Sisukord
40 suhted: Aadlisuguvõsa, Baltisakslased, Conrad von Sengbusch (1849−1929), Heinrich von Sengbusch (1876−1922), Jūdaži mõis, Kanada, Karja mõis, Karjamõis, Kaunispe mõis, Konrad von Sengbusch, Kusa mõis, Launkalne mõis, Läti keel, Lielāmuiža mõis, Liivimaa kubermang, Maalse mõis, Mecklenburg, Oldermann, Poolmõis, Rätsep, Riia, Roze mõis, Saaremaa rüütelkond, Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Saksa-Rooma keiser, Saksamaa, Tõlluste mõis, Veļķi mõis (Rubene kihelkond), Vene keel, 1725, 1768, 1796, 1877, 1879, 1882, 1892, 1895, 1919, 1945, 1996.
Aadlisuguvõsa
Aadlisuguvõsa on suguvõsa, mille moodustavad aadliseisusse tõstetud esiisa ja tema järglased.
Vaata Sengbusch ja Aadlisuguvõsa
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Vaata Sengbusch ja Baltisakslased
Conrad von Sengbusch (1849−1929)
Conrad Robert von Sengbusch (ka Konrad Robert von Sengbusch) (8. juuni 1849 Tallinn – 1929) oli baltisaksa arhitekt, kes tegutses muu hulgas Tartu linnaarhitekti abi ja Tartu ülikooli arhitekti kohusetäitjana.
Vaata Sengbusch ja Conrad von Sengbusch (1849−1929)
Heinrich von Sengbusch (1876−1922)
Heinrich Konrad Oskar von Sengbusch (25. mai/6. juuni 1876 Kuressaare – 18. november 1922 Kuressaare) oli Kaunispe mõisnik.
Vaata Sengbusch ja Heinrich von Sengbusch (1876−1922)
Jūdaži mõis
Jūdaži mõis (saksa keeles Judasch, läti keeles Jūdažu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Allaži kihelkonnas.
Vaata Sengbusch ja Jūdaži mõis
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Vaata Sengbusch ja Kanada
Karja mõis
Karja mõis (saksa keeles Karrishof) oli riigimõis, hiljem rüütlimõis Saaremaal Karja kihelkonnas.
Vaata Sengbusch ja Karja mõis
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Vaata Sengbusch ja Karjamõis
Kaunispe mõis
Kaunispe mõis (saksa keeles Kaunispäh) oli rüütlimõis Saaremaal Jämaja kihelkonnas.
Vaata Sengbusch ja Kaunispe mõis
Konrad von Sengbusch
Konrad von Sengbusch (4. (ukj 16. aprill) 1831 Pühalepa kirikumõis – 29. jaanuar (ukj 11. veebruar) 1913 Kingli mõis) oli Saaremaa rüütelkonnategelane ja Karja mõisnik, Kuressaare linnapea aastatel 1898–1906.
Vaata Sengbusch ja Konrad von Sengbusch
Kusa mõis
Kusa mõis (saksa keeles Kussen) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Cesvaine kihelkonnas.
Vaata Sengbusch ja Kusa mõis
Launkalne mõis
Launkalne mõis (saksa keeles Launekaln, läti keeles Launkalna muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Vaata Sengbusch ja Launkalne mõis
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Vaata Sengbusch ja Läti keel
Lielāmuiža mõis
Lielāmuiža mõis (saksa keeles Essenhof, läti keeles Lielāmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Madliena kihelkonnas.
Vaata Sengbusch ja Lielāmuiža mõis
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Vaata Sengbusch ja Liivimaa kubermang
Maalse mõis
Maalse mõis (saksa keeles Maals) oli Ehmja mõisa kõrvalmõis Martna kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 20.01.2016).
Vaata Sengbusch ja Maalse mõis
Mecklenburg
Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.
Vaata Sengbusch ja Mecklenburg
Oldermann
Oldermann oli keskajal mõne organisatsiooni (nt gildi, tsunfti) esimees.
Vaata Sengbusch ja Oldermann
Poolmõis
Poolmõis (saksa keeles Landstelle) ehk maakoht oli XIX sajandil ja XX sajandi algul eksisteerinud enamasti väikese pindalaga põllumajanduslikult iseseisev mõis, millel puudusid rüütlimõisa õigused.
Vaata Sengbusch ja Poolmõis
Rätsep
Quirijn van Brekelenkam, "Rätsepa töökoda" (1661) Rätsep on riidest esemete (peamiselt rõivaste) tegija.
Vaata Sengbusch ja Rätsep
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Sengbusch ja Riia
Roze mõis
Roze mõis (saksa keeles Lubar) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Rauna kihelkonnas.
Vaata Sengbusch ja Roze mõis
Saaremaa rüütelkond
Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.
Vaata Sengbusch ja Saaremaa rüütelkond
Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel oli seisuliku omavalitsuse Saaremaa rüütelkonna liikmete register.
Vaata Sengbusch ja Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Vaata Sengbusch ja Saksa-Rooma keiser
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Sengbusch ja Saksamaa
Tõlluste mõis
Tõlluste mõis ehk Tõlliste mõis (saksa keeles Töllist, varem ka Adries või Arries) oli rüütlimõis Püha kihelkonnas Saaremaal.
Vaata Sengbusch ja Tõlluste mõis
Veļķi mõis (Rubene kihelkond)
Veļķi mõisa peahoone Veļķi mõis (saksa keeles Welkenhof, läti keeles Veļķu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Rubene kihelkonnas.
Vaata Sengbusch ja Veļķi mõis (Rubene kihelkond)
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Sengbusch ja Vene keel
1725
1725.
Vaata Sengbusch ja 1725
1768
1768.
Vaata Sengbusch ja 1768
1796
1796.
Vaata Sengbusch ja 1796
1877
1877.
Vaata Sengbusch ja 1877
1879
1879.
Vaata Sengbusch ja 1879
1882
1882.
Vaata Sengbusch ja 1882
1892
1892.
Vaata Sengbusch ja 1892
1895
1895.
Vaata Sengbusch ja 1895
1919
1919.
Vaata Sengbusch ja 1919
1945
1945.
Vaata Sengbusch ja 1945
1996
1996.
Vaata Sengbusch ja 1996