Kiiremini kui brauser!
129 suhted: Aasta keskmine sademete hulk, Abeløya, Ajujää, Arktika paalia, Atlandi polaarhai, Barentsburg, Barentsi saar, Danskøya, Edgeøya, Eesti, Euroopa, Fjord, Golfi hoovus, Grööni hüljes, Gröönimaa, Hahk, Hangelind, Harilik drüüas, Harksaba-kajakas, Hülglased, Hiidhai, Hoovus, Hopen, Jan Mayen, Jää-tormilind, Jääkajakas, Jääkaru, Jürilill, Kašelott, Kadakkaer, Kaljukajakas, Karusaar, Karvad, Kääbusvaal, Kellukas, Kevadik, Kirdemaa, Kivirullija, Kivisüsi, Kollane kivirik, Kongsøya, Krüüsel, Kuninghahk, Kuuskjalg, Kvitøya, Lääne-Teravmäed, Lågøya, Lühinokk-hani, Lõunatirk, Leeterüdi, ..., Leht, Lennujaam, Liik (bioloogia), Liivatüll, Liivkann, Linnud, Liustik, Longyearbyen, Lumepüü, Lumi, Lunn, Luts, Maantee, Madal unilook, Maran, Mägi, Mõõkvaal, Merikajakas, Meririsla, Merisalat, Moffen, Morsk, Mustlagle, Narval, Newtontoppen, Norra, Norra keel, Oslo, Põhja-Jäämeri, Põhjatirk, Phippsøya, Pikksaba-änn, Polaaröö, Polaarpaju, Polaarpäev, Polaarrebane, Prints Karli maa, Puna-veetallaja, Punakurk-kaur, Randtiir, Rannajoon, Rossøya, Saarestik, Söödikänn, Sinivaal, Skäär, Storøya, Suuränn, Svalbard, Svalbardi lennujaam, Svalbardi leping, Svenskøya, Taimed, Takso, Tähthein, Teravmägede seemnepank, Tromsø, Tulikas, Tursk, Tuul, Udu, Vaalad, Vaevakask, Valgepõsk-lagle, Valgevaal, Vandelkajakas, Varretu põisrohi, Vars, Väikealk, Võilill, Võldas, Vihm, Viigerhüljes, Viikingid, Wilhelmøya, Willem Barents, 12. sajand, 1596, 1925. Laienda indeks (79 rohkem) »
Aasta keskmine sademete hulk
Aasta keskmine sademete hulk on kliimanäitaja, mis iseloomustab mingi koha keskmist sademete hulka vaatlusperioodi jooksul.
Uus!!: Teravmäed ja Aasta keskmine sademete hulk · Näe rohkem »
Abeløya
Kuningas Karli maa on punane ja Abeløya saar paikneb selle idaosas Kuningas Karli maa kaart Abeløya on Norrale kuuluv saar Svalbardi idaosas, Kuningas Karli maa saarestiku osa.
Uus!!: Teravmäed ja Abeløya · Näe rohkem »
Ajujää
Põhja-Jäämerd nähtuna Hiina jäämurdjalt Xue Long (Lumedraakon) Ajujää ehk triivjää on veekogude jääkate, mis on jagunenud osadeks ning triivinud tekkekohast eemale.
Uus!!: Teravmäed ja Ajujää · Näe rohkem »
Arktika paalia
Arktika paalia (Salvelinus alpinus) ehk mägihõrnas on üks viiest paalia perekonna liigist.
Uus!!: Teravmäed ja Arktika paalia · Näe rohkem »
Atlandi polaarhai
Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus) on polaarhailaste (Somniosidae) sugukonda kuuluv kõige põhjapoolsem ja kõige külmalembesem hailiik, kes on levinud Gröönimaa, Islandi, Kanada, USA, Taani, Saksamaa, Norra ja Venemaa vetes, mille temperatuurivahemik on 0,6–12 kraadi.
Uus!!: Teravmäed ja Atlandi polaarhai · Näe rohkem »
Barentsburg
Barentsburg on asula Svalbardil Lääne-Teravmägede saarel, umbes 55 km kaugusel Longyearbyenist.
Uus!!: Teravmäed ja Barentsburg · Näe rohkem »
Barentsi saar
Barentsi saare asukoht Barentsi saar (norra Barentsøya) on Norrale kuuluv saar Svalbardis Teravmägede saarestikus Lääne-Teravmägede ja Edgeøya vahel.
Uus!!: Teravmäed ja Barentsi saar · Näe rohkem »
Danskøya
Danskøya ('Taani saar') on Norrale kuuluv asustamata saar Svalbardis Teravmägede saarestikus.
Uus!!: Teravmäed ja Danskøya · Näe rohkem »
Edgeøya
Edgeøya asukoht Edgeøya (eesti keeles ka Edge) on asustamata saar Norra Kuningriigis Svalbardis Teravmägede saarestiku kaguosas.
Uus!!: Teravmäed ja Edgeøya · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Teravmäed ja Eesti · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Teravmäed ja Euroopa · Näe rohkem »
Fjord
Sogne fjord Norras ''Fjord à Christiania'', Claude Monet (1895) Fjord ehk lõhang on pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin.
Uus!!: Teravmäed ja Fjord · Näe rohkem »
Golfi hoovus
Golfi hoovuse süsteem Golfi hoovus on soojade hoovuste süsteem Atlandi ookeani põhjaosas.
Uus!!: Teravmäed ja Golfi hoovus · Näe rohkem »
Grööni hüljes
Grööni hüljes (Pagophilus groenlandicus) on liik loivalisi.
Uus!!: Teravmäed ja Grööni hüljes · Näe rohkem »
Gröönimaa
Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.
Uus!!: Teravmäed ja Gröönimaa · Näe rohkem »
Hahk
Hahk (Somateria mollissima) on partlaste sugukonda kuuluv liik, suur sukelpart.
Uus!!: Teravmäed ja Hahk · Näe rohkem »
Hangelind
Hangelind (Plectrophenax nivalis), vana nimetusega lumetsiitsitaja, on linnuliik tsiitsitajalaste sugukonnast.
Uus!!: Teravmäed ja Hangelind · Näe rohkem »
Harilik drüüas
Harilik drüüas (Dryas octopetala) on igihaljas poolpõõsas roosõieliste sugukonnast.
Uus!!: Teravmäed ja Harilik drüüas · Näe rohkem »
Harksaba-kajakas
Harksaba-kajakas (Xema sabini) on väike kajaklane, üks perekonna Xema ühest või kahest liigist.
Uus!!: Teravmäed ja Harksaba-kajakas · Näe rohkem »
Hülglased
Paul de Vos, "Kaks noort hüljest rannal", u 1650 Mõõkvaalad Antarktika vetes jahtimas jääpangale roninud krabihüljest Hülglased ehk hülged (Phocidae) on veeimetajate sugukond.
Uus!!: Teravmäed ja Hülglased · Näe rohkem »
Hiidhai
Isane hiidhai pisi Hiidhai (Cetorhinus maximus) on kõhrkalade klassi kuuluv kalaliik.
Uus!!: Teravmäed ja Hiidhai · Näe rohkem »
Hoovus
Hoovused maailmameres Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest.
Uus!!: Teravmäed ja Hoovus · Näe rohkem »
Hopen
350px Hopeni meteoroloogiajaam Hopen on Norrale kuuluv saar Svalbardis Teravmägede saarestiku kaguosas, umbes 185 km kaugusel Lääne-Teravmägede lõunatipust idas.
Uus!!: Teravmäed ja Hopen · Näe rohkem »
Jan Mayen
Jan Mayen Jan Mayen on Norrale kuuluv vulkaaniline saar Põhja-Jäämeres.
Uus!!: Teravmäed ja Jan Mayen · Näe rohkem »
Jää-tormilind
Jää-tormilinnu muna Jää-tormilind (Fulmarus glacialis) on linnuliik tormilindlaste sugukonnast.
Uus!!: Teravmäed ja Jää-tormilind · Näe rohkem »
Jääkajakas
Jääkajakas on ka kalakajaka rahvapärane nimetus. ---- Jääkajakas (Larus hyperboreus) on suur kajakas, kes on levinud Arktikas (Põhja-Jäämeri saartel ja Islandil) ja Euroopas Atlandi ookeani rannikul.
Uus!!: Teravmäed ja Jääkajakas · Näe rohkem »
Jääkaru
Video maadlevatest jääkarudest Kanadas Jääkaru (Ursus maritimus) on karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonna loomaliik, kes elab eelkõige Arktikas ning on maismaa suurim kiskja.
Uus!!: Teravmäed ja Jääkaru · Näe rohkem »
Jürilill
Jürilill (Cardamine L.) on kapsalaadsete seltsi ristõieliste sugukonda kuuluv perekond.
Uus!!: Teravmäed ja Jürilill · Näe rohkem »
Kašelott
Kašelott ehk võidisvaal (Physeter macrocephalus) on kašelotlaste sugukonda kuuluv hammasvaalaline.
Uus!!: Teravmäed ja Kašelott · Näe rohkem »
Kadakkaer
Kadakkaer (Cerastium L.) on nelgilaadsete seltsi nelgiliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.
Uus!!: Teravmäed ja Kadakkaer · Näe rohkem »
Kaljukajakas
Kaljukajakas (Rissa tridactyla) on kajaklane, kes on levinud Arktikas.
Uus!!: Teravmäed ja Kaljukajakas · Näe rohkem »
Karusaar
Svalbardi kaart Karusaar (norra Bjørnøya) on Norra Svalbardi saarestiku lõunapoolseim saar.
Uus!!: Teravmäed ja Karusaar · Näe rohkem »
Karvad
Meriinovillakiu (ülal) ja inimese karva (all) võrdlus Karvad on valgust moodustunud kiud, mis kasvavad dermises asuvatest karvanääpsudest.
Uus!!: Teravmäed ja Karvad · Näe rohkem »
Kääbusvaal
Kääbusvaal (Balaenoptera acutorostrata) on vaguvaallaste sugukonda kuuluv vaalaline.
Uus!!: Teravmäed ja Kääbusvaal · Näe rohkem »
Kellukas
Kellukas (Campanula) on taimede perekond kellukaliste sugukonnast.
Uus!!: Teravmäed ja Kellukas · Näe rohkem »
Kevadik
Kevadik (Draba L.) on taimeperekond ristõieliste sugukonnas.
Uus!!: Teravmäed ja Kevadik · Näe rohkem »
Kirdemaa
Kirdemaa asukoht 400px Kirdemaa on arktiline kõrb Morskade koloonia Kirdemaa rannikul Kirdemaa (norra Nordaustlandet) on saar Norra Kuningriigis Svalbardis Teravmägede saarestiku kirdeosas.
Uus!!: Teravmäed ja Kirdemaa · Näe rohkem »
Kivirullija
Kivirullija muna Kivirullija (Arenaria interpres) on linnuliik kurvitslaste sugukonnast kivirullija perekonnast.
Uus!!: Teravmäed ja Kivirullija · Näe rohkem »
Kivisüsi
Kivisüsi Kivisüsi Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.
Uus!!: Teravmäed ja Kivisüsi · Näe rohkem »
Kollane kivirik
Kollane kivirik Kollane kivirik (Saxifraga hirculus) on kiviriku perekonda kivirikuliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Teravmäed ja Kollane kivirik · Näe rohkem »
Kongsøya
Kuningas Karli maa on punane ja Kongsøya saar paikneb selle keskel Kuningas Karli maa kaart Kongsøya on Norrale kuuluv saar Svalbardi idaosas, Kuningas Karli maa saarestiku osa.
Uus!!: Teravmäed ja Kongsøya · Näe rohkem »
Krüüsel
Krüüsel (Cepphus grylle) on merelind krüüsli perekonnast alklaste sugukonnast.
Uus!!: Teravmäed ja Krüüsel · Näe rohkem »
Kuninghahk
Kuninghahk (isane) Kuninghahk (Somateria spectabilis) on partlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Teravmäed ja Kuninghahk · Näe rohkem »
Kuuskjalg
Kuuskjalg (Pedicularis L.) on taimede perekond soomukaliste sugukonnast.
Uus!!: Teravmäed ja Kuuskjalg · Näe rohkem »
Kvitøya
Teravmägede kirdeosas Kvitøya (norra keeles 'valge saar') on Norrale kuuluv asustamata saar Põhja-Jäämeres Teravmägede saarestikus Kirdemaast ida pool.
Uus!!: Teravmäed ja Kvitøya · Näe rohkem »
Lääne-Teravmäed
400px Lääne-Teravmäed on saar Teravmägede lääneosas.
Uus!!: Teravmäed ja Lääne-Teravmäed · Näe rohkem »
Lågøya
Lågøya asendikaart Lågøya (norra keeles 'madal saar') on Norrale kuuluv asustamata saar Põhja-Jäämeres Teravmägede saarestikus.
Uus!!: Teravmäed ja Lågøya · Näe rohkem »
Lühinokk-hani
Lühinokk-hani Lühinokk-hani (Anser brachyrhynchus) on partlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Teravmäed ja Lühinokk-hani · Näe rohkem »
Lõunatirk
LõunatirkDominic Couzens, "Linnud Euroopa linnuliikide täielik käsiraamat", tõlkinud Olav Renno, lk 177, 2005,Varrak, ISBN 978 9985 3 1459 3 (Uria aalge) on alklaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Teravmäed ja Lõunatirk · Näe rohkem »
Leeterüdi
Leeterüdi Leeterüdi ehk leeterisla (Calidris alba) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind.
Uus!!: Teravmäed ja Leeterüdi · Näe rohkem »
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Uus!!: Teravmäed ja Leht · Näe rohkem »
Lennujaam
Atatürgi-nimeline lennujaam İstanbulis Rissala lennuväljal Lennujaam Lennujaam on avalik rajatis, kuhu maanduvad ja kust tõusevad õhku õhusõidukid.
Uus!!: Teravmäed ja Lennujaam · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Teravmäed ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Liivatüll
Liivatülli muna Liivatüll (Charadrius hiaticula) on tülllaste sugukonda kuuluv väike linnuliik.
Uus!!: Teravmäed ja Liivatüll · Näe rohkem »
Liivkann
Liivkann (Arenaria L.) on taimeperekond nelgiliste sugukonnas.
Uus!!: Teravmäed ja Liivkann · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Teravmäed ja Linnud · Näe rohkem »
Liustik
Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.
Uus!!: Teravmäed ja Liustik · Näe rohkem »
Longyearbyen
Vaade Longyearbyenile juulis Longyearbyen on Norrale kuuluva Svalbardi halduskeskus ja Teravmägede suurim asula.
Uus!!: Teravmäed ja Longyearbyen · Näe rohkem »
Lumepüü
Lumepüü (Lagopus muta) on kanaliste seltsi kuuluv lind.
Uus!!: Teravmäed ja Lumepüü · Näe rohkem »
Lumi
Lumi Lumekristall mikroskoobi all Lumi on väikeste jääkristallide kogum.
Uus!!: Teravmäed ja Lumi · Näe rohkem »
Lunn
Lunn ehk põhjalunn (Fratercula arctica) on merelind lunni perekonnast alklaste sugukonnast.
Uus!!: Teravmäed ja Lunn · Näe rohkem »
Luts
Luts (Lota lota) on lutslaste (Lotidae) sugukonda (traditsiooniliselt käsitletud tursaliste (Gadiformes) sugukonnas) kuuluv röövkala.
Uus!!: Teravmäed ja Luts · Näe rohkem »
Maantee
Maantee E20 Taanis Maantee on asulatevaheline maismaatee sõidukite (sealhulgas liikurmasinate) ja jalakäijate liiklemiseks.
Uus!!: Teravmäed ja Maantee · Näe rohkem »
Madal unilook
Madal unilook ehk ussikapsas (Sisymbrium supinum) on ristõieliste sugukonda unilooga perekonda kuuluv ühe või kaheaastane rohttaim.
Uus!!: Teravmäed ja Madal unilook · Näe rohkem »
Maran
Maran (Potentilla) on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond, kuhu kuulub umbes 500 liiki.
Uus!!: Teravmäed ja Maran · Näe rohkem »
Mägi
Matterhorn, 4478 m (Itaalia ja Šveits) Elbrus, 5642 m (Venemaa) Mägi on künkast kõrgem positiivne pinnavorm.
Uus!!: Teravmäed ja Mägi · Näe rohkem »
Mõõkvaal
Mõõkvaal (Orcinus orca), keda varem kutsuti ka mõõkdelfiiniksAndrei Miljutin.
Uus!!: Teravmäed ja Mõõkvaal · Näe rohkem »
Merikajakas
Merikajakas (Larus marinus) on suur kajakas.
Uus!!: Teravmäed ja Merikajakas · Näe rohkem »
Meririsla
Meririsla Meririsla ehk merirüdi (Calidris maritima) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind.
Uus!!: Teravmäed ja Meririsla · Näe rohkem »
Merisalat
Merisalat (Cochlearia) on taimeperekond ristõieliste sugukonnas.
Uus!!: Teravmäed ja Merisalat · Näe rohkem »
Moffen
Morsad Moffeni rannal Moffen on Norrale kuuluv asustamata saar Svalbardis Teravmägede saarestikus.
Uus!!: Teravmäed ja Moffen · Näe rohkem »
Morsk
Morsk (Odobenus rosmarus) on ainuke morsklaste sugukonda kuuluv liik ja Arktika suurim loivaline.
Uus!!: Teravmäed ja Morsk · Näe rohkem »
Mustlagle
Mustlagle Mustlagle (Branta bernicla) on partlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Teravmäed ja Mustlagle · Näe rohkem »
Narval
Narval (Monodon monoceros) on mereimetaja, kes kuulub vaalaliste seltsi, hammasvaalaliste alamseltsi, narvallaste sugukonda ja perekonda narval.
Uus!!: Teravmäed ja Narval · Näe rohkem »
Newtontoppen
Newtontoppen on Teravmägede kõrgeim mägi.
Uus!!: Teravmäed ja Newtontoppen · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Teravmäed ja Norra · Näe rohkem »
Norra keel
Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.
Uus!!: Teravmäed ja Norra keel · Näe rohkem »
Oslo
Oslo on Norra suurim linn ja aastast 1814 pealinn.
Uus!!: Teravmäed ja Oslo · Näe rohkem »
Põhja-Jäämeri
Põhja-Jäämeri Norra. Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal.
Uus!!: Teravmäed ja Põhja-Jäämeri · Näe rohkem »
Põhjatirk
Põhjatirk (Uria lomvia) on alklaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Teravmäed ja Põhjatirk · Näe rohkem »
Phippsøya
thumb Phippsøya on Norrale kuuluv asustamata saar Põhja-Jäämeres Teravmägede saarestikus Kirdemaast põhja pool.
Uus!!: Teravmäed ja Phippsøya · Näe rohkem »
Pikksaba-änn
Pikksaba-änn Pikksaba-änn (Stercorarius longicaudus) on änlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Teravmäed ja Pikksaba-änn · Näe rohkem »
Polaaröö
Päike on polaaröö ajal horisondist madalamal Polaaröö lõunapoolusel Antarktikas Polaaröö on ajavahemik, mille vältel Päike püsib ööpäev ringi horisondist madalamal.
Uus!!: Teravmäed ja Polaaröö · Näe rohkem »
Polaarpaju
Polaarpaju (Salix polaris) on pajuliste sugukonda paju perekonda kuuluv puhmaliik.
Uus!!: Teravmäed ja Polaarpaju · Näe rohkem »
Polaarpäev
Polaarpäeva ajal päike öösel ei looju Polaarpäev on ajavahemik, mille vältel Päike püsib ööpäev ringi silmapiirist kõrgemal.
Uus!!: Teravmäed ja Polaarpäev · Näe rohkem »
Polaarrebane
Polaarrebane ehk jäärebane (Vulpes lagopus) on koerlaste sugukonda kuuluv väike kiskja.
Uus!!: Teravmäed ja Polaarrebane · Näe rohkem »
Prints Karli maa
Prints Karli maa asukoht Vaade Prints Karli maale põhjast Morsad Prints Karli maal Prints Karli maa (norra keeles Prins Karls Forland ehk Forlandet) on Norrale kuuluv asustamata saar Teravmägede saarestiku lääneosas Oskar II maast lääne pool.
Uus!!: Teravmäed ja Prints Karli maa · Näe rohkem »
Puna-veetallaja
Puna-veetallaja Puna-veetallaja (Phalaropus fulicarius) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind.
Uus!!: Teravmäed ja Puna-veetallaja · Näe rohkem »
Punakurk-kaur
Punakurk-kaur Punakurk-kaur (Gavia stellata) on kaurlaste sugukonda kauri perekonda kuuluv veelind.
Uus!!: Teravmäed ja Punakurk-kaur · Näe rohkem »
Randtiir
Randtiiru hüüd ja poeg 2013. aastal Hollandis Randtiir (Sterna paradisaea) on kerge lennuga rannikulind.
Uus!!: Teravmäed ja Randtiir · Näe rohkem »
Rannajoon
Rannajoon on merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir.
Uus!!: Teravmäed ja Rannajoon · Näe rohkem »
Rossøya
Asend Sjuøyane saarestikus Sjuøyane asend Kirdemaa suhtes Rossøya on saar Svalbardi kirdeosas Vesle Tavleøyast veidi loodes, Sjuøyane saarestiku põhjapoolseim saar.
Uus!!: Teravmäed ja Rossøya · Näe rohkem »
Saarestik
Saarestik ehk arhipelaag on mitme omavahel lähestikku paikneva saare kogum.
Uus!!: Teravmäed ja Saarestik · Näe rohkem »
Söödikänn
Söödikänn Söödik-änn Hollandis 2011. aastal Söödikänn (Stercorarius parasiticus) on änlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Teravmäed ja Söödikänn · Näe rohkem »
Sinivaal
Sinivaal võrdluses delfiini ja inimesega Sinivaal (Balaenoptera musculus) on vaguvaallaste sugukonda vaguvaala (Balaenoptera) perekonda kuuluv mereimetaja, suurim kiusvaalaline ja suurim kunagi Maal elanud imetaja.
Uus!!: Teravmäed ja Sinivaal · Näe rohkem »
Skäär
300px Skäär (ka kaljulaid) on kristalseist kivimitest koosnev kaljusaar.
Uus!!: Teravmäed ja Skäär · Näe rohkem »
Storøya
thumb Storøya on Norrale kuuluv asustamata saar Põhja-Jäämeres Teravmägede saarestikus Kirdemaast ida pool.
Uus!!: Teravmäed ja Storøya · Näe rohkem »
Suuränn
Suuränn (Catharacta skua) on änlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Teravmäed ja Suuränn · Näe rohkem »
Svalbard
496x496px Svalbard (enne 1925. aastat tuntud kui Spitsbergen või Spitzbergen), eesti keeles ka Teravmäed, on Norra saarestik Põhja-Jäämeres.
Uus!!: Teravmäed ja Svalbard · Näe rohkem »
Svalbardi lennujaam
Svalbardi lennujaam, ka Svalbardi Longyeari lennujaam (Norra: Svalbard lufthavn, Longyear), on ainuke lennujaam Põhja-Jäämeres asuvas Teravmägede saarestikus.
Uus!!: Teravmäed ja Svalbardi lennujaam · Näe rohkem »
Svalbardi leping
Svalbardi leping (norra keeles Svalbardtraktaten) on rahvusvaheline leping, mis näeb ette Norra suveräänsuse Svalbardi üle.
Uus!!: Teravmäed ja Svalbardi leping · Näe rohkem »
Svenskøya
Kuningas Karli maa on punane ja Svenskøya saar paikneb selle lääneosas Kuningas Karli maa kaart Svenskøya on Norrale kuuluv saar Svalbardi idaosas, Kuningas Karli maa saarestiku osa.
Uus!!: Teravmäed ja Svenskøya · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Teravmäed ja Taimed · Näe rohkem »
Takso
Tallinnas sõitjaid vedav Tallink Takso Takso on sõiduauto või veoauto, millega osutatakse sõidu- või veoteenust ja millel on taksomeeter.
Uus!!: Teravmäed ja Takso · Näe rohkem »
Tähthein
Tähthein (Stellaria L.) on taimeperekond nelgiliste sugukonnas.
Uus!!: Teravmäed ja Tähthein · Näe rohkem »
Teravmägede seemnepank
Seemnepanga sissepääs Seemnehoidla sissekäik Teravmägede seemnepank (bokmål Svalbard globale frøhvelv, inglise Svalbard Global Seed Vault) on maailma kultuurtaimede seemnete tagavara sisaldav hoidla Norras Lääne-Teravmägede saarel.
Uus!!: Teravmäed ja Teravmägede seemnepank · Näe rohkem »
Tromsø
Tromsø asula asend 2005. aastal (rohelisega) Tromsø on linn (tiheasustusega paikkond) Norras, Troms og Finnmargi maakonna ja Tromsø valla keskus.
Uus!!: Teravmäed ja Tromsø · Näe rohkem »
Tulikas
Tulikas (Ranunculus) on tulikalaadsete seltsi tulikaliste sugukonda kuuluv perekond.
Uus!!: Teravmäed ja Tulikas · Näe rohkem »
Tursk
Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) on tursklaste sugukonda kuuluv kalaliik.
Uus!!: Teravmäed ja Tursk · Näe rohkem »
Tuul
Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.
Uus!!: Teravmäed ja Tuul · Näe rohkem »
Udu
Hommikune Narva jõgi Udu Vetlas, maantee kohal Udu Paljassaare sadamas Udu on vahetult aluspinna kohal heljuvate veepiiskade, harvemini jääkristallide või mõlema kogum, mis vähendab nähtavuse alla 1 km.
Uus!!: Teravmäed ja Udu · Näe rohkem »
Vaalad
Vaalad (vananenud kirjanduses valaskalad) on vaalaliste (Cetacea) seltsi kuuluvad vee-elulised imetajad, kes pole ei delfiinid (see tähendab sugukondadest delfiinlased (Delphinidae) ja jõedelfiinlased (Platanistoidae)) ega pringlid.
Uus!!: Teravmäed ja Vaalad · Näe rohkem »
Vaevakask
Vaevakask (Betula nana) on kaseliste sugukonda kase perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine põõsas.
Uus!!: Teravmäed ja Vaevakask · Näe rohkem »
Valgepõsk-lagle
Valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) on partlaste sugukonda lagle perekonda kuuluv veelind.
Uus!!: Teravmäed ja Valgepõsk-lagle · Näe rohkem »
Valgevaal
Valgevaal (ka beluuga ja beluhha; Delphinapterus leucas) on üks kahest narvallaste sugukonda (teine on narval) kuuluvast suurest veeimetajast.
Uus!!: Teravmäed ja Valgevaal · Näe rohkem »
Vandelkajakas
Vandelkajakas (Pagophila eburnea) on väike kajaklane, oma perekonna ainus esindaja.
Uus!!: Teravmäed ja Vandelkajakas · Näe rohkem »
Varretu põisrohi
Varretu põisrohi (Silene acaulis) on taimeliik nelgiliste sugukonnast põisrohu perekonnast.
Uus!!: Teravmäed ja Varretu põisrohi · Näe rohkem »
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Uus!!: Teravmäed ja Vars · Näe rohkem »
Väikealk
Väikealk Leviala Väikealk ehk ürr (Alle alle) on alklaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Teravmäed ja Väikealk · Näe rohkem »
Võilill
Valge võilill Äraõitsenud võililled Võilill (Taraxacum) on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv perekond.
Uus!!: Teravmäed ja Võilill · Näe rohkem »
Võldas
Võldas Bodeni järve põhjal Võldas ehk harilik võldas ehk euroopa võldas (Cottus gobio) on võldaslaste sugukonda võldaste perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Teravmäed ja Võldas · Näe rohkem »
Vihm
Vihmavaling äikesetormi ajal Vihm Kõrvemaal 2023. aasta sügisel Vihm on vee vedelate osakeste sadu atmosfääris.
Uus!!: Teravmäed ja Vihm · Näe rohkem »
Viigerhüljes
Viigerhüljes ehk viiger (Pusa hispida, varasem nimi Phoca hispida) on suhteliselt väike ja jässakas lühikese koonuga hüljes.
Uus!!: Teravmäed ja Viigerhüljes · Näe rohkem »
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Uus!!: Teravmäed ja Viikingid · Näe rohkem »
Wilhelmøya
thumb Wilhelmøya on Norrale kuuluv asustamata saar Svalbardis Teravmägede saarestikus.
Uus!!: Teravmäed ja Wilhelmøya · Näe rohkem »
Willem Barents
Willem Barents Willem Barents (hollandi Barendsz; umbes 1550 – 20. juuni 1597 Novaja Zemlja Venemaa) oli hollandi meresõitja, polaaruurija ja kartograaf.
Uus!!: Teravmäed ja Willem Barents · Näe rohkem »
12. sajand
12.
Uus!!: Teravmäed ja 12. sajand · Näe rohkem »
1596
1596.
Uus!!: Teravmäed ja 1596 · Näe rohkem »
1925
1925.
Uus!!: Teravmäed ja 1925 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Teravmägede saared, Teravmägede saarestik.
