Kiiremini kui brauser!
57 suhted: Aerjalgsed, Ahven, Ahvenalised, Ahvenlased, Araali meri, Eesti kalade süstemaatiline nimestik, Emajõgi, Ida-Euroopa, Järv, Kalakasvandus, Kalamari, Karpkala, Karpkalalised, Kaspia meri, Keelikloomad, Kesk-Euroopa, Kiiruimsed, Kiisk, Koelmu, Koha (perekonnanimi), Kudemine, Latikas, Lääne-Euroopa, Läänemeri, Loomad, Mail (kalandus), Meritint, Must meri, Nakkevõrk, Nõukogude Liit, Põhja-Ameerika, Põhjaõng, Põhjameri, Peipsi järv, Peipsi tint, Pelagiaal, Prantsusmaa, Räim, Röövkala, Särg, Seljauim, Sikuti, Siseveekogu, Soome, Spinning, Suguküpsus, Surusääsklased, Ungari, Valgla, Vastne, ..., Võrtsjärv, Veekogu, Vesikirbulised, Zooplankton, 19. sajand, 20. sajand, 21. sajand. Laienda indeks (7 rohkem) »
Aerjalgsed
Video lõpushännalisest (kalatäi) Aerjalgsed (Maxillopoda ehk Copepodoides) on vähkide alamhõimkonda (või klassi) kuuluv klass (või alamklass) väikeseid vähilisi.
Uus!!: Koha ja Aerjalgsed · Näe rohkem »
Ahven
Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala.
Uus!!: Koha ja Ahven · Näe rohkem »
Ahvenalised
Ahvenalised (Perciformes) on kõige suurem kalade ja selgroogsete selts.
Uus!!: Koha ja Ahvenalised · Näe rohkem »
Ahvenlased
Ahvenlased (Percidae) on kalade sugukond, mis kuulub ahvenaliste seltsi.
Uus!!: Koha ja Ahvenlased · Näe rohkem »
Araali meri
Araali meri ehk Araal on umbjärv Kesk-Aasias, mis jääb Kasahstani ja Usbekistani (Karakalpakkia) territooriumile.
Uus!!: Koha ja Araali meri · Näe rohkem »
Eesti kalade süstemaatiline nimestik
"Eesti kalade süstemaatiline nimestik" loetleb Eesti kalad (sh sõõrsuud) süstemaatikapõhiselt.
Uus!!: Koha ja Eesti kalade süstemaatiline nimestik · Näe rohkem »
Emajõgi
Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid.
Uus!!: Koha ja Emajõgi · Näe rohkem »
Ida-Euroopa
Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.
Uus!!: Koha ja Ida-Euroopa · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Koha ja Järv · Näe rohkem »
Kalakasvandus
Kalakasvandus on kalakasvatuseks vajalike rajatiste kompleks, mida haldab selleks spetsialiseerunud ettevõte.
Uus!!: Koha ja Kalakasvandus · Näe rohkem »
Kalamari
Eri lootestaadiumeis lõhe mari Kalamari on emaskala munarakkude kogum, mis on produtseeritud munasarjas.
Uus!!: Koha ja Kalamari · Näe rohkem »
Karpkala
Karpkala (Cyprinus carpio) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Uus!!: Koha ja Karpkala · Näe rohkem »
Karpkalalised
Karpkalalised (Cypriniformes) on kiiruimsete klassi kuuluv selts kalu.
Uus!!: Koha ja Karpkalalised · Näe rohkem »
Kaspia meri
Kaspia mere rand Iraanis Kaspia meri (vene keeles Каспийское море, aserbaidžaani keeles Xəzər dənizi, kasahhi keeles Каспий теңізі, türkmeeni keeles Hazar deňzi, pärsia keeles درياى خزر, Daryā-e Khazar) on väljavooluta järv Euraasias, mille läbi läheb piir Euroopa ja Aasia vahel.
Uus!!: Koha ja Kaspia meri · Näe rohkem »
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Uus!!: Koha ja Keelikloomad · Näe rohkem »
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Uus!!: Koha ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »
Kiiruimsed
Kiiruimsed ehk aktinopterüügid (Actinopterygii) on luukalade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Koha ja Kiiruimsed · Näe rohkem »
Kiisk
Kiisa levila Kiisk (Acerina cernua või Gymnocephalus cernuus) on ahvenlaste sugukonda kiisa perekonda kuuluv väike röövkala.
Uus!!: Koha ja Kiisk · Näe rohkem »
Koelmu
Koelmu on mingi veekogu osa, mis on sobilik kalade kudemiseks.
Uus!!: Koha ja Koelmu · Näe rohkem »
Koha (perekonnanimi)
Koha on perekonnanimi.
Uus!!: Koha ja Koha (perekonnanimi) · Näe rohkem »
Kudemine
Rohukonna kudu 2016. aasta aprillis Kõrvemaal Kudu Rohukonna kuduklomp ja kärnkonna kudunöör 2021. aastal Kõrvemaal Kudemine on kalade ja kahepaiksete sugurakkude heitmine vette.
Uus!!: Koha ja Kudemine · Näe rohkem »
Latikas
Latikas (Abramis brama) on karpkalalaste sugukonda latika perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Koha ja Latikas · Näe rohkem »
Lääne-Euroopa
raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.
Uus!!: Koha ja Lääne-Euroopa · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Koha ja Läänemeri · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Koha ja Loomad · Näe rohkem »
Mail (kalandus)
Mail ehk ankurdatud õngejada on õngpüünis, olles õngejada üks tüüpe.
Uus!!: Koha ja Mail (kalandus) · Näe rohkem »
Meritint
Meritint (Osmerus eperlanus) on tintlaste sugukonda kuuluv kalaliik.
Uus!!: Koha ja Meritint · Näe rohkem »
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Uus!!: Koha ja Must meri · Näe rohkem »
Nakkevõrk
Nakkevõrk on nakkepüünis, mis koosneb ühest võrgutükist, mille ülemise selise pikkus on kuni 70 m või üksteise külge ühendatud lühemate võrkude jadast, mille kogupikkus on kuni 70 m ning mida hoitakse ujukite ja raskustega vees vertikaalasendisKalapüügieeskiri 16.06.2016.
Uus!!: Koha ja Nakkevõrk · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Koha ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Uus!!: Koha ja Põhja-Ameerika · Näe rohkem »
Põhjaõng
Põhjaõng ehk tonka (vene keeles donotšnaja udotška, donka) on õng, mille puhul ei anna võtmisest märku vee pinnal hulpiv õngekork, vaid sellest saadakse aimu muul viisil.
Uus!!: Koha ja Põhjaõng · Näe rohkem »
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Uus!!: Koha ja Põhjameri · Näe rohkem »
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Uus!!: Koha ja Peipsi järv · Näe rohkem »
Peipsi tint
Peipsi tint ehk tint (Osmerus eperlanus morfa spirinchus) on tintlaste sugukonda kuuluv meritindi morfa (vorm).
Uus!!: Koha ja Peipsi tint · Näe rohkem »
Pelagiaal
Pelagiaal ehk avavesi (kreeka sõnast pelagikos 'meri') on veekogu (ookeani, mere, järve) veemass, mis pole mõjutatud rannikust ja veekogu põhjast, ja mida asustavad avaveelised (pelaagilised) organismid.
Uus!!: Koha ja Pelagiaal · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Koha ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Räim
Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) on atlandi heeringa alamliik, kes elab Läänemeres.
Uus!!: Koha ja Räim · Näe rohkem »
Röövkala
Röövkala on kala, kes toitub teistest kaladest või muudest loomadest.
Uus!!: Koha ja Röövkala · Näe rohkem »
Särg
Särg (Rutilus rutilus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Uus!!: Koha ja Särg · Näe rohkem »
Seljauim
Seljauim ehk dorsaaluim on paaritu uim kalade ja mõnede teiste vees elavate selgroogsete selja keskosas.
Uus!!: Koha ja Seljauim · Näe rohkem »
Sikuti
Sikuti (ka sikuska või tirk) on õngpüünis röövkalade püügiks, enamasti talvel jääaugust.
Uus!!: Koha ja Sikuti · Näe rohkem »
Siseveekogu
Siseveekogu on maailmamerest eraldatud veekogu.
Uus!!: Koha ja Siseveekogu · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Koha ja Soome · Näe rohkem »
Spinning
Spinning on viskeõng, sportlik kalapüügiriist, mis koosneb heiteridvast, tamiilirullist ja kidakonksudega pettesöödast (landist).
Uus!!: Koha ja Spinning · Näe rohkem »
Suguküpsus
Suguküpsus on organismi võime suguliseks paljunemiseks.
Uus!!: Koha ja Suguküpsus · Näe rohkem »
Surusääsklased
Surusääsklased ehk hironomiidid (Chironomidae) on suur sugukond sääselisi, keda praeguseks on teada üle 3500 liigi.
Uus!!: Koha ja Surusääsklased · Näe rohkem »
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Koha ja Ungari · Näe rohkem »
Valgla
jõgikonnad Veekogu valgla ehk valgala (ka vesikond, bassein) on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.
Uus!!: Koha ja Valgla · Näe rohkem »
Vastne
surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.
Uus!!: Koha ja Vastne · Näe rohkem »
Võrtsjärv
Võrtsjärv Droonivideo Võrtsjärvest ja Vaibla külast 2022. aasta augustis Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires olev järv.
Uus!!: Koha ja Võrtsjärv · Näe rohkem »
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Uus!!: Koha ja Veekogu · Näe rohkem »
Vesikirbulised
Vesikirbulised ehk kladotseerid (Diplostraca/Cladocera) on selts väikeseid vähke lõpusjalgsete klassist.
Uus!!: Koha ja Vesikirbulised · Näe rohkem »
Zooplankton
hiilgevähiliste seltsi kuuluv ''Meganyctiphanes norvegica'' Zooplankton ehk loomhõljum on pelagiaalis hõljuvate valdavalt heterotroofse toitumistüübiga loomorganismide (zooplankterite) kogum.
Uus!!: Koha ja Zooplankton · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Koha ja 19. sajand · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Koha ja 20. sajand · Näe rohkem »
21. sajand
New Yorgis Euroopa Liidu kaart koos 27 liikmesriigi ja võimalike tulevaste liitujatega 2021. aastal OECD liikmesriigid NATO logo Kunstniku nägemus Eesti esimesest tudengisatelliidist ESTCube-1 Maa orbiidil Eesti Vabariik 100 Sotsiaalne distantseerumine Prantsusmaal aastal 2020 21.
Uus!!: Koha ja 21. sajand · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Sander lucioperca, Stizostedion lucioperca.
