Kiililised ehk odonaadid (Odonata) on putukate klassi kuuluv selts.
Uus!!: Räästapääsuke ja Kiililised · Näe rohkem »
Kiud
Kiud on kergesti painduv peen niitjas moodustis või niisuguste moodustiste kogum.
Uus!!: Räästapääsuke ja Kiud · Näe rohkem »
Koloonia (bioloogia)
Koloonia (tuleneb ladina sõnast colonia) on laiemas tähenduses samast liigist isendite kooselu vorm.
Uus!!: Räästapääsuke ja Koloonia (bioloogia) · Näe rohkem »
Koobas
Lechuguilla koobas, New Mexico. Acsibi koobas, Argentina. Piusa koopad, Eesti Koobas on maa-alune looduslik või inimtekkeline tühemik.
Uus!!: Räästapääsuke ja Koobas · Näe rohkem »
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Uus!!: Räästapääsuke ja Kreeka keel · Näe rohkem »
Kuriilid
Kuriilide asendikaart Kuriilid (vene keeles Курильские острова, jaapani keeles 千島列島 (Chishima-rettō)) on Kamtšatka poolsaarest Jaapani saarteni (Hokkaidō saareni) ulatuv saarestik, mis eraldab kumera kaarena (loodesse jäävat) Ohhoota merd Vaiksest ookeanist.
Uus!!: Räästapääsuke ja Kuriilid · Näe rohkem »
Kurn
Merikajaka kurn Kurn ehk munakurn on korraga hautav munade komplekt.
Uus!!: Räästapääsuke ja Kurn · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Räästapääsuke ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lõopistrik
Lõopistrikud Lõopistrik (Falco subbuteo) on pistriklaste sugukonda kuuluv lind.
Uus!!: Räästapääsuke ja Lõopistrik · Näe rohkem »
Lõuna-Aafrika
Lõuna-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja Lõuna-Aafrika Arengukogukond (heleroheline) Lõuna-Aafrika on regioon, mis hõlmab Aafrika mandri lõunaosa.
Uus!!: Räästapääsuke ja Lõuna-Aafrika · Näe rohkem »
Liblikalised
Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.
Uus!!: Räästapääsuke ja Liblikalised · Näe rohkem »
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Uus!!: Räästapääsuke ja Linn · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Räästapääsuke ja Linnud · Näe rohkem »
Looduskaitse
Üheks looduskaitseliseks meetmeks on kaitsealade moodustamine. Kõnnu Suursoo jääb Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala territooriumile. Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist.
Uus!!: Räästapääsuke ja Looduskaitse · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Räästapääsuke ja Loomad · Näe rohkem »
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Uus!!: Räästapääsuke ja Loomade elu · Näe rohkem »
Malai saarestik
Malai saarestik on saarestik Aasia ja Austraalia ning Vaikse ja India ookeani vahel.
Uus!!: Räästapääsuke ja Malai saarestik · Näe rohkem »
Mardikalised
Mardikalised (Coleoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.
Uus!!: Räästapääsuke ja Mardikalised · Näe rohkem »
Mongoolia
Mongoolia on merepiirita riik Ida-Aasias.
Uus!!: Räästapääsuke ja Mongoolia · Näe rohkem »
Muda
settinud savikas muda Muda on veega segunenud kleepuv savikas-aleuriitne sete.
Uus!!: Räästapääsuke ja Muda · Näe rohkem »
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Uus!!: Räästapääsuke ja Muld · Näe rohkem »
Muna
Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15. kutiikula Muna (ladina keeles ovum) on üldjuhul viljastatud munarakk (sügoot), mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestaga lülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed).
Uus!!: Räästapääsuke ja Muna · Näe rohkem »
Nokk
thumb Nokk on lindude peas olev elund, mis on moodustunud oluliselt pikenenud näoluudest ja üla- ning alalõualuust, nokka katab sarvkest.
Uus!!: Räästapääsuke ja Nokk · Näe rohkem »
Org
Jõeorg Kaukasuses Gruusias Org on mitmesuguse suuruse ja enamasti pikliku kujuga negatiivne pinnavorm.
Uus!!: Räästapääsuke ja Org · Näe rohkem »
Pääsulased
Räästapääsuke joob lennult. Pääsukese lend Kõrvemaal, 2015. aasta juunis. Pääsulased (Hirundinidae) on värvuliste seltsi laululindude alamseltsi kuuluv lindude sugukond.
Uus!!: Räästapääsuke ja Pääsulased · Näe rohkem »
Päranipunääre
Päranipunäärme asukoht näidatud noolega Päranipunääre (ladina glandula uropygialis või glandula uropygii) on lindude keha tagaosas (päranipualal) asuv paariline rasvanääre; ühtlasi lindude ainus nahatekkeline nääreE.
Uus!!: Räästapääsuke ja Päranipunääre · Näe rohkem »
Põhja-Aafrika
Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.
Uus!!: Räästapääsuke ja Põhja-Aafrika · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Räästapääsuke ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Pesa
Korvikujuline linnupesa ''Anaplectes rubriceps leuconotus'' pesa ehitamas Pesa on looma tehtud rajatis või looduslikult seda pakkuv koht, kus paiknevad loomade munad ja/või mis pakub neile kohta elamiseks ning järglaste üleskasvatamiseks.
Uus!!: Räästapääsuke ja Pesa · Näe rohkem »
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Uus!!: Räästapääsuke ja Putukad · Näe rohkem »
Rind
Rind on rindkere eesmine (neljajalgsetel alumine) osa.
Uus!!: Räästapääsuke ja Rind · Näe rohkem »
Ritsiklased
Ritsiklased (Tettigoniidae) on sihktiivaliste putukate sugukond ritsikaliste ehk pikatundlaliste alamseltsist.
Uus!!: Räästapääsuke ja Ritsiklased · Näe rohkem »
Saba
Paabulinnu saba Orava saba Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes.
Uus!!: Räästapääsuke ja Saba · Näe rohkem »
Sahhalin
Sahhalin (vene keeles Сахалин, jaapani keeles 樺太 (Karafuto), サガレン (Sagaren)) on Venemaale kuuluv saar Vaikses ookeanis.
Uus!!: Räästapääsuke ja Sahhalin · Näe rohkem »
Sarnastiivalised
Sarnastiivalised (Homoptera) on selts putukaid, keda on praeguseks teada üle 50 000 liigi.
Uus!!: Räästapääsuke ja Sarnastiivalised · Näe rohkem »
Savi
Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.
Uus!!: Räästapääsuke ja Savi · Näe rohkem »
Sääselised
Sääse tiiva äär Isase metsasääse (Aedes cinereus) hüpopüüg ehk genitaalid Sääselised (Nematocera) on putukate alamselts kahetiivaliste seltsis.
Uus!!: Räästapääsuke ja Sääselised · Näe rohkem »
Sülg
Sülg (saliva) on inimesel ja paljudel teistel loomadel süljenäärmete nõre, mis on keeruka koostisega, läbipaistev, värvitu ja kergelt leeliseline (pH 7...8).
Uus!!: Räästapääsuke ja Sülg · Näe rohkem »
Selg
Inimese selg Selg on loomade kehapiirkond, mis ulatub kaelast saba või tuharateni.
Uus!!: Räästapääsuke ja Selg · Näe rohkem »
Sooline dimorfism
Sooline dimorfism on nähtus, kus ühe bioloogilise liigi emas- ja isasloomade vahel esinevad erinevused, välja arvatud suguelundite ehituse erinevused.
Uus!!: Räästapääsuke ja Sooline dimorfism · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Räästapääsuke ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Suitsupääsuke
Suitsupääsuke Suitsupääsuke (Hirundo rustica) on pääsulaste sugukonda kuuluv väike rändlind.
Uus!!: Räästapääsuke ja Suitsupääsuke · Näe rohkem »
Sulestik
Sulestik on lindude sulgedest kehakate ehk linnu keha katvad suled koosvõetult.
Uus!!: Räästapääsuke ja Sulestik · Näe rohkem »
Sulg
Mitmesuguse kujuga sulgi Suled on epidermi ehk marrasknaha moodustisted, mis esinevad lindudel ja mõnedel teropoodsetel dinosaurustel.
Uus!!: Räästapääsuke ja Sulg · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Räästapääsuke ja Taimed · Näe rohkem »
Tiib
Kühmnokk-luik sirutab tiibu Tiib (bioloogia) on loomadel esinev paariline õhus tõstejõudu tekitav liikumiselund, mis on evolutsiooni käigus arenenud loomade lendamist võimaldavaks kulgemisviisiks.
Uus!!: Räästapääsuke ja Tiib · Näe rohkem »
Varvas
Inimese varbad Varvas on imetaja, roomaja või linnu maha toetuva jäseme hargnenud ja osaliselt küünisega kaetud (või lõppev) osa.
Uus!!: Räästapääsuke ja Varvas · Näe rohkem »
Värvulised
Värvulised (Passeriformes) on kõige liigirikkam lindude selts.
Uus!!: Räästapääsuke ja Värvulised · Näe rohkem »
Veeaur
Nähtamatu veeaur koondub jahtudes nähtavateks piisakesteks Veeaur on vesi gaasilises olekus.
Uus!!: Räästapääsuke ja Veeaur · Näe rohkem »
Vihm
Vihmavaling äikesetormi ajal Vihm Kõrvemaal 2023. aasta sügisel Vihm on vee vedelate osakeste sadu atmosfääris.
Uus!!: Räästapääsuke ja Vihm · Näe rohkem »
1758
1758.
Uus!!: Räästapääsuke ja 1758 · Näe rohkem »
1854
1854.
Uus!!: Räästapääsuke ja 1854 · Näe rohkem »
2004
2004.
Uus!!: Räästapääsuke ja 2004 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Delichon urbica, Delichon urbicum.
