Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Suur slaavlaste ülestõus

Index Suur slaavlaste ülestõus

Lutitšite liidu territoorium Saksa kuningriigi idapiiri taga pärast 983. aastat (kollane kontuur) Suur slaavlaste ülestõus 983.

41 suhted: Adelheid, Albrecht Karu, Askania dünastia, Billungite mark, Bolesław I Chrobry, Brandenburgi mark, Brandenburgi piiskopkond, Elbe, Gero, Gero mark, Hamburg, Heinrich I Linnupüüdja, Heinrich II (Saksa-Rooma keiser), Heinrich Lõvi, Ida-Frangi riik, Itaalia kuningriik (keskaegne), Lausitzi mark, Läänemeri, Magdeburgi peapiiskopkond, Mecklenburg, Meißeni markkrahvkond, Merseburgi mark, Mieszko I, Nordmark, Obodriidid, Oldenburg in Holstein, Ostsiedlung, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Otto II (Saksa-Rooma keiser), Otto III (Saksa-Rooma keiser), Polaabid, Poola Piastide ajal, Riigivürst, Saksa-Rooma keiser, Saksamaa, Saksamaa kuningriik, Saksimaa hertsogiriik, Vendi ristisõda, Vendid, Zeitzi mark, 983.

Adelheid

Adelheid Adelheid ehk Adelaide (umbes 931 Burgundia – 16. detsember 999 Seltzi klooster Alsace'is) oli Saksa-Rooma keisrinna ja katoliku pühak.

Uus!!: Suur slaavlaste ülestõus ja Adelheid · Näe rohkem »

Albrecht Karu

Albrechti mälestusmärk Spandau tsitadellis Albrecht Karu (saksa keeles Albrecht der Bär; u 1100 – 18. november 1170 Stendal), ka Albrecht Ballenstedtist, oli aastatel 1138–1142 Saksimaa hertsog ja aastast 1157 kuni surmani esimene Brandenburgi markkrahv (Albrecht I von Brandenburg).

Uus!!: Suur slaavlaste ülestõus ja Albrecht Karu · Näe rohkem »

Askania dünastia

Askania dünastia oli Saksa valitsejasugu, mida tunti nendele kuulunud kõige pikaajalisema valduse Anhalti järgi ka kui Anhalti dünastiat.

Uus!!: Suur slaavlaste ülestõus ja Askania dünastia · Näe rohkem »

Billungite mark

Billungite mark (punane) 11. sajandi alguse paiku Billungite mark (saksa: Billunger Mark või Mark der Billunger) oli 10. sajandil piiriala kaugel Saksimaa hertsogiriigi kirdeservas.

Uus!!: Suur slaavlaste ülestõus ja Billungite mark · Näe rohkem »

Bolesław I Chrobry

Bolesław I Chrobry (Vapper) (966/967 – 17. juuni 1025) oli Poola vürst 992–1025 ja Poola kuningriigi kuningas 1000–1025 (krooniti 1025).

Uus!!: Suur slaavlaste ülestõus ja Bolesław I Chrobry · Näe rohkem »

Brandenburgi mark

Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.

Uus!!: Suur slaavlaste ülestõus ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »

Brandenburgi piiskopkond

Brandenburgi piiskopkond (ladina: Episcopatus Brandenburgensis või Dioecesis Brandenburgensis) oli katoliku piiskopkond, mille Saksamaa kuningas Otto I rajas aastal 948 Marca Geronis (Saksi Idamark) territooriumil Elbe jõest idas.

Uus!!: Suur slaavlaste ülestõus ja Brandenburgi piiskopkond · Näe rohkem »

Elbe

Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Suur slaavlaste ülestõus ja Elbe · Näe rohkem »

Gero

14. sajandi Gerot kujutav seinamaal kirikus, mille ta Gernrodes asutas Gero I (u 900 – 20. mai 965), Suureks kutsutu (ladina: magnus), valitses algselt tagasihoidlikku marki keskusega Merseburgis praeguse Saksamaa Saksi-Anhalti liidumaa lõunaosas, mille ta laiendas tohutuks omanimeliseks territooriumiks: marca Geronis.

Uus!!: Suur slaavlaste ülestõus ja Gero · Näe rohkem »

Gero mark

Kaardi viirutatud osa kirdes, välja arvatud Billungite mark, oli ''marca Geronis''; märka ''Mark Merseburgi'', mis oli üks tema osadest Marca Geronis (Gero mark) oli tohutu supermark 10.

Uus!!: Suur slaavlaste ülestõus ja Gero mark · Näe rohkem »

Hamburg

Hamburg (alamsaksa keeles Hamborg) on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel.

Uus!!: Suur slaavlaste ülestõus ja Hamburg · Näe rohkem »

Heinrich I Linnupüüdja

Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.

Uus!!: Suur slaavlaste ülestõus ja Heinrich I Linnupüüdja · Näe rohkem »

Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)

Heinrich II koos oma naise, Luksemburgi Kunigundega Heinrich II (972 – 13. juuli 1024) oli viimane Saksi dünastiast pärinev Saksa-Rooma riigi Saksa-Rooma keiser.

Uus!!: Suur slaavlaste ülestõus ja Heinrich II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Heinrich Lõvi

Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast pärit saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).

Uus!!: Suur slaavlaste ülestõus ja Heinrich Lõvi · Näe rohkem »

Ida-Frangi riik

Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.

Uus!!: Suur slaavlaste ülestõus ja Ida-Frangi riik · Näe rohkem »

Itaalia kuningriik (keskaegne)

Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.

Uus!!: Suur slaavlaste ülestõus ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »

Lausitzi mark

Vapp (Alam-)Lausitzi mark umbes 1000. aastal Lausitzi mark või markkrahvkond (saksa: Mark(grafschaft) Lausitz) oli Saksa-Rooma riigi idapiirimark polaabidega asustatud maadel.

Uus!!: Suur slaavlaste ülestõus ja Lausitzi mark · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Uus!!: Suur slaavlaste ülestõus ja Läänemeri · Näe rohkem »

Magdeburgi peapiiskopkond

Magdeburgi peapiiskopkond oli katoliiklik peapiiskopkond (969–1552) ja Saksa-Rooma riigi vürstlik peapiiskopkond (1180–1680) keskusega Magdeburgi linnas Elbe jõel.

Uus!!: Suur slaavlaste ülestõus ja Magdeburgi peapiiskopkond · Näe rohkem »

Mecklenburg

Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.

Uus!!: Suur slaavlaste ülestõus ja Mecklenburg · Näe rohkem »

Meißeni markkrahvkond

Meißeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Meißen) oli keskaegne vürstiriik Püha Rooma riigi koosseisus tänapäeva Saksimaa alal.

Uus!!: Suur slaavlaste ülestõus ja Meißeni markkrahvkond · Näe rohkem »

Merseburgi mark

Merseburgi mark (punane) umbes 11. sajandi alguses Merseburgi mark (saksa: Mark Merseburg) oli lühiajaline Saksa-Rooma riigi mark.

Uus!!: Suur slaavlaste ülestõus ja Merseburgi mark · Näe rohkem »

Mieszko I

Poola vürst Mieszko I Mieszko I (umbes 930 – 25. mai 992) oli polaanide vürst ning vendide kuningas (vanapõhja Vindakonungr) umbkaudu 960.

Uus!!: Suur slaavlaste ülestõus ja Mieszko I · Näe rohkem »

Nordmark

Lausitzi margi) (lõunas) vahel. Põhjamark või Nordmark (saksa: Nordmark) loodi tohutu Marca Geronise jagunemisel 965.

Uus!!: Suur slaavlaste ülestõus ja Nordmark · Näe rohkem »

Obodriidid

Niklotingide vapp Obotriidid (ladina: Obotriti) või obodriidid, ka abodriidid (saksa: Abodriten), oli keskaegne lääneslaavi hõimude konföderatsioon praeguste Mecklenburgi ja Holsteini territooriumil Põhja-Saksamaal (vaata polaabid).

Uus!!: Suur slaavlaste ülestõus ja Obodriidid · Näe rohkem »

Oldenburg in Holstein

Oldenburg in Holstein on linn Läänemere edelakaldal.

Uus!!: Suur slaavlaste ülestõus ja Oldenburg in Holstein · Näe rohkem »

Ostsiedlung

Ostsiedlung (sõna otseses mõttes itta asumine) oli germaanikeelsete rahvaste keskaegne ida poole rändamine ja asustamine Saksa-Rooma riigist – eriti selle lõuna- ja lääneosast – Kesk-Euroopa vähem asustatud piirkondadesse, Ida-Euroopa lääneossa ja Läänemere idakaldale.

Uus!!: Suur slaavlaste ülestõus ja Ostsiedlung · Näe rohkem »

Otto I (Saksa-Rooma keiser)

Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.

Uus!!: Suur slaavlaste ülestõus ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Otto II (Saksa-Rooma keiser)

Otto II Otto II (955 – 7. detsember 983 Rooma) oli Saksa-Rooma keiser aastast 973 kuni surmani.

Uus!!: Suur slaavlaste ülestõus ja Otto II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Otto III (Saksa-Rooma keiser)

Otto III (980–23. jaanuar 1002 Palermo, Itaalia) oli Saksa kuningas (983–1002), Itaalia kuningas (996–1002) ja Saksa-Rooma keiser 996–1002.

Uus!!: Suur slaavlaste ülestõus ja Otto III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Polaabid

9.–10. sajandil Polaabi slaavlased ehk polaabid oli lääneslaavlaste hõimuliit (sorbid lõunaosas, luužitsid keskosas ja obodriidid loodeosas), kes asustas Elbe, Saale ja Odra jõe ning Maagimäestiku vahelist ala 1. ja 2. aastatuhandel, tänapäeva Loode-Saksamaal.

Uus!!: Suur slaavlaste ülestõus ja Polaabid · Näe rohkem »

Poola Piastide ajal

Poola Piastide ajal oli Piastide dünastia valitsemise periood 10.

Uus!!: Suur slaavlaste ülestõus ja Poola Piastide ajal · Näe rohkem »

Riigivürst

Riigivürst (saksa keeles Reichsfürst, ladina keeles princeps regni või princeps imperii) oli Saksa-Rooma riigi kõrgaadlik (hertsog, vürst ja mitme suurema valduse krahv) või ilmaliku võimuga vaimulik isand (peapiiskop, piiskop ja mõne kloostri abt või abtiss), kes oli Saksa-Rooma valitseja (Saksa kuninga või Saksa-Rooma keisri) otsene vasall.

Uus!!: Suur slaavlaste ülestõus ja Riigivürst · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Uus!!: Suur slaavlaste ülestõus ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Suur slaavlaste ülestõus ja Saksamaa · Näe rohkem »

Saksamaa kuningriik

Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.

Uus!!: Suur slaavlaste ülestõus ja Saksamaa kuningriik · Näe rohkem »

Saksimaa hertsogiriik

Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.

Uus!!: Suur slaavlaste ülestõus ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Vendi ristisõda

Vendi ristisõda oli 12. sajandil (1147–1184) peetud sõda kristlike germaanlaste ja paganlike vendide vahel, mis lõppes vendide maa vallutamise ja vendide sundristimisega.

Uus!!: Suur slaavlaste ülestõus ja Vendi ristisõda · Näe rohkem »

Vendid

obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.

Uus!!: Suur slaavlaste ülestõus ja Vendid · Näe rohkem »

Zeitzi mark

Zeitzi mark (punane) umbes 11. sajandi alguses Zeitzi mark (saksa: Mark Zeitz) oli Saksa-Rooma riigi mark.

Uus!!: Suur slaavlaste ülestõus ja Zeitzi mark · Näe rohkem »

983

983.

Uus!!: Suur slaavlaste ülestõus ja 983 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »