Kiiremini kui brauser!
45 suhted: Bonsai, Ehitamine, Endeem, Euroopa, Gröönimaa, Haljastus, Honshū, Igihaljus, Infrapunaspektroskoopia, Jaapan, Joseph Gerhard Zuccarini, Käbi, Küpressilised, Kivistis, Kyūshū, Laevaehitus, Läänemeri, Liik (bioloogia), Männas, Merevaik, Mets, Nõlv, Norra, Okaspuulaadsed, Okaspuutaimed, Oks, Org, Paljasseemnetaimed, Perekond (bioloogia), Puit, Puukoor, Sahha, Seeme, Shikoku, Sirmokas (perekond), Sirmokkalised, Sugukond (bioloogia), Taimed, Tüvi, Toataimed, Tuul, Uural, Vaik, Võra, 19. sajand.
Bonsai
Kolmetipuline vaher (''Acer buergerianum'') bonsaina Jaapani mänd, mida on kasvatatud alates 1625. aastast ja mis elas üle Hiroshima tuumaplahvatuse (tagantvaade). Potipuu hooldamine Bonsai (jaapani keeles 盆栽 'alusel kasvav') on alusel kasvatatud ja kujundatud puu, mille juured ei ole maaga ühenduses, samuti niisuguste puude kasvatamise kunst.
Uus!!: Sirmokas ja Bonsai · Näe rohkem »
Ehitamine
Ehitamine on hoone, rajatise vms ehitise püstitamine.
Uus!!: Sirmokas ja Ehitamine · Näe rohkem »
Endeem
Endeem (varem ka: endeemik) on liik (või mõni muu takson), mis esineb üksnes teatud piiratud alal.
Uus!!: Sirmokas ja Endeem · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Sirmokas ja Euroopa · Näe rohkem »
Gröönimaa
Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.
Uus!!: Sirmokas ja Gröönimaa · Näe rohkem »
Haljastus
aiaskulptuuriga (Agenis Prantsusmaal) Haljastus on pargi, aia, majaümbruse või muu rohelusega ala kujundus, mis hõlmab kõnniteede ja muru rajamist, taimede istutamist.
Uus!!: Sirmokas ja Haljastus · Näe rohkem »
Honshū
Honshū (本州) on Jaapani suurim saar, mis piirneb kagus Vaikse ookeaniga ja loodes Jaapani merega.
Uus!!: Sirmokas ja Honshū · Näe rohkem »
Igihaljus
Harilik jugapuu (''Taxus baccata'') on igihaljas Igihaljus on taimede omadus säilitada lehestikku aasta läbi seda järk-järgult uuendades, nii et taim ei ole kunagi ilma lehtedeta.
Uus!!: Sirmokas ja Igihaljus · Näe rohkem »
Infrapunaspektroskoopia
Infrapunaspektroskoopia ehk infrapunane spektroskoopia ehk lühemalt IP-spektroskoopia on spektroskoopia liik, milles kasutatakse elektromagnetkiirgust infrapunases lainealas ning valgust, mille lainepikkus on suurem ja sagedus väiksem kui nähtaval valgusel.
Uus!!: Sirmokas ja Infrapunaspektroskoopia · Näe rohkem »
Jaapan
Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.
Uus!!: Sirmokas ja Jaapan · Näe rohkem »
Joseph Gerhard Zuccarini
Joseph Gerhard Zuccarini (10. august 1797 – 18. veebruar 1848) oli saksa botaanik.
Uus!!: Sirmokas ja Joseph Gerhard Zuccarini · Näe rohkem »
Käbi
Käbi on okaspuu emaspaljunemisorganite kogumik.
Uus!!: Sirmokas ja Käbi · Näe rohkem »
Küpressilised
Küpressilised (Cupressaceae) on okaspuulaadsete seltsi kuuluv igihaljaste okaspuude sugukond.
Uus!!: Sirmokas ja Küpressilised · Näe rohkem »
Kivistis
Ürglinnu (''Archaeopteryx'') kivistis Geoloogia tudengid lubjakivi väljalt fossiile otsimas Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.
Uus!!: Sirmokas ja Kivistis · Näe rohkem »
Kyūshū
Kyūshū (jaapani 九州) on lõunapoolseim suurtest Jaapani saartest.
Uus!!: Sirmokas ja Kyūshū · Näe rohkem »
Laevaehitus
Laevatehas Laevaehitus on tööstusharu, mis tegeleb veesõidukite tootmise ja remondiga laevatehastes.
Uus!!: Sirmokas ja Laevaehitus · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Sirmokas ja Läänemeri · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Sirmokas ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Männas
lõhnava madara varrel Männas on taimel ringina ühel kõrgusel ümber varre (sealhulgas ka ümber õisikutelje) asetsevate lehtede või harude kogum.
Uus!!: Sirmokas ja Männas · Näe rohkem »
Merevaik
naksurlaste sugukonnast Sipelgas merevaigus Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid.
Uus!!: Sirmokas ja Merevaik · Näe rohkem »
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Uus!!: Sirmokas ja Mets · Näe rohkem »
Nõlv
Lõhavere linnamäe nõlv Nõlv on üle 20kraadi kallakuga maapind.
Uus!!: Sirmokas ja Nõlv · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Sirmokas ja Norra · Näe rohkem »
Okaspuulaadsed
Okaspuulaadsed ehk männilaadsed (Pinales) on paljasseemnetaimede hõimkonda okaspuude klassi kuuluv puude selts.
Uus!!: Sirmokas ja Okaspuulaadsed · Näe rohkem »
Okaspuutaimed
Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.
Uus!!: Sirmokas ja Okaspuutaimed · Näe rohkem »
Oks
Puu võra koosneb erineva järgu okstest Oks on taimede (eriti puittaimede) külgpungast arenenud, harilikult puitunud varreharu.
Uus!!: Sirmokas ja Oks · Näe rohkem »
Org
Jõeorg Kaukasuses Gruusias Org on mitmesuguse suuruse ja enamasti pikliku kujuga negatiivne pinnavorm.
Uus!!: Sirmokas ja Org · Näe rohkem »
Paljasseemnetaimed
Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.
Uus!!: Sirmokas ja Paljasseemnetaimed · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Sirmokas ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Uus!!: Sirmokas ja Puit · Näe rohkem »
Puukoor
Kiirja männi koor Puukoor (ka koor) on puittaime pindmine kiht, mis kaitseb taime sisemisi kudesid.
Uus!!: Sirmokas ja Puukoor · Näe rohkem »
Sahha
Sahha (jakuudi keeles Саха Сирэ, vene keeles Саха või Якутия, ametlikult Sahha (Jakuutia) Vabariik) on Ida-Siberis asuv Venemaa Föderatsiooni koosseisu kuuluv vabariik.
Uus!!: Sirmokas ja Sahha · Näe rohkem »
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Uus!!: Sirmokas ja Seeme · Näe rohkem »
Shikoku
Shikoku asend Shikoku (jaapani 四国 'neli maad') on üks Jaapani neljast suuremast saarest.
Uus!!: Sirmokas ja Shikoku · Näe rohkem »
Sirmokas (perekond)
Sirmokas (Sciadopitys) on igihaljaste okaspuude perekond, sirmokkaliste sugukonna ainuke perekond.
Uus!!: Sirmokas ja Sirmokas (perekond) · Näe rohkem »
Sirmokkalised
Sirmokkalised (Sciadopityaceae) on igihaljaste okaspuude sugukond okaspuulaadsete seltsist.
Uus!!: Sirmokas ja Sirmokkalised · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Sirmokas ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Sirmokas ja Taimed · Näe rohkem »
Tüvi
Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.
Uus!!: Sirmokas ja Tüvi · Näe rohkem »
Toataimed
pisi Toataimed ehk toalilled on taimed, mida tavaliselt esteetilistel eesmärkidel kasvatatakse siseruumides (näiteks elutoas).
Uus!!: Sirmokas ja Toataimed · Näe rohkem »
Tuul
Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.
Uus!!: Sirmokas ja Tuul · Näe rohkem »
Uural
Uurali mäestiku satelliidipilt Uurali mäestik paikneb Ida-Euroopa lauskmaa ja Lääne-Siberi lauskmaa vahel Uural ehk Uuralid (varem ka nimekujudel Uraal või Uraalid) on mäestik Venemaal ja osalt Kasahstanis Euroopa ja Aasia piirialal.
Uus!!: Sirmokas ja Uural · Näe rohkem »
Vaik
Männivaik Vaigu korjamine (enne 1997) Vaik on orgaanilist päritolu, harilikult läbipaistev viskoosne vedelik või tahke amorfne, enamasti kõrgmolekulaarne aine, millel puudub kindel sulamistemperatuur ning mille üleminek vedelast olekust tahkesse (või vastupidi) toimub mingis kindlas temperatuurivahemikus.
Uus!!: Sirmokas ja Vaik · Näe rohkem »
Võra
Tammedel on sageli muljetavaldav võra Võra on taime varte, okste, lehtede ja muude maapealsete organite kogum.
Uus!!: Sirmokas ja Võra · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Sirmokas ja 19. sajand · Näe rohkem »
