Sisukord
51 suhted: Alamselts, Arteesia vesi, Bentos, Eesti, Eesti kiililiste süstemaatiline nimestik, Ehmestiivalised, Eristiivalised, Hännak-rabakiil, Hiilgekiillased, Ida-pronkskõrsik, Kahetiivalised, Kalad, Kalamaim, Karbon, Karpkala, Kõrsiklased, Kõzõlkum, Kihulased, Kiil, Kiletiivalised, Kivistis, Klass (bioloogia), Lülijalgsed, Liblikalised, Liidriklased, Liitsilm, Linask, Loomad, Loomade elu, Magevesi, Oaas, Ojasääriklased, Paleosoikum, Putukad, Rindmik, Rohe-tondihobu, Rohe-vesihobu, Sääselised, Selts (bioloogia), Suur-rabakiil, Taolistiivalised, Tiib, Tondihobulased, Tundlad, Valgelaup-rabakiil, Vastne, Vöötkiillased, Vesihobulased, Vesikiillased, Vesineitsiklased, ... Laienda indeks (1 rohkem) »
Alamselts
Alamselts (subordo) on bioloogilises taksonoomias vahel kasutusel olev seltsi- (ordo) sisene takson.
Vaata Kiililised ja Alamselts
Arteesia vesi
1.Arteesia vesi2. Vettpidav kiht 3. Sademed4. Arteesia kaev5. Põhjaveetase6. Kaev7. Allikas Arteesia vesi ehk surveline põhjavesi on maa-alune survevesi, mis asub kahe vettpidava kihi – lamami ja lasumi – vahel.
Vaata Kiililised ja Arteesia vesi
Bentos
Bentos ehk põhjaelustik on veekogude põhjasetteis ja põhjas elavate organismide kogum.
Vaata Kiililised ja Bentos
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Kiililised ja Eesti
Eesti kiililiste süstemaatiline nimestik
Eesti kiililiste süstemaatiline nimestik loetleb Eesttis elavad kiililised.
Vaata Kiililised ja Eesti kiililiste süstemaatiline nimestik
Ehmestiivalised
Ehmestiivalised (Trichoptera) on putukate selts, kelle valmikud sarnanevad koiliblikatega.
Vaata Kiililised ja Ehmestiivalised
Eristiivalised
Eristiivalised (Anisoptera) on kiililiste seltsi alamselts.
Vaata Kiililised ja Eristiivalised
Hännak-rabakiil
Hännak-rabakiil Hännak-rabakiil (Leucorrhinia caudalis) on vesikiillaste sugukonda kuuluv kiililine.
Vaata Kiililised ja Hännak-rabakiil
Hiilgekiillased
Hiilgekiillased (Corduliidae) on kiililiste seltsi kuuluv putukate sugukond.
Vaata Kiililised ja Hiilgekiillased
Ida-pronkskõrsik
Ida-pronkskõrsik (Sympecma paedisca, sünonüüm Sympecma annulata) on kõrsiklaste sugukonda kuuluv kiililine.
Vaata Kiililised ja Ida-pronkskõrsik
Kahetiivalised
Kahetiivalised (Diptera) on väga suur, kõigil mandritel levinud putukarühm.
Vaata Kiililised ja Kahetiivalised
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Vaata Kiililised ja Kalad
Kalamaim
Kalamaim (ka maim) on kalade vastsele järgnev noorjärk.
Vaata Kiililised ja Kalamaim
Karbon
Karboni ajastu lopsakas taimestik kunstniku silme läbi Karbon on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Vaata Kiililised ja Karbon
Karpkala
Karpkala (Cyprinus carpio) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Vaata Kiililised ja Karpkala
Kõrsiklased
Kõrsiklased (Lestidae) on kiililiste seltsi kuuluv putukate sugukond.
Vaata Kiililised ja Kõrsiklased
Kõzõlkum
Kõzõlkum (usbeki Qizilqum, kasahhi Қызылқұм 'punane liiv') on kõrb Aasias.
Vaata Kiililised ja Kõzõlkum
Kihulased
Kihulased (Simuliidae) on sääseliste alamseltsi kuuluv putukate sugukond.
Vaata Kiililised ja Kihulased
Kiil
Sõnal kiil on mitu tähendust.
Vaata Kiililised ja Kiil
Kiletiivalised
Kiletiivalised (Hymenoptera) on üks liigirohkemaid (umbkaudu 150 000 liiki) putukate seltse.
Vaata Kiililised ja Kiletiivalised
Kivistis
Ürglinnu (''Archaeopteryx'') kivistis Geoloogia tudengid lubjakivi väljalt fossiile otsimas Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.
Vaata Kiililised ja Kivistis
Klass (bioloogia)
Klass (ladina keeles: classis) on bioloogilises taksonoomias hõimkonnast väiksem üksus, mis jaguneb seltsideks, mõnikord ka alamklassideks.
Vaata Kiililised ja Klass (bioloogia)
Lülijalgsed
Lülijalgsed ehk artropoodid (Arthropoda) on loomariigi hõimkond, kuhu kuulub üle 80% tänapäevastest loomaliikidest.
Vaata Kiililised ja Lülijalgsed
Liblikalised
Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.
Vaata Kiililised ja Liblikalised
Liidriklased
Liidriklased (Coenagrionidae) on sugukond putukaid kiiliste seltsist.
Vaata Kiililised ja Liidriklased
Liitsilm
elektronmikroskoobi all Liitsilm ehk fassettsilm on paljude selgrootute (sealhulgas putukate) nägemiselund, mis koosneb ommatiididest ehk osasilmakestest.
Vaata Kiililised ja Liitsilm
Linask
Linask (Tinca tinca L.) on mageveekala, kes kuulub kiiruimsete (Actinopterygii) klassi, karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi ja karpkalaste (Cyprinidae) sugukonda.
Vaata Kiililised ja Linask
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Vaata Kiililised ja Loomad
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Vaata Kiililised ja Loomade elu
Magevesi
Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰.
Vaata Kiililised ja Magevesi
Oaas
Oaas on kõrbest ümbritsetud piiratud ulatusega viljakas ala.
Vaata Kiililised ja Oaas
Ojasääriklased
Ojasääriklased ehk säärikliidriklased (Platycnemididae) on kiililiste seltsi kuuluv putukate sugukond.
Vaata Kiililised ja Ojasääriklased
Paleosoikum
Paleosoikum (palaios (παλαιός), "iidne" ja zoe (ζωή), "elu", tähendades "iidne elu") ehk vanaaegkond on geokronoloogiline üksus (aegkond) ning kronostratigraafiline üksus (ladekond).
Vaata Kiililised ja Paleosoikum
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Vaata Kiililised ja Putukad
Rindmik
Rindmik (ladina keeles thorax) on kehaosa lülijalgsetel, sealhulgas putukatel.
Vaata Kiililised ja Rindmik
Rohe-tondihobu
Rohe-tondihobu (Aeshna viridis) on tondihobulaste sugukonda tondihobu perekonda kuuluv kiililine.
Vaata Kiililised ja Rohe-tondihobu
Rohe-vesihobu
Rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) on vesihobulaste sugukonda vesihobu perekonda kuuluv kiililine.
Vaata Kiililised ja Rohe-vesihobu
Sääselised
Sääse tiiva äär Isase metsasääse (Aedes cinereus) hüpopüüg ehk genitaalid Sääselised (Nematocera) on putukate alamselts kahetiivaliste seltsis.
Vaata Kiililised ja Sääselised
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Vaata Kiililised ja Selts (bioloogia)
Suur-rabakiil
Isane suur-rabakiil Suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) on vesikiillaste sugukonda rabakiili perekonda kuuluv putukas.
Vaata Kiililised ja Suur-rabakiil
Taolistiivalised
Harilik vesineitsik Taolistiivalised (Zygoptera) on kiililiste seltsi alamselts.
Vaata Kiililised ja Taolistiivalised
Tiib
Kühmnokk-luik sirutab tiibu Tiib (bioloogia) on loomadel esinev paariline õhus tõstejõudu tekitav liikumiselund, mis on evolutsiooni käigus arenenud loomade lendamist võimaldavaks kulgemisviisiks.
Vaata Kiililised ja Tiib
Tondihobulased
Tondihobulased (Aeshnidae) on kiililiste seltsi kuuluv putukate sugukond.
Vaata Kiililised ja Tondihobulased
Tundlad
Seenekübara allküljel olev hooghänd. Tundlad on hästi näha Tundlad (ladina keeles antennae; ainsuses tundel, antenna) on lülijalgsete keha esimesele segmendile (pea osa) kinnituvad paarilised jätked.
Vaata Kiililised ja Tundlad
Valgelaup-rabakiil
Valgelaup-rabakiil Valgelaup-rabakiil (Leucorrhinia albifrons) on vesikiillaste sugukonda kuuluv kiililine.
Vaata Kiililised ja Valgelaup-rabakiil
Vastne
surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.
Vaata Kiililised ja Vastne
Vöötkiillased
Vöötkiillased (Cordulegastridae) on kiililiste seltsi kuuluv putukate sugukond.
Vaata Kiililised ja Vöötkiillased
Vesihobulased
Vesihobulased (Gomphidae) on kiililiste seltsi kuuluv kiilide sugukond.
Vaata Kiililised ja Vesihobulased
Vesikiillased
Vesikiillased (Libellulidae) on kiililiste seltsi kuuluv putukate sugukond.
Vaata Kiililised ja Vesikiillased
Vesineitsiklased
Vesineitsiklased (Calopterygidae) on kiililiste seltsi kuuluv putukate sugukond.
Vaata Kiililised ja Vesineitsiklased
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942.
Vaata Kiililised ja 20. sajand
Tuntud ka kui Kiilid, Kiililine, Odonaadid, Odonata.