Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Eifel

Index Eifel

Eifeli kaart Eifeli maastik Vaade Laachi järvele, ühele vulkaanilise Eifeli järvele Eifel (letseburgi: Äifel) on madal mäestik Lääne-Saksamaal ja Ida-Belgias.

Sisukord

  1. 100 suhted: Aachen, Alpid, Aluskord, Ardennid, Basalt, Belgia, Bonn, Bornholm, Düren, Düsseldorf, Devon, Diftong, Erosioon, Eupen, Euroopa, Euskirchen, Frangi riik, Geoloogia, Harilik humal, Hautes Fagnes, Holland, Inimene, Jülichi hertsogkond, Juura (geoloogia), Kaldeera, Kambrium, Karbon, Köln, Kölni kuurvürstkond, Kerkemurrang, Kilt, Kips, Koblenz, Kriit (ajastu), Kurd, Kvaternaar, Laachi järv, Laevaehitus, Lääne-Rooma keisririik, Liège, Liivakivi, Looduskaitseala, Lubi, Lubjakivi, Luksemburg, Luksemburgi krahvkond, Luxembourg, Maakoor, Maaparandus, Maar, ... Laienda indeks (50 rohkem) »

Aachen

pisi Aachen (prantsuse Aix-la-Chapelle, hollandi Aken) on kreisivaba linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kölni ringkonnas.

Vaata Eifel ja Aachen

Alpid

Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.

Vaata Eifel ja Alpid

Aluskord

Aluskorra paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Aluskord (inglise basement) on tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha.

Vaata Eifel ja Aluskord

Ardennid

Maasi jõgi Prantsuse Ardennides Ardennid (prantsuse Ardennes, Ardenne; hollandi Ardennen) on mäestik Lõuna-Belgias, Luksemburgis ja Prantsusmaal.

Vaata Eifel ja Ardennid

Basalt

Basaldisoon albiitses kivimis Sammasbasalt Põhja-Iirimaal (Giant's Causeway) Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.

Vaata Eifel ja Basalt

Belgia

Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.

Vaata Eifel ja Belgia

Bonn

Bonn on linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaa lõunaosas.

Vaata Eifel ja Bonn

Bornholm

Bornholm on saar Läänemere edelaosas.

Vaata Eifel ja Bornholm

Düren

Düren on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal, Düreni kreisi keskus.

Vaata Eifel ja Düren

Düsseldorf

Düsseldorf on linn Saksamaa lääneosas, Nordrhein-Westfaleni liidumaa pealinn ja Düsseldorfi ringkonna halduskeskus.

Vaata Eifel ja Düsseldorf

Devon

Devon on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).

Vaata Eifel ja Devon

Diftong

Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaali järjend.

Vaata Eifel ja Diftong

Erosioon

Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.

Vaata Eifel ja Erosioon

Eupen

Eupen on linn Belgias Valloonias Liège provintsis.

Vaata Eifel ja Eupen

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.

Vaata Eifel ja Euroopa

Euskirchen

Euskircheni linnamüür ja Paks torn. Püha Martini kirik Euskirchen on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal, Euskircheni kreisi keskus.

Vaata Eifel ja Euskirchen

Frangi riik

Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.

Vaata Eifel ja Frangi riik

Geoloogia

Geoloogia on teadus, mille uurimisobjekt on planeet Maa.

Vaata Eifel ja Geoloogia

Harilik humal

Humalaistandus Saksamaal Harilik humal (Humulus lupulus) on kanepiliste sugukonda kuuluv kahekojaline mitmeaastane väänduva varrega ronitaim.

Vaata Eifel ja Harilik humal

Hautes Fagnes

Hautes Fagnesi kaart Hautes Fagnes ehk Hohes Venn (prantsuse keeles Hautes Fagnes 'kõrged sood', saksa keeles Hohes Venn 'kõrge soo', hollandi keeles Hoge Venen 'kõrged sood') on kilbikujuliselt võlvitud suurelt osalt rabaga kaetud lavamaa Saksamaa ja Belgia piiril.

Vaata Eifel ja Hautes Fagnes

Holland

Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.

Vaata Eifel ja Holland

Inimene

Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.

Vaata Eifel ja Inimene

Jülichi hertsogkond

Jülichi hertsogkond (saksa Herzogtum Jülich; hollandi Hertogdom Gulik; prantsuse Duché de Juliers) moodustas 11.–18.

Vaata Eifel ja Jülichi hertsogkond

Juura (geoloogia)

Juura on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu), mis vastab ajavahemikule 199...145 miljonit aastat tagasi.

Vaata Eifel ja Juura (geoloogia)

Kaldeera

Aniakchaki kaldeera Alaskal, läbimõõt umbes 10 km Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm.

Vaata Eifel ja Kaldeera

Kambrium

Kambrium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).

Vaata Eifel ja Kambrium

Karbon

Karboni ajastu lopsakas taimestik kunstniku silme läbi Karbon on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).

Vaata Eifel ja Karbon

Köln

Köln on suuruselt neljas linn Saksamaal ning suurim linn Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja Ruhri linnastus.

Vaata Eifel ja Köln

Kölni kuurvürstkond

Kölni toomkirik Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad, 1500. Kölni peapiiskopkond oli suurem kui samanimeline kuurvürstkond ja alluvad abipiiskopkonnad. Saksamaal oli (vaimulike) piiskopkondade ja peapiiskopkondade territoorium tavaliselt palju suurem kui (ilmalike) vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade territoorium, mida valitses sama isik Kölni kuurvürstkonna kaart – Franz Johann Joseph von Reilly vasegravüür, 1793 Kölni kuurvürstkond (saksa Kurfürstentum Köln), mõnikord Kuurköln (saksa Kurköln), oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis ja eksisteeris 10.

Vaata Eifel ja Kölni kuurvürstkond

Kerkemurrang

A – kerkemurrang, B – normaalmurrang, C – nihkemurrang Kerkemurrang ehk pöördmurrang on murrang, mille lasuv tiib on lamava tiiva suhtes kerkinud.

Vaata Eifel ja Kerkemurrang

Kilt

Kloriitkilt. Kilt on kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim.

Vaata Eifel ja Kilt

Kips

Kips on üks sulfaatsetest vett sisaldavatest mineraalidest.

Vaata Eifel ja Kips

Koblenz

Koblenz on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal Reini ääres Moseli suudmes.

Vaata Eifel ja Koblenz

Kriit (ajastu)

Kriit on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).

Vaata Eifel ja Kriit (ajastu)

Kurd

Kurrutatud kivimid Kreetal Kurd on lainjas geoloogiline struktuur, mille suurus võib ulatuda mikroskoopilisest regionaalseni.

Vaata Eifel ja Kurd

Kvaternaar

Kvaternaar ehk antropogeen on uusaegkonna (kainosoikumi) kolmas periood geokronoloogilises skaalas.

Vaata Eifel ja Kvaternaar

Laachi järv

Laachi järv Maria Laachi benediktiini kloostriga 1832. aasta paiku Laachi järv Maria Laachi benediktiini kloostriga. Taustal Laacher Kopf Laachi järv (saksa keeles Laacher See) on järv Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal Ahrweileri kreisis.

Vaata Eifel ja Laachi järv

Laevaehitus

Laevatehas Laevaehitus on tööstusharu, mis tegeleb veesõidukite tootmise ja remondiga laevatehastes.

Vaata Eifel ja Laevaehitus

Lääne-Rooma keisririik

Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.

Vaata Eifel ja Lääne-Rooma keisririik

Liège

Liège'i raekoda Liège (varem Liége, hollandi keeles Luik (varem Luick), vallooni keeles Lîdje, saksa keeles Lüttich, ladina keeles Leodium) on linn Belgias, Liège'i provintsi keskus.

Vaata Eifel ja Liège

Liivakivi

Suur Taevaskoda koosneb devoni ajastul settinud liivast moodustunud liivakivist Peeneteraline Gauja lademe liivakivi koosneb kõige suurema kvartsisisaldusega liivast Eestis Ninamaa panga liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim.

Vaata Eifel ja Liivakivi

Looduskaitseala

Kabli looduskaitseala Looduskaitseala on kaitseala, mis on loodud looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.

Vaata Eifel ja Looduskaitseala

Lubi

Lubjapõletusahi skemaatiliselt (ülalt sisse lubjakivi, keskpaigas on kütteaine ja alt väljutatakse lubi; õhk juhitakse ahju alt ja ülalt väljuvad põletusgaasid) Lubi on kivide liitmiseks ja kivistuvates segudes kasutatav ehitusmaterjal.

Vaata Eifel ja Lubi

Lubjakivi

Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.

Vaata Eifel ja Lubjakivi

Luksemburg

Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas.

Vaata Eifel ja Luksemburg

Luksemburgi krahvkond

Luksemburgi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik.

Vaata Eifel ja Luksemburgi krahvkond

Luxembourg

Luxembourg on Luksemburgi pealinn ning Luxembourgi ringkonna ja Luxembourgi kantoni keskus.

Vaata Eifel ja Luxembourg

Maakoor

Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.

Vaata Eifel ja Maakoor

Maaparandus

Maaparandus ehk melioratsioon on pinnase, veetingimuste või maastiku eesmärgipärane ümbertegemine.

Vaata Eifel ja Maaparandus

Maar

Maarijärv Saksamaal Ukinreki maar tekkis Alaskal 10-päevase purske tulemusena 1977 Maari teke Maar on suhteliselt madal, lamedapõhjaline ja lai vulkaaniline kraater, mis enamasti on täitunud veega, moodustades maarijärve.

Vaata Eifel ja Maar

Maas

Maas (prantsuse keeles Meuse, hollandi keeles Maas, vallooni keeles Mouze, ladina keeles Mosa) on jõgi Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis.

Vaata Eifel ja Maas

Maastricht

Maastricht on linn Hollandi kaguosas, Limburgi provintsi halduskeskus, üks Hollandi vanemaid linnu.

Vaata Eifel ja Maastricht

Magma

Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.

Vaata Eifel ja Magma

Magmakamber

Vulkaani ehitus. Magmakamber on joonisel tähistatud numbriga 11 Magmakamber on litosfääri ülaosas paiknev reservuaar, mis toidab vulkaani magmaga.

Vaata Eifel ja Magmakamber

Moseli jõgi

Mosel (saksa; prantsuse Moselle) on jõgi, mis voolab läbi Prantsusmaa, Luksemburgi ja Saksamaa.

Vaata Eifel ja Moseli jõgi

Neandertallane

Nüüdisinimese ja neandertallase koljude võrdlus ''Homo neanderthalensis''(Charles R. Knight) Neandertallane ehk neandertali inimene (Homo sapiens neanderthalensis) on inimese liik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest (Homo erectus), kes seal umbes 100 000 aasta jooksul ka elas ja tegutses.

Vaata Eifel ja Neandertallane

Nordrhein-Westfalen

Nordrhein-Westfalen ('põhja-Rein-Vestfaal'; mööndav nimekuju Põhja-Rein-Vestfaal) on Saksamaa liidumaa.

Vaata Eifel ja Nordrhein-Westfalen

Oligotseen

Oligotseen on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik).

Vaata Eifel ja Oligotseen

Ookeanibassein

Ookeanibassein ehk ookeaninõgu on maailmamerega kaetud suur nõgu Maa pinnal, mille põhjaks on ookeaniline maakoor.

Vaata Eifel ja Ookeanibassein

Ordoviitsium

Ordoviitsium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).

Vaata Eifel ja Ordoviitsium

Ourthe'i jõgi

Ourthe Occidentale'i ja Ourthe Orientale'i ühinemiskoht Ourthe on jõgi Ardennides Valloonia piirkonnas Belgias.

Vaata Eifel ja Ourthe'i jõgi

Paisjärv

Verzasca jõele paisutatud Vogorno järv Šveitsis Saesaare paisjärv talvel Paisjärv on vooluveekogule rajatud tehisveekogu (veehoidla).

Vaata Eifel ja Paisjärv

Paleoliitikum

Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg oli kiviaja vanim ja pikim periood.

Vaata Eifel ja Paleoliitikum

Põhjameri

Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.

Vaata Eifel ja Põhjameri

Perm (geoloogia)

Perm on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).

Vaata Eifel ja Perm (geoloogia)

Pimss

Pimss on happelise koostisega õhuline vulkaaniline kivim.

Vaata Eifel ja Pimss

Plii

Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.

Vaata Eifel ja Plii

Pliotseen

Pliotseen on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik).

Vaata Eifel ja Pliotseen

Preisimaa

Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Vaata Eifel ja Preisimaa

Rahvuspark

Los Cardonese rahvuspark Argentinas Rahvuspark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit.

Vaata Eifel ja Rahvuspark

Rauaaeg

Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.

Vaata Eifel ja Rauaaeg

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Vaata Eifel ja Raud

Raudteeliin

Raudteeliin on kaht geograafilist punkti omavahel ühendavad üks või mitu üksteisega külgnevat raudteepeateed, mis moodustavad korrapärase liiklusena reisijate või kaubaveoks kasutatava transpordiliini.

Vaata Eifel ja Raudteeliin

Rein

Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.

Vaata Eifel ja Rein

Reini Kiltkivimäestik

Reini Kiltkivimäestik (saksa Rheinisches Schiefergebirge) on mäestik Euroopas.

Vaata Eifel ja Reini Kiltkivimäestik

Rheinland-Pfalz

Rheinland-Pfalz ehk Reinimaa-Pfalz on Saksamaa liidumaa.

Vaata Eifel ja Rheinland-Pfalz

Riigimark

Okupeeritud maa-alade jaoks välja antud kaheriigimargase rahatähe esi- ja tagakülg Riigimark (saksa keeles Reichsmark, lühend RM) oli aastatel 1924–1948 käibinud Saksamaa rahaühik.

Vaata Eifel ja Riigimark

Rooma keisririik

Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.

Vaata Eifel ja Rooma keisririik

Saksa Riik

Saksa Riigi halduskaart 1. jaanuari seisuga aastal 1900 Saksa Riik (saksa keeles Deutsches Reich; 1871–1943) oli saksa kultuuriruumi alasid ühendav riik Kesk-Euroopas.

Vaata Eifel ja Saksa Riik

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Vaata Eifel ja Saksamaa

Süsihape

Süsihape on anorgaaniline ühend molekulivalemiga H2CO3.

Vaata Eifel ja Süsihape

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Vaata Eifel ja Süsihappegaas

Siebengebirge

Seitse mäge, 1900 Seitsme mäe piirkonnakaart Drachenburgi loss on üks Seitsme mäe maamärke Siebengebirge (Seitse mäge) on Saksamaa Mittelgebirge küngastik Reini keskjooksu idakaldal, Bonnist kagus, osa Reini Kiltkivimäestikust.

Vaata Eifel ja Siebengebirge

Siegfriedi liin

Siegfriedi liin (saksa keeles: Siegfriedstellung) ka Läänevall oli tankitõrjekraavidest ja takistustest koosnev kaitserajatis, mis ehitati sakslaste poolt ja mida kasutati Hindenburgi liini osana Esimeses maailmasõjas, kuid mis leidis rohkesti kasutust Teises maailmasõjas.

Vaata Eifel ja Siegfriedi liin

Silp

Silp on ühest või mitmest häälikust koosnev kõneüksus.

Vaata Eifel ja Silp

Silur

Silur (vanasti ka Gotlandium) on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).

Vaata Eifel ja Silur

Stolberg

Stolberg on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Aacheni linnaregioonis.

Vaata Eifel ja Stolberg

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

Vaata Eifel ja Teine maailmasõda

Tertsiaar

Tertsiaar on geoloogiline periood vahemikus 65 miljonit kuni 1,8 miljonit aastat tagasi.

Vaata Eifel ja Tertsiaar

Trier

Porta Nigra Trier on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal Moseli kaldal.

Vaata Eifel ja Trier

Trieri kuurvürstkond

Rooma sild üle Moseli jõe Konstantinuse basiilika Trieris Peapiiskopkonnad Kesk-Euroopas, 1500 18. sajandi kaart, Frederik de Wit Trieri kuurvürstkond (Kurfürstentum Trier või Kurtrier) oli Saksa-Rooma riigi kiriklik vürstkond, mis eksisteeris 9.

Vaata Eifel ja Trieri kuurvürstkond

Triias

Triias on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).

Vaata Eifel ja Triias

Tuff

Tuff. Osaliselt murenenud tufi paljand Prantsusmaal (Keskmassiiv). Tuff on püroklastiline kivim, mille koostisest üle 90% moodustavad püroklastilised osakesed.

Vaata Eifel ja Tuff

Turism

Turisti skulptuur Badeni termide ees Austrias Voore külalistemaja Jõgeva maakonnas Turism on reisimine väljapoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse, äri või muul eesmärgil ning reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine ja osutamine.

Vaata Eifel ja Turism

Vaatetorn

Harimäel Vaatetorn on ümbritseva loodusmaastiku vaatlemiseks püstitatud ehitis.

Vaata Eifel ja Vaatetorn

Vahevöö

Vahevöö (ka vahekest) on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.

Vaata Eifel ja Vahevöö

Varakeskaeg

Euroopa 814. aastalVarakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes 1000.

Vaata Eifel ja Varakeskaeg

Vääristubakas

Vääristubakas ehk virgiinia tubakas ehk türgi tubakas ehk tubakas (Nicotiana tabacum) on maavitsaliste sugukonna tubaka perekonda kuuluv mitmeaastaste rohttaimede liik.

Vaata Eifel ja Vääristubakas

Vulkanism

Vulkaanid ja nende paiknemise seosed laamtektoonikaga Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale.

Vaata Eifel ja Vulkanism

Weichseli jäätumine

Würmi jäätumised Weichseli jäätumine on Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine.

Vaata Eifel ja Weichseli jäätumine

, Maas, Maastricht, Magma, Magmakamber, Moseli jõgi, Neandertallane, Nordrhein-Westfalen, Oligotseen, Ookeanibassein, Ordoviitsium, Ourthe'i jõgi, Paisjärv, Paleoliitikum, Põhjameri, Perm (geoloogia), Pimss, Plii, Pliotseen, Preisimaa, Rahvuspark, Rauaaeg, Raud, Raudteeliin, Rein, Reini Kiltkivimäestik, Rheinland-Pfalz, Riigimark, Rooma keisririik, Saksa Riik, Saksamaa, Süsihape, Süsihappegaas, Siebengebirge, Siegfriedi liin, Silp, Silur, Stolberg, Teine maailmasõda, Tertsiaar, Trier, Trieri kuurvürstkond, Triias, Tuff, Turism, Vaatetorn, Vahevöö, Varakeskaeg, Vääristubakas, Vulkanism, Weichseli jäätumine.