Kiiremini kui brauser!
31 suhted: Aju kõvakest, Anatoomia, Arengubioloogia, Eesti Maaülikool, Enn Ernits, Esta-Laine Nahkur, Füsioloogia, Halo Kirjastus, Histoloogia, Koolibrilased, Ladina keel, Leepra, Lyme'i tõbi, Maolised, Meditsiinisõnastik, Meeli Roosalu, Mononukleoos, Morfoloogia, Mumps, Patoloogia, Pärissoonkest, Sarvkest, Süüfilis, Silmamuna, Tartu, Toksoplasmoos, Tsütomegaloviirus, Tuberkuloos, Veresoon, 2010, 2013.
Aju kõvakest
Aju kõvakest ehk peaaju kõvakest ehk peaaju-kõvakest (dura mater encephali) on paljude kesknärvisüsteemiga selgroogsete peaaju ümbritsev ajukest, mis liibub vastu ajukolju sisepinda.
Uus!!: Kõvakest ja Aju kõvakest · Näe rohkem »
Anatoomia
Inimese pea anatoomiline külgvaade Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum.
Uus!!: Kõvakest ja Anatoomia · Näe rohkem »
Arengubioloogia
Arengubioloogia on bioloogia haru, mis uurib kõiki muutusi organismis kogu elutsükli vältel ehk viljastumisest surmani.
Uus!!: Kõvakest ja Arengubioloogia · Näe rohkem »
Eesti Maaülikool
Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.
Uus!!: Kõvakest ja Eesti Maaülikool · Näe rohkem »
Enn Ernits
Enn Ernits (sündinud 5. mail 1945 Vara vallas) on eesti loomaarstiteadlane, keeleteadlane ja esperantist, veterinaariadoktor (1996).
Uus!!: Kõvakest ja Enn Ernits · Näe rohkem »
Esta-Laine Nahkur
Esta-Laine Nahkur (sündinud 10. aprillil 1966 Võrus) on eesti loomaarstiteadlane.
Uus!!: Kõvakest ja Esta-Laine Nahkur · Näe rohkem »
Füsioloogia
Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest.
Uus!!: Kõvakest ja Füsioloogia · Näe rohkem »
Halo Kirjastus
Halo Kirjastus on Tartus asuv Eesti kirjastus, mis annab välja õpikuid, õppevahendeid, teaduspublikatsioone, monograafiaid, erialaajakirju, käsiraamatud, teatmeteoseid.
Uus!!: Kõvakest ja Halo Kirjastus · Näe rohkem »
Histoloogia
Histoloogia (1950) Histoloogia ehk koeõpetus on mikroanatoomia, botaanika, bioloogia, zooloogia ja meditsiiniteaduse allharu, mis uurib hulkraksete organismide rakkude ja kudede struktuuri, ehitust, arenemist ja talitlust ning patoloogiat.
Uus!!: Kõvakest ja Histoloogia · Näe rohkem »
Koolibrilased
Koolibrilased (Trochilidae) on lindude sugukond pikatiivaliste seltsist.
Uus!!: Kõvakest ja Koolibrilased · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Kõvakest ja Ladina keel · Näe rohkem »
Leepra
Leepra ehk pidalitõbi ehk Hanseni tõbi on pikka aega kestev peamiselt inimestel esinev raske nakkushaigus, mis põhjustab granulomatoosset põletikku ja mille tekitajaks on mükobakterid leepra mükobakter ja Mycobacterium lepromatosis.
Uus!!: Kõvakest ja Leepra · Näe rohkem »
Lyme'i tõbi
Riigid, kus on registreeritud Lyme'i tõppe haigestumist Lyme'i tõbi ehk Lyme'i borrelioos ehk puukborrelioos on nakkushaigus mida põhjustavad mõned borreelia (Borrelia) perekonna bakterid ja millesse loomad võivad nakatuda puukide vahendusel.
Uus!!: Kõvakest ja Lyme'i tõbi · Näe rohkem »
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Uus!!: Kõvakest ja Maolised · Näe rohkem »
Meditsiinisõnastik
"Meditsiinisõnastik" on 1996.
Uus!!: Kõvakest ja Meditsiinisõnastik · Näe rohkem »
Meeli Roosalu
Meeli Roosalu (aastani 1970 Meeli Puuraid; sündinud 21. oktoobril 1948 Viljandis) on eesti füsioloog.
Uus!!: Kõvakest ja Meeli Roosalu · Näe rohkem »
Mononukleoos
Mononukleoos ehk infektsioosne mononukleoos (ladina keeles mononucleosis (infectiosa), inglise keeles ka "kissing disease"; kõnekeeles 'suudlemishaigus') (B27.0, RHK-10) on suuremalt osalt Epsteini-Barri viiruse (EBV) või inimese tsütomegaloviiruse põhjustatud peamiselt laste ja nooremapoolsete inimeste krooniline lööbeline infektsioonhaigus, mis levib süljega ja millele on iseloomulik lümfotsüütide rohkus veres.
Uus!!: Kõvakest ja Mononukleoos · Näe rohkem »
Morfoloogia
Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.
Uus!!: Kõvakest ja Morfoloogia · Näe rohkem »
Mumps
Mumpsi nakatunud laps Mumps ehk parotiit on nakkuslik kõrva-süljenäärmete põletik, harva esineb ka teiste näärmete või närvisüsteemi kahjustusi.
Uus!!: Kõvakest ja Mumps · Näe rohkem »
Patoloogia
Patoloogia (ladina pathologia) on üldisemas mõttes kõrvalekalle määratud normist.
Uus!!: Kõvakest ja Patoloogia · Näe rohkem »
Pärissoonkest
Pärissoonkestaks ehk soonmikuksEnn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 393,2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
Uus!!: Kõvakest ja Pärissoonkest · Näe rohkem »
Sarvkest
Sarvkest (ladina keeles cornea) on inimestel ja paljudel maismaa- ja veeloomadel silmamuna fibrooskesta osa.
Uus!!: Kõvakest ja Sarvkest · Näe rohkem »
Süüfilis
Süüfilis ehk luues ehk prantsuse haigus (ladina keeles syphilis, morbus gallicus, lues venerea) on peamiselt inimestel esinev infektsioonhaigus, pikka aega kestev põletikuline seisund, mis võib avalduda nii kliiniliselt aktiivse haiguse kui latentse nakkusena ja mille tekitajaks on bakter Treponema pallidum pallidum.
Uus!!: Kõvakest ja Süüfilis · Näe rohkem »
Silmamuna
Silmamuna (ladina keeles bulbus oculi) on paljude loomadel silma keskne osa, mis on kerakujuline.
Uus!!: Kõvakest ja Silmamuna · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Kõvakest ja Tartu · Näe rohkem »
Toksoplasmoos
Toksoplasmoos on ainurakse parasiidi Toxoplasma gondii põhjustatud haigus.
Uus!!: Kõvakest ja Toksoplasmoos · Näe rohkem »
Tsütomegaloviirus
Tsütomegaloviirus (CMV) (nimetus tuleb kreekakeelsetest sõnadest cyto – 'rakk' ja megalo – 'suur') on viiruste perekond herpesviiruste sugukonnast.
Uus!!: Kõvakest ja Tsütomegaloviirus · Näe rohkem »
Tuberkuloos
Tuberkuloos (ladina keeles tuberculosis; lühend TB, tbc) ehk tiisikus on mitmetel selgroogsetel (sh madudel) esinev akuutne või krooniline granulomatoosse põletikuga kulgev nakkushaigus, mida võivad põhjustada tuberkuloosi mükobakteri kompleksi rühma liikmed, kes võivad nakatada kõiki elundkondi ja kudesid, kõige sagedamini kopse.
Uus!!: Kõvakest ja Tuberkuloos · Näe rohkem »
Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.
Uus!!: Kõvakest ja Veresoon · Näe rohkem »
2010
2010.
Uus!!: Kõvakest ja 2010 · Näe rohkem »
2013
2013.
Uus!!: Kõvakest ja 2013 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Kõvakest (silmamuna), Sclera, Silma kõvakest, Silmavalge, Skleera.
