Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Sauerland

Index Sauerland

Sauerlandi mäed Sauerland, Nordrhein-Westfalen, Saksamaa Sauerland on künklik maapiirkond, mis laotub enamikus Nordrhein-Westfaleni kaguosas, ositi raskelt metsane ja peale suurte orgude hõredalt asustatud.

Sisukord

  1. 58 suhted: Altena, Arnsberg, Bergisches Land, Devon, Eifel, Euroopa piison, Geomorfoloogia, Hautes Fagnes, Hõbe, Hemer, Hessen, Hochsauerlandkreis, Holland, Iserlohn, Kahler Asten, Karbon, Kari, Karst, Kölni kuurvürstkond, Kilt, Kivisüsi, Kurd, Kvartsiit, Langenberg (Rothaargebirge), Lüdenscheid, Liivakivi, Lubjakivi, Maak, Marki krahvkond, Märkischer Kreis, Menden, Meschede, Mets, Murrang, Napoleoni sõjad, Nordrhein-Westfalen, Olpe kreis, Pais, Perm (geoloogia), Plettenberg, Plii, Preisimaa, Rasketööstus, Rein, Reini Kiltkivimäestik, Rothaargebirge, Ruhr, Ruhri linnastu, Saksa keel, Saksamaa, ... Laienda indeks (8 rohkem) »

Altena

Altena on linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Märkischer Kreisis.

Vaata Sauerland ja Altena

Arnsberg

Arnsbergi raekoda Arnsberg on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Hochsauerlandi kreisis, Arnsbergi ringkonna halduskeskus.

Vaata Sauerland ja Arnsberg

Bergisches Land

Bergisches Land, Nordrhein-Westfalen, Saksamaa Vaade Burgi metsale tüüpilise Bergischesi talumajaga Iuliacensis et Montensis Ducatus, 1645, Joan Blaeu Bergisches Land (Bergi riik) on madal mäestikupiirkond Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaal Reini jõest idas ja Ruhrimaast lõunas.

Vaata Sauerland ja Bergisches Land

Devon

Devon on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).

Vaata Sauerland ja Devon

Eifel

Eifeli kaart Eifeli maastik Vaade Laachi järvele, ühele vulkaanilise Eifeli järvele Eifel (letseburgi: Äifel) on madal mäestik Lääne-Saksamaal ja Ida-Belgias.

Vaata Sauerland ja Eifel

Euroopa piison

Euroopa piison Tallinna Loomaaias 2023. aasta märtsis Euroopa piison ehk pürg (omastav pürja) (Bison bonasus) on veislaste sugukonda kuuluv imetaja, kes on Eestis loodusliku liigina välja surnud.

Vaata Sauerland ja Euroopa piison

Geomorfoloogia

Erosiooni tekitatud looduslik kaar Jebel Kharazas Jordaanias Maapinna reljeef, kõrgemad kohad on näidatud punasega Geomorfoloogia (kr γῆ, ge- "maa"; μορφή, morfé- "kuju"; ja λόγος, logos- "õpetus") on teadus, mis uurib pinnavorme ja neid kujundavad geoloogilisi protsesse.

Vaata Sauerland ja Geomorfoloogia

Hautes Fagnes

Hautes Fagnesi kaart Hautes Fagnes ehk Hohes Venn (prantsuse keeles Hautes Fagnes 'kõrged sood', saksa keeles Hohes Venn 'kõrge soo', hollandi keeles Hoge Venen 'kõrged sood') on kilbikujuliselt võlvitud suurelt osalt rabaga kaetud lavamaa Saksamaa ja Belgia piiril.

Vaata Sauerland ja Hautes Fagnes

Hõbe

Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.

Vaata Sauerland ja Hõbe

Hemer

Hemer on linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal.

Vaata Sauerland ja Hemer

Hessen

Hessen on Saksamaa liidumaa.

Vaata Sauerland ja Hessen

Hochsauerlandkreis

Hochsauerlandkreis on haldusüksus Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaa idaosas.

Vaata Sauerland ja Hochsauerlandkreis

Holland

Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.

Vaata Sauerland ja Holland

Iserlohn

''Danzturm'' Iserlohn on linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal.

Vaata Sauerland ja Iserlohn

Kahler Asten

Kahler Asten on 841,9 m kõrge mägi Rothaargebirgel Hochsauerlandkreisis Saksamaa Nordrhein-Westfalen liidumaal.

Vaata Sauerland ja Kahler Asten

Karbon

Karboni ajastu lopsakas taimestik kunstniku silme läbi Karbon on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).

Vaata Sauerland ja Karbon

Kari

Kari ehk riff on laevadele ohtlik kivine või korallidega kattunud madal või allveesäär.

Vaata Sauerland ja Kari

Karst

Kostivere karstiväli Droonivideo Kostivere karstialast ja Kivilauast 2021. aasta kevadel Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum.

Vaata Sauerland ja Karst

Kölni kuurvürstkond

Kölni toomkirik Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad, 1500. Kölni peapiiskopkond oli suurem kui samanimeline kuurvürstkond ja alluvad abipiiskopkonnad. Saksamaal oli (vaimulike) piiskopkondade ja peapiiskopkondade territoorium tavaliselt palju suurem kui (ilmalike) vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade territoorium, mida valitses sama isik Kölni kuurvürstkonna kaart – Franz Johann Joseph von Reilly vasegravüür, 1793 Kölni kuurvürstkond (saksa Kurfürstentum Köln), mõnikord Kuurköln (saksa Kurköln), oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis ja eksisteeris 10.

Vaata Sauerland ja Kölni kuurvürstkond

Kilt

Kloriitkilt. Kilt on kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim.

Vaata Sauerland ja Kilt

Kivisüsi

Kivisüsi Kivisüsi Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.

Vaata Sauerland ja Kivisüsi

Kurd

Kurrutatud kivimid Kreetal Kurd on lainjas geoloogiline struktuur, mille suurus võib ulatuda mikroskoopilisest regionaalseni.

Vaata Sauerland ja Kurd

Kvartsiit

Siim. Siim Ordoviitsiumi kvartsiit Utah's Kvartsiit on peamiselt kvartsist koosnev teraline moondekivim.

Vaata Sauerland ja Kvartsiit

Langenberg (Rothaargebirge)

Langenberg asub Saksamaa Nordrhein-Westfaleni ja Hesseni liidumaade piiril ning kõrgusega 843,2 m üle merepinna on Rothaargebirge kõrgeim tipp, samuti Nordrhein-Westfaleni ja ka Põhja-Saksamaa kõrgeim tipp väljaspool Harzi mägesid.

Vaata Sauerland ja Langenberg (Rothaargebirge)

Lüdenscheid

Lüdenscheid on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal keskus.

Vaata Sauerland ja Lüdenscheid

Liivakivi

Suur Taevaskoda koosneb devoni ajastul settinud liivast moodustunud liivakivist Peeneteraline Gauja lademe liivakivi koosneb kõige suurema kvartsisisaldusega liivast Eestis Ninamaa panga liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim.

Vaata Sauerland ja Liivakivi

Lubjakivi

Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.

Vaata Sauerland ja Lubjakivi

Maak

Rauamaak ehk raudkvartsiit Krõvõi Rigist (Ukraina) Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas.

Vaata Sauerland ja Maak

Marki krahvkond

Marki krahvkond (saksa Grafschaft Mark, prantsuse Comté de La Marck, kõnekeeles tuntud kui Die Mark) oli Saksa-Rooma riigi krahvkond ja territoorium Alam-Reini-Vestfaali ringkonnas.

Vaata Sauerland ja Marki krahvkond

Märkischer Kreis

Märkischer Kreis on haldusüksus Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaa keskosas.

Vaata Sauerland ja Märkischer Kreis

Menden

Menden (ametlik nimi Menden (Sauerland)) on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Sauerlandis.

Vaata Sauerland ja Menden

Meschede

Meschede on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal, Hochsauerlandi kreisi halduskeskus.

Vaata Sauerland ja Meschede

Mets

Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).

Vaata Sauerland ja Mets

Murrang

A – kerkemurrang, B – normaalmurrang, C – nihkemurrang Normaalmurrangute tekke läbi moodustunud alangud ja ülangud Murrang on geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes.

Vaata Sauerland ja Murrang

Napoleoni sõjad

Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.

Vaata Sauerland ja Napoleoni sõjad

Nordrhein-Westfalen

Nordrhein-Westfalen ('põhja-Rein-Vestfaal'; mööndav nimekuju Põhja-Rein-Vestfaal) on Saksamaa liidumaa.

Vaata Sauerland ja Nordrhein-Westfalen

Olpe kreis

Olpe kreis on haldusüksus Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaa kaguosas.

Vaata Sauerland ja Olpe kreis

Pais

Induse jõel asuv ülisuurte mõõtmetega pais Pakistanis, mille tagust veehoidlat kutsutakse Tarbela järveks Karuni jõel Iraanis asuv pais Õhtune vaade Mont Blancile ja ehitusjärgus Emossoni paisule 1971. aastal Pais on enamasti inimese ehitatud vesiehitis, mille eesmärk on kas veevoolu tõkestada või selle taha vett paisutada (tekitada veehoidla) ning tekitada energiat sealt läbi voolava vee kaudu.

Vaata Sauerland ja Pais

Perm (geoloogia)

Perm on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).

Vaata Sauerland ja Perm (geoloogia)

Plettenberg

Plettenberg on linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal.

Vaata Sauerland ja Plettenberg

Plii

Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.

Vaata Sauerland ja Plii

Preisimaa

Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Vaata Sauerland ja Preisimaa

Rasketööstus

Rasketööstus on tooret töötlevate ja tootmisvahendeid tootvate tööstusharude kogum.

Vaata Sauerland ja Rasketööstus

Rein

Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.

Vaata Sauerland ja Rein

Reini Kiltkivimäestik

Reini Kiltkivimäestik (saksa Rheinisches Schiefergebirge) on mäestik Euroopas.

Vaata Sauerland ja Reini Kiltkivimäestik

Rothaargebirge

Rothaari mägede kaart Rothaari mägede paiknemine Saksamaal Rothaari mäed (saksa: Rothaargebirge, ka Rotlagergebirge, Ingverimäed) või Rothaar on madal mäestik (kõrgusega kuni 843,1 m) Nordrhein-Westfalenis ja Hessenis Saksamaal.

Vaata Sauerland ja Rothaargebirge

Ruhr

Ruhri jõgi Essenis Ruhr on jõgi Saksamaal.

Vaata Sauerland ja Ruhr

Ruhri linnastu

Ruhri linnastu ehk Ruhrimaa ehk Ruhri piirkond (saksa Ruhrgebiet) on linnastu Nordrhein-Westfalenis Saksamaal.

Vaata Sauerland ja Ruhri linnastu

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Vaata Sauerland ja Saksa keel

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Vaata Sauerland ja Saksamaa

Siegerland

Freudenbergi ümbruse maastik Siegerland on Saksamaa piirkond vana Siegeni kreisi alal (nüüd Siegen-Wittgensteini kreisi osa Nordrhein-Westfalenis) ja Altenkircheni (Westerwald) kreisi ülemises osas, mis kuulub Rheinland-Pfalzi liidumaa hulka.

Vaata Sauerland ja Siegerland

Soesti kreis

Soesti kreis on haldusüksus Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaa keskosas.

Vaata Sauerland ja Soesti kreis

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

Vaata Sauerland ja Teine maailmasõda

Teutoburgi mets

Teutoburgi mets (saksa Teutoburger Wald) on mäestik Saksamaal.

Vaata Sauerland ja Teutoburgi mets

Tsink

Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.

Vaata Sauerland ja Tsink

Vestfaali hertsogkond

Vestfaali hertsogkond ja teised Lääne-Saksamaa riigid u. aastal 1645 Vestfaali hertsogkond (1180–1803) oli ajalooline territoorium suuremas Vestfaali piirkonnas, paiknedes tänapäeva Saksamaa Nordrhein-Westfaleni idaosas.

Vaata Sauerland ja Vestfaali hertsogkond

Vestfaali provints

Lipp Vapp Saksa keisririigis Vestfaali provints (saksa Provinz Westfalen) oli Preisi kuningriigi ja Preisimaa vabariigi provints aastatel 1815–1946.

Vaata Sauerland ja Vestfaali provints

Willingen

Restoran endises kirikus Willingen on küla Saksamaa Hesseni liidumaal Waldeck-Franckenbergi kreisis, Willingeni valla keskus.

Vaata Sauerland ja Willingen

, Siegerland, Soesti kreis, Teine maailmasõda, Teutoburgi mets, Tsink, Vestfaali hertsogkond, Vestfaali provints, Willingen.