Kiiremini kui brauser!
54 suhted: Õieraag, Õis, Carl von Linné, Ellips, Emakas, Euroopa, Flavonoidid, Gastriit, Gruusia, Helmindid, Juuli, Juuni, Kaheidulehelised, Kalad, Katteleht, Katteseemnetaimed, Koonus, Kupar, Lääne-Siber, Leht, Levila, Maks, Malpiigialaadsed, Mükoos, Mesilane, Nahk, Neerud, Niit, Norra, Põhja-Kaukaasia, Perekond (bioloogia), Piimalill, Piimalillelised, Piimmahl, Putukad, Rahvameditsiin, Reuma, Risoom, Rohttaimed, Romb, Seeme, Silinder, Soome, Sugukond (bioloogia), Taimed, Türgi, Tõmmis (leotis), Tobol, Toru, Tupplehed, ..., Vaik, Vars, Vili, 1753. Laienda indeks (4 rohkem) »
Õieraag
Õieraag ehk õievars on taime osa, mille abil õis kinnitub varrele.
Uus!!: Soo-piimalill ja Õieraag · Näe rohkem »
Õis
Õie skeem: 1. Õiepõhi2. Tupplehed3. Kroonlehed4. Tolmukad5. Emakas või emakad Õis on taime generatiivne organ, kus peale tolmlemist moodustuvad seemned ja vili.
Uus!!: Soo-piimalill ja Õis · Näe rohkem »
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Uus!!: Soo-piimalill ja Carl von Linné · Näe rohkem »
Ellips
pisi Saturni rõngad paistavad ellipsikujulistena. Ellipsograaf ehk ellipsisirkel. Ellipsiks nimetatakse tasandile kuuluvate punktide hulka, mille puhul iga punkti kauguste summa kahest antud punktist, mida nimetatakse fookusteks, on jääv suurus, mis võrdub ellipsi läbimõõduga ehk pikema telje pikkusega.
Uus!!: Soo-piimalill ja Ellips · Näe rohkem »
Emakas
Emakas ehk uterus (ladina uterus) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) ja mõningate teiste selgroogsete paaritu suguelund, milles loode tiinuse (raseduse) korral areneb.
Uus!!: Soo-piimalill ja Emakas · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Soo-piimalill ja Euroopa · Näe rohkem »
Flavonoidid
Flavoon Flavonoidid ehk bioflavonoidid on fütokemikaalid, mis on flavooni (2-fenüülkromooni) derivaadid või sellesarnased ained.
Uus!!: Soo-piimalill ja Flavonoidid · Näe rohkem »
Gastriit
Gastriit (ladina gastritis) ehk maokatarr ehk maopõletik on osadel loomadel esineva võiv mao seina, eriti limaskesta põletik.
Uus!!: Soo-piimalill ja Gastriit · Näe rohkem »
Gruusia
Gruusia (ka Georgia; gruusia keeles საქართველო Sakharthvelo) on transkontinentaalne riik Euroopa ja Aasia piiril.
Uus!!: Soo-piimalill ja Gruusia · Näe rohkem »
Helmindid
Helmindid (ka nugiussid ja ussnugilised) on looma (ka inimese) kehas, tavaliselt soolestikus, elav parasiitne uss.
Uus!!: Soo-piimalill ja Helmindid · Näe rohkem »
Juuli
Juuli ehk heinakuu on Gregoriuse kalendris aasta seitsmes kuu.
Uus!!: Soo-piimalill ja Juuli · Näe rohkem »
Juuni
Juuni on Gregoriuse kalendris aasta kuues kuu.
Uus!!: Soo-piimalill ja Juuni · Näe rohkem »
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Uus!!: Soo-piimalill ja Kaheidulehelised · Näe rohkem »
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Uus!!: Soo-piimalill ja Kalad · Näe rohkem »
Katteleht
Tuderloal on kuus tumepruuni kattelehte. Katteleht (õie, õisiku) on enamasti väike leheke, mille kaenlasse kinnitub õis või õisik.
Uus!!: Soo-piimalill ja Katteleht · Näe rohkem »
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Uus!!: Soo-piimalill ja Katteseemnetaimed · Näe rohkem »
Koonus
Koonus Koonus on pöördkeha, mida piirab koonilise pinna üks kate ja seda pöörlemisteljega lõikav tasand.
Uus!!: Soo-piimalill ja Koonus · Näe rohkem »
Kupar
Unimaguna (''Papaver somniferum'') kerajas kupar, millest saadakse ka narkootilist ainet oopiumit Kupar (capsula) on taimede hulgaseemneline kuivvili, mille seemned võivad asuda ühes või mitmes pesas; üks levinumaid viljatüüpe.
Uus!!: Soo-piimalill ja Kupar · Näe rohkem »
Lääne-Siber
Lääne-Siber Lääne-Siberi maastik Lääne-Siber (vene keeles Западная Сибирь) on piirkond Venemaal, Siberi lääneosa.
Uus!!: Soo-piimalill ja Lääne-Siber · Näe rohkem »
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Uus!!: Soo-piimalill ja Leht · Näe rohkem »
Levila
Levila ehk levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala.
Uus!!: Soo-piimalill ja Levila · Näe rohkem »
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Uus!!: Soo-piimalill ja Maks · Näe rohkem »
Malpiigialaadsed
Malpiigialaadsed (Malpighiales) on kaheiduleheliste õistaimede selts.
Uus!!: Soo-piimalill ja Malpiigialaadsed · Näe rohkem »
Mükoos
Mükoos ehk seentõbi ehk seenhaigus ehk seeninfektsioon (ladina keeles mycosis) on üldnimetus seente tekitatavate haiguste kohta loomadel (sh inimestel).
Uus!!: Soo-piimalill ja Mükoos · Näe rohkem »
Mesilane
''Apis mellifera'' Mesilasnukud Erakmesilane Anthophora bimaculata (emane) hariliku sininuki (Jasione montana) õiel. Tallinn, Eesti Mesilane (Apis) on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.
Uus!!: Soo-piimalill ja Mesilane · Näe rohkem »
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Uus!!: Soo-piimalill ja Nahk · Näe rohkem »
Neerud
Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.
Uus!!: Soo-piimalill ja Neerud · Näe rohkem »
Niit
Niit ehk heinamaa on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused, mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita.
Uus!!: Soo-piimalill ja Niit · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Soo-piimalill ja Norra · Näe rohkem »
Põhja-Kaukaasia
Põhja-Kaukaasia ehk Ees-Kaukaasia (vene Северный Кавказ) on Kaukaasia osa, mis jääb Kaukasuse peaahelikust põhja poole, ulatudes kuni Aasia ja Euroopa loodusgeograafilise piirini Kuma-Manõtši nõos.
Uus!!: Soo-piimalill ja Põhja-Kaukaasia · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Soo-piimalill ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Piimalill
Küpress-piimalill Piimalill (Euphorbia L.) on malpiigialaadsete seltsi piimalilleliste sugukonda kuuluv taimede perekond.
Uus!!: Soo-piimalill ja Piimalill · Näe rohkem »
Piimalillelised
Piimalillelised (Euphorbiaceae) on õistaimede sugukond malpiigialaadsete seltsist.
Uus!!: Soo-piimalill ja Piimalillelised · Näe rohkem »
Piimmahl
Piimmahl ehk lateks on teatud taimedes (näiteks piimalillelistel) olev piimjas vedelik (täpsemalt emulsioon), mis õhuga kokkupuutel koaguleerub.
Uus!!: Soo-piimalill ja Piimmahl · Näe rohkem »
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Uus!!: Soo-piimalill ja Putukad · Näe rohkem »
Rahvameditsiin
Ravitseja (Keenia) Rahvameditsiin (ka: pärimusmeditsiin, etnomeditsiin) on pärimus- ja kogemuspõhiste ravi- ja tervishoiuvõtete kogum.
Uus!!: Soo-piimalill ja Rahvameditsiin · Näe rohkem »
Reuma
Reuma (ladina keeles rheuma) on põletikuline haigus, mis kahjustab peamiselt südant, liigeseid, kesknärvisüsteemi.
Uus!!: Soo-piimalill ja Reuma · Näe rohkem »
Risoom
Kollase võhumõõga risoom Risoom on taimede harunev või harunemata, horisontaalse, vertikaalse või tõusva suunaga, mitmeaastane, maa-alune võsu.
Uus!!: Soo-piimalill ja Risoom · Näe rohkem »
Rohttaimed
Aedsalat on tuntud üheaastane rohttaim Rohttaimed (herbae) on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.
Uus!!: Soo-piimalill ja Rohttaimed · Näe rohkem »
Romb
Romb Romb on nelinurkne tasapinnaline kujund, mille kõik küljed on võrdsed.
Uus!!: Soo-piimalill ja Romb · Näe rohkem »
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Uus!!: Soo-piimalill ja Seeme · Näe rohkem »
Silinder
Silindri joonis, h-kõrgus, r-raadius Silinder on pöördkeha.
Uus!!: Soo-piimalill ja Silinder · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Soo-piimalill ja Soome · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Soo-piimalill ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Soo-piimalill ja Taimed · Näe rohkem »
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Uus!!: Soo-piimalill ja Türgi · Näe rohkem »
Tõmmis (leotis)
Tõmmis on eeterlikke õlisid või lõhnaineid sisaldav taimede või nende osade vesi- või piiritusleotis.
Uus!!: Soo-piimalill ja Tõmmis (leotis) · Näe rohkem »
Tobol
Toboli asendikaart Tobol (vene keeles Тобол, kasahhi keeles Тобыл) on Irtõši vasakpoolne lisajõgi.
Uus!!: Soo-piimalill ja Tobol · Näe rohkem »
Toru
Raudtorud Toru on harilikult silindriline õhukeseseinaline, suhteliselt pikk õõneskeha.
Uus!!: Soo-piimalill ja Toru · Näe rohkem »
Tupplehed
Tokkroosi tupplehed Tupplehed on õiekatte väliskihi enamasti rohelised õielehed.
Uus!!: Soo-piimalill ja Tupplehed · Näe rohkem »
Vaik
Männivaik Vaigu korjamine (enne 1997) Vaik on orgaanilist päritolu, harilikult läbipaistev viskoosne vedelik või tahke amorfne, enamasti kõrgmolekulaarne aine, millel puudub kindel sulamistemperatuur ning mille üleminek vedelast olekust tahkesse (või vastupidi) toimub mingis kindlas temperatuurivahemikus.
Uus!!: Soo-piimalill ja Vaik · Näe rohkem »
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Uus!!: Soo-piimalill ja Vars · Näe rohkem »
Vili
Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.
Uus!!: Soo-piimalill ja Vili · Näe rohkem »
1753
1753.
Uus!!: Soo-piimalill ja 1753 · Näe rohkem »
