Sisukord
69 suhted: Abielu, Aquino Thomas, Aristoteles, Arm, Armastus, Armulaua sakrament, Asi, Augustinus, Ülestõusmine, Õiglus, Eesmärk, Erinevus, Harjumus, Hing, Idee, Ingel, Inkarnatsioon, Jeesus, Jumal, Jumala nimi, Katoliiklus, Keha, Kesktee, Kirg, Kirikudoktor, Kirikuisa, Konfirmatsioon, Kristus, Kuri, Ladina keel, Loogika, Lootus, Mõiste, Moosese seadus, Omadus, Ordu, Püha Vaim, Petrus Lombardus, Piibel, Predestinatsioon, Pseudo-Dionysios Areopagita, Ristimine, Saatus, Sakrament, Sarnasus, Skolastika, Skolastiline meetod, Substants, Suhe (filosoofia), Summa paganate vastu, ... Laienda indeks (19 rohkem) »
Abielu
Abielu on juriidiline (seadustel või tavadel põhinev) isikute vaheline kestev inimsuhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigused ja kohustused.
Vaata Teoloogia summa ja Abielu
Aquino Thomas
Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (itaaliapäraselt Tommaso d'Aquino; arvatavasti 1225 Roccasecca – 7. märts 1274 Fossanova) oli Itaalia päritolu dominikaani munk, katoliku vaimulik ja pühak ning kirikudoktor.
Vaata Teoloogia summa ja Aquino Thomas
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Vaata Teoloogia summa ja Aristoteles
Arm
Kunagise lõikehaava arm käel Arm on haava paranemisel kudedesse jääv jälg.
Vaata Teoloogia summa ja Arm
Armastus
Armastuse all mõeldakse tavakeeles eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet, mis laseb maailmal imelisena paista.
Vaata Teoloogia summa ja Armastus
Armulaua sakrament
Püha õhtusöömaaeg" (1495–1498) Kose kiriku koduse armulaua komplekt 19. sajandist Armulaua sakrament ehk armulaud on kristlikes kirikutes (sealhulgas katoliku kirikus, õigeusu kirikus ja luterlikus kirikus) sakrament, mis põhineb Jeesuse sõnadel pühal õhtusöömaajal.
Vaata Teoloogia summa ja Armulaua sakrament
Asi
Asi kõige üldisemas tähenduses on ükskõik mis ese (kaasa arvatud elusolend).
Vaata Teoloogia summa ja Asi
Augustinus
Augustinus Hippost Augustinus Hippost Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippost (13. november 354 Tagaste, Numiidia – 28. august 430 Hippo Regius) oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, Kiriku doktor.
Vaata Teoloogia summa ja Augustinus
Ülestõusmine
Ülestõusmine ehk surnuist ülestõusmine on paljudes religioonides ja mütoloogiates esinev motiiv, kus kangelane (jumal vm tegelane) tõuseb surmast uuesti ellu.
Vaata Teoloogia summa ja Ülestõusmine
Õiglus
Õiglus on sotsiaalne vahekord, mida peetakse õigeks.
Vaata Teoloogia summa ja Õiglus
Eesmärk
Eesmärk on tulevikuseisund, mille poole püüeldakse, subjekti kujutlus tulevikust, mille saavutamiseks ta on valmis rakendama tahte (pingutama, ületama raskusi, ja vastutama selle eest, mis välja tuleb).
Vaata Teoloogia summa ja Eesmärk
Erinevus
Erinevus ehk differents (ladina keeles differentia, inglise keeles difference, saksa keeles Differenz, prantsuse keeles différent või différant) on eristav tunnus või omadus, entiteedi unikaalsus, selle eriline ainukordsus või suhe.
Vaata Teoloogia summa ja Erinevus
Harjumus
Harjumus on tegevus, mis on korduva sooritamise (sh õppimise) teel muutunud automaatseks või tavapäraseks.
Vaata Teoloogia summa ja Harjumus
Hing
Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.
Vaata Teoloogia summa ja Hing
Idee
Idee (vanakreeka keele sõnadest εἶδος (eidos), ἰδέα (idea), mis tähendavad 'vaade, kuju, väljanägemine') on filosoofia mõiste, mida kasutatakse filosoofia eri traditsioonides erinevas tähenduses.
Vaata Teoloogia summa ja Idee
Ingel
"Haavatud ingel", Hugo Simberg, 1903 "Inglite laul". William Bouguereau. 1881. Getty muuseum jõulukuuse tippu Ingel on Jumalat või jumalaid teeniv vaim mitmes religioonis, põhiliselt judaismis ja sellest arenenud monoteismides nagu kristlus, islam ja mormoonlus.
Vaata Teoloogia summa ja Ingel
Inkarnatsioon
Inkarnatsioon, ka kehastumine, lihakssaamine või lihastumine (ladina keelest: incarnare, incarnatio) on teatava jõu või väe, jumala või vaimu ilmumine, avaldumine või sündimine elava ja tunnetava olendina.
Vaata Teoloogia summa ja Inkarnatsioon
Jeesus
Jeesus (aramea keeles יהשוה Ješua või Ješu; kreekapäraselt Ἰησοῦς Iesus) ehk Jeesus Naatsaretist (sündis tõenäoliselt enne aastat 4 eKr, millalgi ajavahemikul 7. kuni 4. aastal eKr Petlemmas Juudamaal; suri tõenäoliselt kas 7.
Vaata Teoloogia summa ja Jeesus
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Vaata Teoloogia summa ja Jumal
Jumala nimi
Jumala nimede all mõistetakse tavaliselt monoteistlikes religioonides (enamasti judaismis ja kristluses) Jumala erinevaid nimesid.
Vaata Teoloogia summa ja Jumala nimi
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Vaata Teoloogia summa ja Katoliiklus
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Vaata Teoloogia summa ja Keha
Kesktee
Kesktee on tänav Tallinnas Pirita linnaosas Merivälja ja Mähe asumis.
Vaata Teoloogia summa ja Kesktee
Kirg
Kirg (vanakreeka keeles πάσχω – 'kannatus', 'piin') on termin, mida kasutatakse väga tugevate tunnete tähistamiseks mõne asja või inimese suhtes.
Vaata Teoloogia summa ja Kirg
Kirikudoktor
püha Isidorus Sevillast, 6.–7. sajandil elanud Kiriku õpetaja Kirikudoktor (ladina keeles doctor ecclesiae) on tiitel, mida katoliku kirikus on antud isikutele, kellel on olnud kujundav mõju kiriku õpetusele.
Vaata Teoloogia summa ja Kirikudoktor
Kirikuisa
Kirikuisasid kujutav 11. sajandi Kiievi-Vene miniatuur Kirikuisasid kujutav seinamaal Kurbinovo Püha Jüri kiriku apsiidis Põhja-Makedoonias Gregorius Teoloog). Kreeka, 1500. aasta paiku Altariretaabel nelja kirikuisaga: Hieronymus, Augustinus, Gregorius Suur, Ambrosius. Michael Pacher, 1483 Kirikuisa (vanakreeka keeles πατὴρ ἐκκλησιάστικος patḗr ekklēsiástikos, ladina keeles pater ecclesiae) all mõistetakse 1.–8.
Vaata Teoloogia summa ja Kirikuisa
Konfirmatsioon
Konfirmatsioon on katoliku kirikus ja luteri kirikus ristimise kinnitamine.
Vaata Teoloogia summa ja Konfirmatsioon
Kristus
Kristus Kristus (kreeka keeles Χριστός 'võitu, võitud isik') on judaismis oodatava Messia kreekapärane mõiste, mida kasutasid messia tähistamiseks 1. sajandil kõik kreeka keelt kõnelevad juudid.
Vaata Teoloogia summa ja Kristus
Kuri
''Põrgu'', autor Herri met de Bles, kujutab deemoneid kes piinavad inimest põrgus, kurjuse allegooriat. Kuri (ka: kurjus) on see, mida usutakse olevat moraalselt halb, rikutud, hoolimatult destruktiivne, isekas ja õel.
Vaata Teoloogia summa ja Kuri
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Teoloogia summa ja Ladina keel
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Vaata Teoloogia summa ja Loogika
Lootus
Lootus on optimistlik meelelaad, mis põhineb positiivsete tulemite ootusel, nii isiku enda elus kui maailma suhtes üleüldiselt.
Vaata Teoloogia summa ja Lootus
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Vaata Teoloogia summa ja Mõiste
Moosese seadus
Moosese seadus on judaismi seadustekogu (613 juhist) üldnimetus. Moosese seadus on tekkinud väga pika aja jooksul erinevate seadusekogude kokkusulatamise tulemusena ja reguleerib kõiki inimelu valdkondi: toitumine, riietumine, sõjapidamine, orjade kohtlemine, abielu ja seksuaalsus, kultus jms.
Vaata Teoloogia summa ja Moosese seadus
Omadus
Kui entiteet on nii- ja niisugune, siis öeldakse, et entiteedil (näiteks isikul või ka omadusel) on omadus (ladina keeles proprietas, inglise keeles property, prantsuse keeles propriété, saksa keeles Eigenschaft) olla nii- ja niisugune.
Vaata Teoloogia summa ja Omadus
Ordu
Ordu (ladina sõnast ordo – 'kord, seisus') on teatud põhimõtete järgi korrastatud organisatsioon, mis luuakse teatud eesmärkide või ideede saavutamise kaitseks, säilitamiseks ja ordu idee edasiviimiseks.
Vaata Teoloogia summa ja Ordu
Püha Vaim
Püha Vaim on transtsendentaalne kogemus kristluses ning ilming kristlikus kirjanduses ja kunstis.
Vaata Teoloogia summa ja Püha Vaim
Petrus Lombardus
Petrus Lombarduse ''Quatuor Libri Sententiarum'' Petrus Lombardus (u. 1100, Itaalia – 20. juuli 1160, Pariis, Prantsusmaa) oli keskaegne filosoof ja Pariisi piiskop.
Vaata Teoloogia summa ja Petrus Lombardus
Piibel
Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.
Vaata Teoloogia summa ja Piibel
Predestinatsioon
Predestinatsioon on saatuse ettemääratus Jumala tahtega.
Vaata Teoloogia summa ja Predestinatsioon
Pseudo-Dionysios Areopagita
Pseudo-Dionysios Areopagita (ka Dionysios Pseudo-Areopagita) on nimi, mille õpetlased on andnud kristlikule teoloogile ja filosoofile, kes elas 5.
Vaata Teoloogia summa ja Pseudo-Dionysios Areopagita
Ristimine
Ristimine on kristlik sakrament, mis patu mahapesemise läbi ühendab inimese Kristuse kirikuga: "Püha ristimine on kogu kristliku elu alus, avatud värav eluks Vaimus (vitae spiritualis ianua) ja teiste sakramentide juurde.
Vaata Teoloogia summa ja Ristimine
Saatus
Beatrice Offor, "Saatus" (1894) Saatus viitab üleüldiselt mingile teatud hulgale sündmustele, mida usutakse, et need on ettemääratud.
Vaata Teoloogia summa ja Saatus
Sakrament
Sakrament ehk salasus on kristluses riitus, mis teeb nähtava märgina või nähtava tegevusena kohalolevaks Jumala nähtamatu tegelikkuse ning võimaldab sellest osa saada.
Vaata Teoloogia summa ja Sakrament
Sarnasus
Sarnasus on välimuses või mingis muus suhtes rohkete ühetaoliseks tegevate ühisjoontega.
Vaata Teoloogia summa ja Sarnasus
Skolastika
Skolastika on keskaja filosoofias õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil.
Vaata Teoloogia summa ja Skolastika
Skolastiline meetod
Skolastiline meetod oli keskaja filosoofias, skolastika ajal, kirjalik vorm tüliküsimuste lahendamiseks süllogismide ja loogika (tollal nim. loogikat dialektikaks) mõttemehhanismide abil.
Vaata Teoloogia summa ja Skolastiline meetod
Substants
Substants on iseseisvalt olemasolev olev.
Vaata Teoloogia summa ja Substants
Suhe (filosoofia)
Suhe ehk relatsioon on filosoofias aktsidents, mis seob vähemalt kaht entiteeti.
Vaata Teoloogia summa ja Suhe (filosoofia)
Summa paganate vastu
"Summa paganate vastu" (originaalpealkirjaga "Summa contra gentiles" (ScG) ehk "Summa contra gentiles seu liber de veritate catholicae fidei contra errores infidelium" (1259–1265) on Aquino Thomase filosoofilis-teoloogiline traktaat. Neljaosalise teose maht on 300 000 sõna.
Vaata Teoloogia summa ja Summa paganate vastu
Tahe
Tahe on psüühiline funktsioon, mis avaldub sihiteadliku püüdlusena ja võimena teha valikuid ning mõtteid teoks teha, üldisemalt igasuguste tegevusimpulssidena.
Vaata Teoloogia summa ja Tahe
Tarkus
"Tarkus kaitsmas noorust armastuse vastu". Charles Meynier (umbes 1810). Tarkus on võime mõtiskleda ja tegutseda, kasutades teadmisi, kogemusi, mõistmist, tervet mõistust ja taipamist.
Vaata Teoloogia summa ja Tarkus
Tõde
Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu.
Vaata Teoloogia summa ja Tõde
Teoloogia
Teoloogia (vanakreeka keelest θεος theos 'Jumal' ja λογος logos 'õpetus, sõna') on sõnasõnaliselt 'õpetus Jumalast'.
Vaata Teoloogia summa ja Teoloogia
Teoloogia summa Ia q. 2
Teoloogia summa esimese osa küsimus 2 on Aquino Thomase teose "Teoloogia summa" esimese osa (Prima pars) küsimus 2 (Ia q. 2).
Vaata Teoloogia summa ja Teoloogia summa Ia q. 2
Teoloogia summa Ia q. 22
Teoloogia summa esimese osa küsimus 22 on Aquino Thomase teose Teoloogia summa esimese osa (Prima pars) küsimus 22 (Ia q. 22).
Vaata Teoloogia summa ja Teoloogia summa Ia q. 22
Teoloogia summa Ia q. 23
Teoloogia summa esimese osa küsimus 23 on Aquino Thomase teose Teoloogia summa esimese osa (Prima pars) küsimus 23 (Ia q. 23).
Vaata Teoloogia summa ja Teoloogia summa Ia q. 23
Teoloogia summa Ia q. 24
Teoloogia summa esimese osa küsimus 24 on Aquino Thomase teose Teoloogia summa esimese osa (Prima pars) küsimus 24 (Ia q. 24).
Vaata Teoloogia summa ja Teoloogia summa Ia q. 24
Teoloogia summa Ia q. 3
Teoloogia summa esimese osa küsimus 3 on Aquino Thomase teose Teoloogia summa esimese osa (Prima pars) küsimus 3 (Ia q. 3).
Vaata Teoloogia summa ja Teoloogia summa Ia q. 3
Teoloogia summa Ia q. 36
Teoloogia summa esimese osa küsimus 36 on Aquino Thomase teose Teoloogia summa esimese osa (Prima pars) küsimus 36 (Ia q. 36).
Vaata Teoloogia summa ja Teoloogia summa Ia q. 36
Teoloogia summa Ia-IIae q. 1
"Teoloogia summa" teise osa esimese osa küsimus 1 on Aquino Thomase teose "Teoloogia summa" esimese osa teise osa (Prima secundae) küsimus 1 (Ia-IIae q. 1).
Vaata Teoloogia summa ja Teoloogia summa Ia-IIae q. 1
Usk
Usk on tunne, veendumus või uskumus, et midagi on õige või tegelik.
Vaata Teoloogia summa ja Usk
Vaba tahe
Vabaks tahteks ehk tahtevabaduseks nimetatakse filosoofias võimalikkust teha vabalt otsuseid (valikuid) oma eelseisvate toimingute ja tegude üle.
Vaata Teoloogia summa ja Vaba tahe
Vaesus
Vaesus on täisväärtusliku elu alalhoidmiseks vajalike piisavate materiaalsete ja ka kultuuriliste vahendite puudus.
Vaata Teoloogia summa ja Vaesus
Vaprus
Vaprus (ka kuraas, uljus, südikus) on inimese valik ja valmisolek astuda vastu piinale, valule, ohule, ebakindlusele või hirmutamisele.
Vaata Teoloogia summa ja Vaprus
Väärus
Väärus on tõesusele vastandlik omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Vaata Teoloogia summa ja Väärus
Võrdsus
Võrdsus on kõigi kodanike õiguslik võrdsus.
Vaata Teoloogia summa ja Võrdsus
1267
1267.
Vaata Teoloogia summa ja 1267
1273
1273.
Vaata Teoloogia summa ja 1273
Tuntud ka kui Summa Theologica, Summa theologiae.