Kiiremini kui brauser!
22 suhted: Armeenia keel, Asesõna, Austroneesia keeled, Bengali keel, Diskursus, Eesti keel, Grammatiline sugu, Hiina keel, Indoeuroopa keeled, Jaapani keel, Keel, Kontekst, Korea keel, Pärsia keel, Polüneesia keeled, Soome keel, Sorani keel, Türgi keel, Turgi keeled, Ungari keel, Uurali keeled, Vietnami keel.
Armeenia keel
Armeenia keel (Հայերեն լեզու hajeren lesu) on keel, mida kõnelevad armeenlased.
Uus!!: Sugudeta keel ja Armeenia keel · Näe rohkem »
Asesõna
Asesõna ehk pronoomen osutab olendeile, esemeile, nähtustele, nende tunnustele või hulgale, kuid ei nimeta neid otse, nii nagu muud käändsõnad.
Uus!!: Sugudeta keel ja Asesõna · Näe rohkem »
Austroneesia keeled
Austroneesia keeled on hõimkond või keelkond, millesse kuuluvaid keeli kõneleb Kagu-Aasia ja Vaikse ookeani saartel ning vähemal määral ka Aasia mandriosas umbes 386 miljonit inimest.
Uus!!: Sugudeta keel ja Austroneesia keeled · Näe rohkem »
Bengali keel
Bengali keel on peamiselt Bangladeshis ja India idaosas räägitav indoeuroopa keelkonna indoiraani harusse kuuluv india keel.
Uus!!: Sugudeta keel ja Bengali keel · Näe rohkem »
Diskursus
Diskursuse all mõeldakse sotsiaal- ja humanitaarteadustes ükskõik millist ütluste organiseeritud kogumit.
Uus!!: Sugudeta keel ja Diskursus · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Sugudeta keel ja Eesti keel · Näe rohkem »
Grammatiline sugu
Grammatiline sugu ehk sugu on keeleteaduses grammatiline kategooria, mille järgi jaotuvad nimisõnad klassidesse võttes aluseks, milline kuju on nimisõnaga ühilduval sõnal, nagu asesõnal, omadussõnal ja tegusõnal.
Uus!!: Sugudeta keel ja Grammatiline sugu · Näe rohkem »
Hiina keel
hiina kirjas (vasakul traditsioonilises kirjas, paremal lihtsustatud kirjas) Hiina keel (traditsioonilises hiina kirjas 漢語; lihtsustatud hiina kirjas 汉语; pinyinis hànyǔ; ka 中文 zhōngwén 'hiina kirjakeel') on hiina-tiibeti keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb umbes 1,2 miljardit inimest peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanil, Singapuris (neis maades on ta ametlik keel), Malaisias, Indoneesias ja mujal.
Uus!!: Sugudeta keel ja Hiina keel · Näe rohkem »
Indoeuroopa keeled
Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.
Uus!!: Sugudeta keel ja Indoeuroopa keeled · Näe rohkem »
Jaapani keel
Jaapani dialektide kaart Jaapani keel (jaapani keeles 日本語) on Jaapani ametlik keel ja domineeriv suhtluskeel.
Uus!!: Sugudeta keel ja Jaapani keel · Näe rohkem »
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Uus!!: Sugudeta keel ja Keel · Näe rohkem »
Kontekst
Kontekst ehk kaastekst (ld contextus 'ühendumine, side') on sõna vm keelelist (lingvistilist) üksust ümbritsev ümbrus, mis võimaldab seda sõna või muud keelelist üksust tekstis mõista.
Uus!!: Sugudeta keel ja Kontekst · Näe rohkem »
Korea keel
Korea keel on keel, mida räägitakse Põhja- ja Lõuna-Koreas, osaliselt ka Ida-Hiinas, Põhja-Korea ja Hiina piiridel.
Uus!!: Sugudeta keel ja Korea keel · Näe rohkem »
Pärsia keel
Pärsia keel (pärsia keeles فارسی fārsī) on indoeuroopa keel, mis on Iraanis ametlik keel.
Uus!!: Sugudeta keel ja Pärsia keel · Näe rohkem »
Polüneesia keeled
Polüneesia keeled kuuluvad Austroneesia hõimkonda.
Uus!!: Sugudeta keel ja Polüneesia keeled · Näe rohkem »
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Uus!!: Sugudeta keel ja Soome keel · Näe rohkem »
Sorani keel
Keskkurdi keel (کوردیی ناوەندی kurdîy nawendî), ka sorani keel (سۆرانی soranî), on üks kurdi keeltest, mis kuulub indoeuroopa keelte hulka, indoiraani keelte harru ja loodeiraani keelte alamrühma.
Uus!!: Sugudeta keel ja Sorani keel · Näe rohkem »
Türgi keel
Türgi keel (Türkçe) on turgi keelte oguusi rühma kuuluv keel, Türgi ametlik keel.
Uus!!: Sugudeta keel ja Türgi keel · Näe rohkem »
Turgi keeled
pisi Turgi keeled on Altai keelterühma kuuluv keelkond, mille keeli kõnelevad põhiliselt Kagu-Euroopas ja Aasias elavad turgi rahvad.
Uus!!: Sugudeta keel ja Turgi keeled · Näe rohkem »
Ungari keel
Ungari keel on soome-ugri keel, mida kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias, Ukrainas ja mujal.
Uus!!: Sugudeta keel ja Ungari keel · Näe rohkem »
Uurali keeled
Uurali keelkond (tumepunane) teiste keelkondade seas Uurali keelte harude ja allharude ning nendega oletatult suguluses oleva jukagiiri keele geograafiline paiknemine. Lilla – jukagiiri keel; kollane – samojeedi keeled; roheline – ugri keeled; sinine – soome-permi keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt.
Uus!!: Sugudeta keel ja Uurali keeled · Näe rohkem »
Vietnami keel
Vietnami keel on austroaasia keelkonnas suurima kõnelejate arvuga keel.
Uus!!: Sugudeta keel ja Vietnami keel · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Grammatiliselt soota keel, Grammatiliselt soota keeled, Grammatiliste sugudeta keel, Grammatiliste sugudeta keeled, Sootu keel, Sootud keeled.
