Sisukord
46 suhted: Alam-Sileesia, Albrecht Karu, Askania dünastia, Ülem-Saksi, Bautzen, Bóbr, Bolesław I Chrobry, Brandenburgi mark, Friedrich I Barbarossa, Görlitz, Gero, Gero mark, Hõimuhertsogkonnad, Heinrich II (Saksa-Rooma keiser), Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser), Karl IV, Konrad II (Saksa-Rooma keiser), Lothar III (Saksa-Rooma keiser), Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser), Ludwig V (Baieri), Ludwig VI (Baieri), Luksemburgi dünastia, Mark (territoorium), Meißeni markkrahvkond, Merseburgi mark, Neumark, Nordmark, Osterland, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Otto IV (Brandenburg), Otto V (Baieri), Polaabid, Saale, Saksa-Rooma riik, Saksi Idamark, Saksi-Wittenberg, Saksimaa hertsogiriik, Saksimaa kuurvürstiriik, Sileesia hertsogkond, Suur slaavlaste ülestõus, Tšehhi krooni maad, Vladislav II, Waldemar (Brandenburg), Wettinid, Wittelsbachi dünastia, Zeitzi mark.
Alam-Sileesia
Sileesia vapp,Hugo Ströhl (1851–1919) Alam-Sileesia (poola Dolny Śląsk; tšehhi Dolní Slezsko; ladina Silesia Inferior; saksa Niederschlesien; sileesia saksa: Niederschläsing; sileesia Dolny Ślůnsk) on ajaloolise ja geograafilise Sileesia piirkonna loodeosa; Ülem-Sileesia on kagus.
Vaata Lausitzi mark ja Alam-Sileesia
Albrecht Karu
Albrechti mälestusmärk Spandau tsitadellis Albrecht Karu (saksa keeles Albrecht der Bär; u 1100 – 18. november 1170 Stendal), ka Albrecht Ballenstedtist, oli aastatel 1138–1142 Saksimaa hertsog ja aastast 1157 kuni surmani esimene Brandenburgi markkrahv (Albrecht I von Brandenburg).
Vaata Lausitzi mark ja Albrecht Karu
Askania dünastia
Askania dünastia oli Saksa valitsejasugu, mida tunti nendele kuulunud kõige pikaajalisema valduse Anhalti järgi ka kui Anhalti dünastiat.
Vaata Lausitzi mark ja Askania dünastia
Ülem-Saksi
Saksimaa kuningriik umbes aastal 1900 Ülem-Saksi (Obersachsen) oli nimi, mis anti enamusele Saksa maadest, mida haldasid Wettinid, ja mida nüüd kutsutakse Mitteldeutschland.
Vaata Lausitzi mark ja Ülem-Saksi
Bautzen
Bautzen (ülemsorbi keeles Budyšin) on linn Saksamaal Saksimaa liidumaal, Bautzeni kreisi keskus.
Vaata Lausitzi mark ja Bautzen
Bóbr
Bóbr on jõgi Tšehhis ja Poolas, Odra vasakpoolne lisajõgi.
Vaata Lausitzi mark ja Bóbr
Bolesław I Chrobry
Bolesław I Chrobry (Vapper) (966/967 – 17. juuni 1025) oli Poola vürst 992–1025 ja Poola kuningriigi kuningas 1000–1025 (krooniti 1025).
Vaata Lausitzi mark ja Bolesław I Chrobry
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Vaata Lausitzi mark ja Brandenburgi mark
Friedrich I Barbarossa
Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.
Vaata Lausitzi mark ja Friedrich I Barbarossa
Görlitz
Linnapanoraam idast, 1575 Görlitz on linn Saksamaa idaosas Saksimaal, Görlitzi kreisi keskus.
Vaata Lausitzi mark ja Görlitz
Gero
14. sajandi Gerot kujutav seinamaal kirikus, mille ta Gernrodes asutas Gero I (u 900 – 20. mai 965), Suureks kutsutu (ladina: magnus), valitses algselt tagasihoidlikku marki keskusega Merseburgis praeguse Saksamaa Saksi-Anhalti liidumaa lõunaosas, mille ta laiendas tohutuks omanimeliseks territooriumiks: marca Geronis.
Vaata Lausitzi mark ja Gero
Gero mark
Kaardi viirutatud osa kirdes, välja arvatud Billungite mark, oli ''marca Geronis''; märka ''Mark Merseburgi'', mis oli üks tema osadest Marca Geronis (Gero mark) oli tohutu supermark 10.
Vaata Lausitzi mark ja Gero mark
Hõimuhertsogkonnad
tüüringite ja bajuvaaride alad Švaabimaa (oranž) ja Lotring (roosa) Hõimuhertsogkonnad (saksa Stammesherzogtümer) olid varakeskajal põhiliselt vanade saksa hõimude asualad piirkonnas, mida seostatakse Frangi riigiga, eriti idas.
Vaata Lausitzi mark ja Hõimuhertsogkonnad
Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich II koos oma naise, Luksemburgi Kunigundega Heinrich II (972 – 13. juuli 1024) oli viimane Saksi dünastiast pärinev Saksa-Rooma riigi Saksa-Rooma keiser.
Vaata Lausitzi mark ja Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich IV (11. november 1050 – 7. august 1106) oli Franki ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma keiser ning Heinrich VIII nime all ka Baieri hertsog.
Vaata Lausitzi mark ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)
Karl IV
Karli silla juures Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (tšehhipäraselt Karel I).
Vaata Lausitzi mark ja Karl IV
Konrad II (Saksa-Rooma keiser)
Keiser Konrad II miniatuuril Konrad II (umbes 990 – 4. juuni 1039) oli esimene Franki ehk Saali dünastiast pärinev Saksa kuningas ning Saksa-Rooma riigi keiser.
Vaata Lausitzi mark ja Konrad II (Saksa-Rooma keiser)
Lothar III (Saksa-Rooma keiser)
Lothar III pitsat Lothar III von Supplinburg (ka Lothar von Süpplingenburg; juuni 1075 – 4. detsember 1137) oli Saksa kuningas alates 1125, Saksa-Rooma keiser alates 1133 kuni surmani, 1137.
Vaata Lausitzi mark ja Lothar III (Saksa-Rooma keiser)
Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)
Ludwig IV Ludwig IV (ka Ludwig Baierist; 1282 – 11. oktoober 1347) oli Wittelsbachi dünastiast pärinev Saksa kuningas alates 1314, alates 1328 ka Saksa-Rooma keiser.
Vaata Lausitzi mark ja Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)
Ludwig V (Baieri)
Ludwig V, hüüdnimega Brandenburglane (mai 1315 – 18. september 1361), Wittelsbachi dünastia liige, valitses kui Brandenburgi markkrahv aastatel 1323–1351 ja kui Baieri hertsog 1347.
Vaata Lausitzi mark ja Ludwig V (Baieri)
Ludwig VI (Baieri)
Ludwig Roomlane (saksa: Ludwig VI der Römer) (7. mai 1328 – 17. mai 1365) oli Wittelsbachi dünastia liige, keiser Ludwig IV Baierist ja tema teise naise Hainaut' krahvinna Margarethe vanem poeg.
Vaata Lausitzi mark ja Ludwig VI (Baieri)
Luksemburgi dünastia
Luksemburgi dünastia oli keskaegne Euroopa kuninglik perekond.
Vaata Lausitzi mark ja Luksemburgi dünastia
Mark (territoorium)
Mark viitab piirimaaga sarnasele piiriäärsele alale, nagu Walesi margid, piirialad Inglismaa ja Walesi vahel.
Vaata Lausitzi mark ja Mark (territoorium)
Meißeni markkrahvkond
Meißeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Meißen) oli keskaegne vürstiriik Püha Rooma riigi koosseisus tänapäeva Saksimaa alal.
Vaata Lausitzi mark ja Meißeni markkrahvkond
Merseburgi mark
Merseburgi mark (punane) umbes 11. sajandi alguses Merseburgi mark (saksa: Mark Merseburg) oli lühiajaline Saksa-Rooma riigi mark.
Vaata Lausitzi mark ja Merseburgi mark
Neumark
Neumark, tuntud ka kui Uus mark (poola: Nowa Marchia) või kui Ida-Brandenburg, oli Brandenburgi margi ja selle järglaste piirkond Odra jõest idas territooriumil, mis sai 1945.
Vaata Lausitzi mark ja Neumark
Nordmark
Lausitzi margi) (lõunas) vahel. Põhjamark või Nordmark (saksa: Nordmark) loodi tohutu Marca Geronise jagunemisel 965.
Vaata Lausitzi mark ja Nordmark
Osterland
Osterland 13. sajandil Osterland (terra orientalis) on ajalooline piirkond Saksamaal.
Vaata Lausitzi mark ja Osterland
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Vaata Lausitzi mark ja Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto IV (Brandenburg)
Brandenburgi markkrahv Otto IV, kujutatud ''Codex Manesses'' (u. 1300) Otto IV hüüdnimega Otto Noolega (u. 1238 – 27. november 1308 või 1309) oli Askania dünastiast Brandenburgi markkrahv 1266.
Vaata Lausitzi mark ja Otto IV (Brandenburg)
Otto V (Baieri)
Otto V (u.1346 – 15. november 1379) oli Baieri hertsog ja Brandenburgi kuurvürst kui Otto VII.
Vaata Lausitzi mark ja Otto V (Baieri)
Polaabid
9.–10. sajandil Polaabi slaavlased ehk polaabid oli lääneslaavlaste hõimuliit (sorbid lõunaosas, luužitsid keskosas ja obodriidid loodeosas), kes asustas Elbe, Saale ja Odra jõe ning Maagimäestiku vahelist ala 1. ja 2. aastatuhandel, tänapäeva Loode-Saksamaal.
Vaata Lausitzi mark ja Polaabid
Saale
Saale on jõgi Saksamaal, Elbe vasakpoolne lisajõgi.
Vaata Lausitzi mark ja Saale
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Lausitzi mark ja Saksa-Rooma riik
Saksi Idamark
Saksi Idamargi territooriumid (Lausitz, Meißen, Merseburg ja Zeitz) pärast 983. aasta Suurt slaavlaste ülestõusu Saksi Idamark (Sächsische Ostmark) oli Saksa-Rooma riigi mark 10.–12.
Vaata Lausitzi mark ja Saksi Idamark
Saksi-Wittenberg
Saksi-Wittenbergi hertsogkond (sks Herzogtum Sachsen-Wittenberg) oli aastatel 1296–1356 Saksa-Rooma riigi osastisriik, mille keskus oli Wittenbergis.
Vaata Lausitzi mark ja Saksi-Wittenberg
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Vaata Lausitzi mark ja Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa kuurvürstiriik
Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.
Vaata Lausitzi mark ja Saksimaa kuurvürstiriik
Sileesia hertsogkond
Sileesia hertsogkond (poola Księstwo śląskie, saksa Herzogtum Schlesien) pealinnaga Wrocławis oli keskaegne hertsogkond, mis asus ajaloolises Poola Sileesia piirkonnas.
Vaata Lausitzi mark ja Sileesia hertsogkond
Suur slaavlaste ülestõus
Lutitšite liidu territoorium Saksa kuningriigi idapiiri taga pärast 983. aastat (kollane kontuur) Suur slaavlaste ülestõus 983.
Vaata Lausitzi mark ja Suur slaavlaste ülestõus
Tšehhi krooni maad
Tšehhi krooni maad, Saksa-Rooma riik (1618) pärnavanikuga Tšehhi krooni maad (Länder der Böhmischen Krone), mida kutsuti ka Püha Václavi krooniks (země Koruny svatováclavské) või lihtsalt Tšehhi krooniks (Koruna česká), viitab alale, mida ühendasid Tšehhi kuningate valitsemise all feodaalsuhted.
Vaata Lausitzi mark ja Tšehhi krooni maad
Vladislav II
Vladislav II on olnud mitme valitseja nimi.
Vaata Lausitzi mark ja Vladislav II
Waldemar (Brandenburg)
Max Ungeri poolt, prototüüp varasematele monumentidele Siegesalleel Waldemar Suur (Waldemar der Große; u 1280 – 14. august 1319), Askania dünastia liige, oli Brandenburgi markkrahv 1308.
Vaata Lausitzi mark ja Waldemar (Brandenburg)
Wettinid
Wettinid on Saksa krahvide, hertsogite, kuurvürstide ja kuningate dünastia, mis kunagi valitses tänapäeva Saksamaa liidumaade Saksimaa, Saksi-Anhalti Saksi osa ja Tüüringi ala rohkem kui 800 aastat.
Vaata Lausitzi mark ja Wettinid
Wittelsbachi dünastia
Wittelsbachi dünastia valitses Baierit 1180–1918, samuti olid sellest soost pärinevad monarhid võimul Skandinaavias, kõige pikemalt Rootsis (1654–1721).
Vaata Lausitzi mark ja Wittelsbachi dünastia
Zeitzi mark
Zeitzi mark (punane) umbes 11. sajandi alguses Zeitzi mark (saksa: Mark Zeitz) oli Saksa-Rooma riigi mark.
Vaata Lausitzi mark ja Zeitzi mark