Sisukord
50 suhted: Ambsõlg, Andres Tvauri, Eelrooma rauaaeg, Eesti rahvarõivad, Ehe, Ehtenõel, Filigraan, Granuleerimine, Haaknõel, Hõbe, Hoburaudsõlg, Kaalu Kirme, Kaarsõlg, Karpsõlg, Kõrgkeskaeg, Keskmine rauaaeg, Ketassõlg, Kinnitusdetail, Kuhiksõlg, Kuld, Ladina keel, Luu, Mükeene kultuur, Metallid, Nööp, Nõel, Neliksiir, Neoliitikum, Noorem rauaaeg, Nurksõlg, Ojamaa, Ovaalsõlg, Penn (arhitektuur), Prees, Prillsõlg, Pronks, Pronksiaeg, Pross, Rahvasterännuaeg, Raud, Rõngassõlg, Rooma rauaaeg, Silmiksõlg, Spiraal, Sulam, Tehumardi peitleid, Uushõbe, Vask, Vähksõlg, Vitssõlg.
- Kinnitusvahendid
Ambsõlg
Ambsõlg on kaarsõlg, mis kitsa sõlekeha, väikese terava kaare ja pikkade õlgadega meenutab kujult vibupüssi.
Vaata Sõlg ja Ambsõlg
Andres Tvauri
Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.
Vaata Sõlg ja Andres Tvauri
Eelrooma rauaaeg
Eelrooma rauaaeg on vanema rauaaja ja ühtlasi kogu rauaaja varaseim periood Põhja-Euroopas.
Vaata Sõlg ja Eelrooma rauaaeg
Eesti rahvarõivad
Muhu rahvarõivad Seto rahvarõivad Paistu tüdruk Pärnu-Jaagupi mees Eesti rahvarõivad ehk rahvariided on koondnimetus ajaloolistele Eesti talupojarõivastele, mis hõlmab nii igapäevariietust kui pidulikke rõivaid.
Vaata Sõlg ja Eesti rahvarõivad
Ehe
August Pollak, "Vaikelu ehetega" (1907) Keenia mees traditsiooniliste ehetega Ehe on ese, mida kasutatakse millegi või kellegi ehtimiseks, kaunistamiseks.
Vaata Sõlg ja Ehe
Ehtenõel
Ehtenõel ehk ehisnõel on tikja kehaga, tavaliselt kaunistava peaga ehe, millel võis olla ka rõivast kinnitav funktsioon.
Vaata Sõlg ja Ehtenõel
Filigraan
Filigraan (itaalia filigrana ladina keelest filum ’niit’ granum ’tera’) on metallehistöö ornamentaaltehnikas valmistatud ehe või muu kunstitoode ja selle valmistamise tehnika, kus peenike (tavaliselt kullast või hõbedast) metalltraat painutatakse kas tasapinnalisteks või ruumilisteks ornamentideks (mõnikord koos tillukeste samast materjalist kuulikestega), mis joodetakse omavahel kokku.
Vaata Sõlg ja Filigraan
Granuleerimine
Granuleerimine ehk granulatsioon (ladina keelest granulum 'viljaterake') on metallehistöös, eriti kullassepakunstis kasutatav metalleseme kaunistamise tehnika, mille puhul ese kaetakse väikestest metallkuulikestest (graanulitest) pinnatekstuuri või ornamendiga.
Vaata Sõlg ja Granuleerimine
Haaknõel
Haaknõel Haaknõel on nööpnõela variant, millel on ühel poolel lihtne vedrumehhanism ja teisel poolel nõela kinni hoidev haarak.
Vaata Sõlg ja Haaknõel
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Vaata Sõlg ja Hõbe
Hoburaudsõlg
Hoburaudsõlg on katkestatud rõnga kujuline sõlg, mille nõela kand on keeratud ümber sõlekaare ning võib kaarel vabalt liikuda.
Vaata Sõlg ja Hoburaudsõlg
Kaalu Kirme
Kaalu Kirme (kuni 1940 Kaalu Krisel; 12. november 1928 Tallinn – 15. juuli 2020 Kärdla) oli eesti kunstiteadlane.
Vaata Sõlg ja Kaalu Kirme
Kaarsõlg
Kaarsõlg, ka fiibula (ladina keeles fibula 'nõel', 'okas') on haaknõela põhimõttel funktsioneeriv ja pronksiajast keskajani kasutusel olnud sõletüüp, mis koosneb kaaretaolisest sõlekehast ja selle alla kinnitatud nõelast.
Vaata Sõlg ja Kaarsõlg
Karpsõlg
Karpsõlg (inglise keeles box brooch, saksa keeles Gotlandfibel, Dosenfibel) on skandinaaviapärane, peamiselt Gotlandil kantud sõletüüp, mis on ühtaegu rõivakinnitusvahend ja pisiesemete mahutamiseks mõeldud paksu ketta kujuline karbike.
Vaata Sõlg ja Karpsõlg
Kõrgkeskaeg
Kõrgkeskaeg oli Lääne-Euroopas vara- ja hiliskeskaja vaheline periood 11., 12., ja 13. sajandil (1000–1300).
Vaata Sõlg ja Kõrgkeskaeg
Keskmine rauaaeg
Keskmine rauaaeg on rauaaja periood vanema ja noorema rauaaja vahel, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 450–800.
Vaata Sõlg ja Keskmine rauaaeg
Ketassõlg
Ketassõlg, ka plaatsõlg on sõlg, mis koosneb lameda, sageli ažuurse ketta kujulisest sõlekehast ja selle alla kinnitatud nõelast, mis nagu kaarsõlel kinnitub haaknõela põhimõttel.
Vaata Sõlg ja Ketassõlg
Kinnitusdetail
Kinnitusdetail või kinnitusvahend on detail konstruktsiooniosade (nt masinaosa) jäigaks kinnitamiseks või lahtivõetavalt ühendamiseks.
Vaata Sõlg ja Kinnitusdetail
Kuhiksõlg
Kuhiksõlg, Eesti Rahva Muuseum Kuhiksõlg on koonusja vormiga sõlg, millel on väike nõelaava ja välisserval nupurida.
Vaata Sõlg ja Kuhiksõlg
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Vaata Sõlg ja Kuld
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Sõlg ja Ladina keel
Luu
Luud ehk kondid (os, mitmuses ossa) on luukalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate (sealhulgas inimese) luustikku kuuluvad kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid.
Vaata Sõlg ja Luu
Mükeene kultuur
Mükeene kultuur oli hilise pronksiaja Mandri-Kreekas levinud kultuur, osa Egeuse kultuurist, Hellase kultuuri hiline ajajärk (Hellase III).
Vaata Sõlg ja Mükeene kultuur
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Vaata Sõlg ja Metallid
Nööp
Erinevad nööbid Nööp on väike kinnitusvahend, tavaliselt rõivastel, aga ka mujal.
Vaata Sõlg ja Nööp
Nõel
Õmblusnõelu Nõel on metallist (enamasti terasest) õmblemis- või kinnitamisvahend.
Vaata Sõlg ja Nõel
Neliksiir
Neliksiir on neljast ühendatud pool- kuni kolmveerandringist koosnev ornamendimotiiv, mis on eriti iseloomulik gooti arhitektuurile ja tarbekunstile.
Vaata Sõlg ja Neliksiir
Neoliitikum
Neoliitikum ehk noorem kiviaeg oli ajavahemik 4.–2. aastatuhat eKr.
Vaata Sõlg ja Neoliitikum
Noorem rauaaeg
Noorem rauaaeg on rauaaja viimane üldperiood, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 800–1200/1250.
Vaata Sõlg ja Noorem rauaaeg
Nurksõlg
Nurksõlg on 13.–15. sajandil Eesti, Läti ja Vadjamaa aladel kasutusel olnud sõletüüp, mille kuju määrasid rõngakujulise põhiosale liidetud neli nurka ja mida peetakse keskaegsest rõngassõlest välja kujunenud sõlevormiks.
Vaata Sõlg ja Nurksõlg
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Vaata Sõlg ja Ojamaa
Ovaalsõlg
Ovaalsõlg ehk kilpkonnsõlg, ka kupalsõlg, on laias plaanis ketassõlega sarnanev sõlg, millel on ovaalne väga kumer sõlekeha ja mis kinnitub haaknõela põhimõttel.
Vaata Sõlg ja Ovaalsõlg
Penn (arhitektuur)
Sarikad ühendatud penniga Sõlgpuuga ühendatud sarikad ühel vanal hoonel Madalmaades Penn ehk sõlgpuu on hoone katuse sarikapaari omavahel ühendav rõhtpuu.
Vaata Sõlg ja Penn (arhitektuur)
Prees
Prees on väike lame sakiliste servadega sõlg, mille teatud etnograafilistel tüüpidel võivad olla kaunistuseks ripatsid või lihvitud klaasist "silmad" (silmadega preesil).
Vaata Sõlg ja Prees
Prillsõlg
Prillsõlg on rõivaste kinnitamiseks kasutatud, reeglina pronksist valmistatud sõlg (fiibula), mille otsi kaunistavad kaks kettakujulist spiraalset ehiselementi.
Vaata Sõlg ja Prillsõlg
Pronks
Pronksist Vaskratsanik Peterburis Pronks (itaalia keeles bronzo) on kitsamas mõttes vase ja tina sulam.
Vaata Sõlg ja Pronks
Pronksiaeg
Pronksiaegne kaelakee. Toulouse'i muuseum Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.
Vaata Sõlg ja Pronksiaeg
Pross
Pross on sõle uusaegne edasiarendus, kinnitusnõelaga varustatud rinnaehe, mis hakkas kujunema varauusajal ja arenes lõplikult välja 17.–18. sajandil.
Vaata Sõlg ja Pross
Rahvasterännuaeg
Rahvasterännuaeg on ajalooperiood Euroopas, mis oli mõjutatud Suurest rahvasterändamisest.
Vaata Sõlg ja Rahvasterännuaeg
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Vaata Sõlg ja Raud
Rõngassõlg
Rõngassõlg on lameda sõõriga sõlg, millel on keskmise suurusega suuava ja välisserv kaunistusega.
Vaata Sõlg ja Rõngassõlg
Rooma rauaaeg
Rooma rauaaeg on vanema rauaaja hilisem periood Põhja-Euroopas.
Vaata Sõlg ja Rooma rauaaeg
Silmiksõlg
Silmiksõlg (saksa keeles Augenfibel, inglise keeles eye fibula) on kaarsõlg, mille kujundusele on iseloomulikud paarikaupa paiknevad silmataolised kujundid – augud, lohud või puntsiga löödud topeltringid – sõlekaarel.
Vaata Sõlg ja Silmiksõlg
Spiraal
Spiraal (keskladinakeelsest sõnast spiralis; ladina keeles spira 'käänd', 'looge') on tasandiline kõverjoon, mis kulgeb pidevalt suureneva raadiusega ühe punkti või telje ümber ja vastavalt kaugeneb sellest, või vastupidi, raadiuse vähenedes läheneb sellele punktile või teljele.
Vaata Sõlg ja Spiraal
Sulam
Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.
Vaata Sõlg ja Sulam
Tehumardi peitleid
Tehumardi peitleid on peitleid Saaremaalt.
Vaata Sõlg ja Tehumardi peitleid
Uushõbe
Uushõbedast meenemünt Uushõbe (ka alpaka) on vase, nikli (5–35%) ja tsingi (13–45%) sulam.
Vaata Sõlg ja Uushõbe
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Vaata Sõlg ja Vask
Vähksõlg
Vähksõlg (saksa keeles Krebsfibel, soome keeles rapusolki) on vähki meenutava sõlekehaga kaarsõlg, iseloomulik keskmisele rauaajale.
Vaata Sõlg ja Vähksõlg
Vitssõlg
Vitssõlg on ümar võrukujuline sõlg, mida Eesti aladel on rõivakinnitusvahendina kantud alates 13. sajandist peaaegu muutumatuna.
Vaata Sõlg ja Vitssõlg
Vaata ka
Kinnitusvahendid
- Aas (kinnitusvahend)
- Bajonettühendus
- Ehitusnurk
- Kaabliside
- Karabiinhaak
- Keere
- Kinnitusdetail
- Kirjaklamber
- Lukkum
- Nöör
- Nael
- Polt
- Pross
- Riiv (sulgemisvahend)
- Seekel (kinnitusvahend)
- Tõmblukk
- Tüübel
- Takjapael
Tuntud ka kui Sõled.