Sisukord
39 suhted: Aakre Kivivare, Aakre mõis, Aakre vald (Rõngu kihelkond), Elva, Elva raudteejaam, Elva vald, Hellenurme mõis, Johann Friedrich Hartknoch, Karjamõis, Kõrvalmõis, Kihelkond, Kirikumõis, Lühend, Liivimaa kubermang, Märt Uustalu, Põhjasõda, Rüütlimõis, Rõngu kirikumõis, Rõngu mõis, Rõngu vald (Rõngu kihelkond), Riigimõis, Saksa keel, Soontaga mõis, Tartu kreis, Tartu piiskopkond, Tartumaa, Teedla mõis, Uderna mõis, Ugandi, Uue-Kirepi mõis, Vana-Kirepi mõis, Väike-Rõngu mõis, Vooremägi, 1224, 1413, 1558, 1856, 1923, 1938.
Aakre Kivivare
Väljakaevamised (2011) Aakre Kivivare ehk Aakre Kivivare linnamägi ehk Pangamägi on kunagine linnusekoht Tartu maakonnas Elva vallas Palamuste külas 3,5 km kaugusel Aakrest idas.
Vaata Rõngu kihelkond ja Aakre Kivivare
Aakre mõis
Aakre mõisa peahoone Peahoone Aakre mõis oli rüütlimõis (vahepeal riigimõis) Rõngu kihelkonnas Tartumaal.
Vaata Rõngu kihelkond ja Aakre mõis
Aakre vald (Rõngu kihelkond)
Aakre vald (saksa keeles Gemeinde Ayakar) oli vald Rõngu kihelkonnas Tartumaal.
Vaata Rõngu kihelkond ja Aakre vald (Rõngu kihelkond)
Elva
Elva on linn Tartu maakonnas Elva vallas.
Vaata Rõngu kihelkond ja Elva
Elva raudteejaam
Elva raudteejaam (saksa keeles Bahnhof Elwa) on raudteejaam Tartu–Valga raudteeliinil Tartumaal Elvas.
Vaata Rõngu kihelkond ja Elva raudteejaam
Elva vald
Elva vald on 2.
Vaata Rõngu kihelkond ja Elva vald
Hellenurme mõis
Hellenurme mõisa peahoone Peahoone Hellenurme mõis (saksa keeles Hellenorm) oli rüütlimõis Rõngu kihelkonnas Tartumaal.
Vaata Rõngu kihelkond ja Hellenurme mõis
Johann Friedrich Hartknoch
Johann Friedrich Hart(k)noch (28. september 1740 Goldap, Ida-Preisimaa – 1. aprill 1789 Riia) oli saksa kirjastaja ja raamatukaupmees.
Vaata Rõngu kihelkond ja Johann Friedrich Hartknoch
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Vaata Rõngu kihelkond ja Karjamõis
Kõrvalmõis
Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.
Vaata Rõngu kihelkond ja Kõrvalmõis
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Vaata Rõngu kihelkond ja Kihelkond
Kirikumõis
Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.
Vaata Rõngu kihelkond ja Kirikumõis
Lühend
Lühend on kirjalikus kõnes kirjamärk või kirjamärkide järjend, mis lühiduse huvides asendab mingit sõna või sõnaühendit, või kirjalikus ja suulises kõnes kasutatav sõna, mis on saadud mingi sõna või sõnaühendi lühendamisel.
Vaata Rõngu kihelkond ja Lühend
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Vaata Rõngu kihelkond ja Liivimaa kubermang
Märt Uustalu
Märt Uustalu (sündinud 13. mail 1979 Tartus) on eesti ajaloolane.
Vaata Rõngu kihelkond ja Märt Uustalu
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata Rõngu kihelkond ja Põhjasõda
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Vaata Rõngu kihelkond ja Rüütlimõis
Rõngu kirikumõis
Rõngu kirikumõis (saksa keeles Pastorat Ringen) oli kirikumõis Rõngu kihelkonnas Tartumaal.
Vaata Rõngu kihelkond ja Rõngu kirikumõis
Rõngu mõis
Rõngu vasallilinnuse varemed Kunagise Rõngu mõisa park Rõngu ehk Suure-Rõngu mõis (saksa keeles Schloß Ringen) oli rüütlimõis Tartumaal Rõngu kihelkonnas.
Vaata Rõngu kihelkond ja Rõngu mõis
Rõngu vald (Rõngu kihelkond)
Rõngu vald (saksa keeles Gemeinde Ringen) oli vald Rõngu kihelkonnas Tartumaal.
Vaata Rõngu kihelkond ja Rõngu vald (Rõngu kihelkond)
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Vaata Rõngu kihelkond ja Riigimõis
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Rõngu kihelkond ja Saksa keel
Soontaga mõis
Soontaga mõis (saksa keeles Sontack, ka 1439 Sontacke, 1518 Sodatz, 1585 Sotak) oli metsamõis Rõngu kihelkonnas Tartumaal.
Vaata Rõngu kihelkond ja Soontaga mõis
Tartu kreis
Tartu kreis (saksa keeles Der Dörptsche Kreis; vene keeles Юрьевский (Дерптский) уезд) oli Liivimaa kubermangu kuuluv haldusüksus Venemaa keisririigis Liivimaal 1780–1917.
Vaata Rõngu kihelkond ja Tartu kreis
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Vaata Rõngu kihelkond ja Tartu piiskopkond
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Vaata Rõngu kihelkond ja Tartumaa
Teedla mõis
Teedla mõis (saksa keeles Thetlia) oli rüütlimõis Puhja kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 24.01.2016).
Vaata Rõngu kihelkond ja Teedla mõis
Uderna mõis
Mõisa peahoone Mõisa park Uderna mõis (saksa keeles Uddern) oli rüütlimõis Rõngu kihelkonnas Tartumaal.
Vaata Rõngu kihelkond ja Uderna mõis
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Vaata Rõngu kihelkond ja Ugandi
Uue-Kirepi mõis
Uue-Kirepi mõis (saksa keeles Neu-Kirrumpäh; ka Väike-Kirepi mõis (saksa keeles Klein-Kirrumpäh)) oli Vana-Kirepi mõisa kõrvalmõis Rõngu kihelkonnas Tartumaal.
Vaata Rõngu kihelkond ja Uue-Kirepi mõis
Vana-Kirepi mõis
Vana-Kirepi mõis ehk Kirepi mõis (saksa keeles Alt-Kirrumpäh, varem Kirrumpäh) oli rüütlimõis Rõngu kihelkonnas Tartumaal.
Vaata Rõngu kihelkond ja Vana-Kirepi mõis
Väike-Rõngu mõis
Väike-Rõngu mõis (saksa keeles Klein-Ringen) oli riigimõis Rõngu kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 18.01.2016).
Vaata Rõngu kihelkond ja Väike-Rõngu mõis
Vooremägi
Vooremägi (juuli 2010) Vooremägi (ka Pikasilla Vooremägi) on linnamägi Tartu maakonnas Elva vallas Purtsi külas.
Vaata Rõngu kihelkond ja Vooremägi
1224
1224.
Vaata Rõngu kihelkond ja 1224
1413
1413.
Vaata Rõngu kihelkond ja 1413
1558
1558.
Vaata Rõngu kihelkond ja 1558
1856
1856.
Vaata Rõngu kihelkond ja 1856
1923
1923.
Vaata Rõngu kihelkond ja 1923
1938
1938.
Vaata Rõngu kihelkond ja 1938
Tuntud ka kui Rõn.