Sisukord
45 suhted: Alma Tomingas, Aspirantuur, Õpetatud Eesti Selts, Eesti filoloogia, Eesti keel, Eesti Teaduste Akadeemia, Emakeele Selts, Emakeele Seltsi aastaraamat, Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind, Foneetika, Fonoloogia, Helsingi Ülikool, Keel ja Kirjandus, Keele ja Kirjanduse Instituut, Keelekorraldus, Läänemeresoome keeled, Läti Ülikool, Liivi keel, Liivi-eesti-läti sõnaraamat, Linguistica Uralica, Morfoloogia, Paul Ariste medal, Soome-ugri keeled, Sven-Erik Soosaar, Tallinn, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli arvutuskeskus, Tartu Ülikooli aumärk, Tartu Ülikooli suur medal, Vahur Laiapea, Valgetähe teenetemärk, Valts Ernštreits, Võru keel, Vepsa keel, 1938, 1990, 1997, 1999, 2. detsember, 2004, 2006, 2007, 2016, 2022, 4. märts.
Alma Tomingas
Alma Tomingas (15. september 1900 Rakvere – 29. jaanuar 1963 Tartu) oli eesti farmatseut, Tartu Ülikooli professor, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1946).
Vaata Tiit-Rein Viitso ja Alma Tomingas
Aspirantuur
Aspirantuur on kraadiõppe vorm, mis on olnud kasutusel Nõukogude Liidus, Venemaal ja mujal.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja Aspirantuur
Õpetatud Eesti Selts
Õpetatud Eesti Selts (lühend ÕES; saksa keeles Gelehrte Estnische Gesellschaft, lühend GEG) on vanim Eesti teadusselts.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja Õpetatud Eesti Selts
Eesti filoloogia
Eesti filoloogia on filoloogia haru, mis uurib eesti keelt, eesti kirjandust ja eesti rahvaluulet.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja Eesti filoloogia
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja Eesti keel
Eesti Teaduste Akadeemia
Eesti Teaduste Akadeemia on Eesti teaduste akadeemia, praegu eelkõige personaalakadeemia, varem paljusid teadusasutusi otseselt juhtinud asutus, mille asutamisaastaks loetakse aastat 1938, mil asutati Eesti Teaduste Akadeemia.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja Eesti Teaduste Akadeemia
Emakeele Selts
Emakeele Selts on 23. märtsil 1920 Tartu ülikooli juurde asutatud vabatahtlik filoloogiline ühendus, mis tegutseb mittetulundusühinguna ja on assotsieerunud Eesti Teaduste Akadeemiaga.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja Emakeele Selts
Emakeele Seltsi aastaraamat
Emakeele Seltsi aastaraamat (lühendatult ESA) on perioodiline väljaanne, mis ilmub Emakeele Seltsi väljaandel alates 1955.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja Emakeele Seltsi aastaraamat
Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind
Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind (lühemalt ka Wiedemanni keeleauhind) on Eesti keeleauhind, mis määratakse igal aastal ühele füüsilisele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind
Foneetika
Foneetika ehk häälikuõpetus on keeleteaduse osa, mille huviobjektiks on inimkõne kui heli, uuritavateks nähtusteks prosoodia ja segmentaalfoneemid ehk häälikud.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja Foneetika
Fonoloogia
Fonoloogia (ka foneemika ning fonemaatika) on keeleteaduse osa, mis tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja Fonoloogia
Helsingi Ülikool
Helsingi Ülikool (soome keeles Helsingin yliopisto) on Helsingis asuv Soome suurim ülikool.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja Helsingi Ülikool
Keel ja Kirjandus
Keel ja Kirjandus on Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu kord kuus Tallinnas ilmuv ajakiri, mis avaldab keele- ja kirjandusteaduslikke ning folkloristikaartikleid ja kirjanduskriitikat.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja Keel ja Kirjandus
Keele ja Kirjanduse Instituut
Keele ja Kirjanduse Instituut (KKI) oli Eesti NSV Teaduste Akadeemia instituut.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja Keele ja Kirjanduse Instituut
Keelekorraldus
Keelekorraldus (vananenud termin: õigekeelsus; inglise language planning, corpus planning) on kirjakeele teadlik arendamine, rikastamine, stabiliseerimine ja ajakohastamine.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja Keelekorraldus
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja Läänemeresoome keeled
Läti Ülikool
Ülikoolilinnak (2019). Läti Ülikool (läti keeles Latvijas Universitāte) on ülikool Riias ja ühtlasi Läti vanim klassikaline ülikool.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja Läti Ülikool
Liivi keel
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja Liivi keel
Liivi-eesti-läti sõnaraamat
"Liivi-eesti-läti sõnaraamat" (liivi keeles "Līvõkīel-ēstikīel-lețkīel sõnārōntõz", läti keeles "Lībiešu-igauņu-latviešu vārdnīca") on 2012.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja Liivi-eesti-läti sõnaraamat
Linguistica Uralica
Linguistica Uralica on Tallinnas alates 1965.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja Linguistica Uralica
Morfoloogia
Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja Morfoloogia
Paul Ariste medal
Paul Ariste medal on Eesti Teaduste Akadeemia autasu, mida kuni 2020.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja Paul Ariste medal
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Vaata Tiit-Rein Viitso ja Soome-ugri keeled
Sven-Erik Soosaar
Sven-Erik Soosaar esinemas soome-ugri Vikipeediate seminaril 2015. aastal Sven-Erik Soosaar, 2008 Sven-Erik Soosaar soome-ugri vikiseminaril Obinitsas 2015. aastal Sven-Erik Soosaar (sündinud 12. novembril 1973) on eesti keeleteadlane ja vikipedist.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja Sven-Erik Soosaar
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja Tallinn
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli arvutuskeskus
Tartu Riikliku Ülikooli arvutuskeskus oli aastal 1959 Tartu Riiklikus Ülikoolis tööd alustanud allüksus.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja Tartu Ülikooli arvutuskeskus
Tartu Ülikooli aumärk
Tartu Ülikooli aumärk. ''Foto: Andres Tennus'' Tartu Ülikooli aumärk on Tartu Ülikooli välja antav teenetemärk, millega Tartu Ülikooli rektor tunnustab ülikooli liikmeid suurepäraste töötulemuste või märkimisväärse panuse eest ülikooli tegevusse.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja Tartu Ülikooli aumärk
Tartu Ülikooli suur medal
Tartu Ülikooli suur medal. ''Foto: Andres Tennus'' Tartu Ülikooli suur medal on teenetemärk, millega Tartu Ülikooli senat tunnustab ülikooli liiget eriliste teenete eest.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja Tartu Ülikooli suur medal
Vahur Laiapea
Vahur Laiapea (sündinud 7. septembril 1960 Tallinnas) on eesti filmirežissöör, filmiprodutsent ja filmioperaator ning viipekeele uurija.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja Vahur Laiapea
Valgetähe teenetemärk
Valgetähe ketiklassi teenetemärk Valgetähe teenetemärk on Eesti teenetemärk.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja Valgetähe teenetemärk
Valts Ernštreits
Valts Ernštreits aastal 2010 Tartus Valts Ernštreits (ka Valt Ernštreit; sündinud 26. mail 1974 Riias) on liivi kultuuritegelane ja keeleteadlane.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja Valts Ernštreits
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja Võru keel
Vepsa keel
Vepsa keel on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneldakse Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas ja Leningradi oblasti idaosas ning Vologda oblasti lääneosas.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja Vepsa keel
1938
1938.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja 1938
1990
1990.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja 1990
1997
1997.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja 1997
1999
1999.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja 1999
2. detsember
2.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja 2. detsember
2004
2004.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja 2004
2006
2006.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja 2006
2007
2007.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja 2007
2016
2016.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja 2016
2022
2022.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja 2022
4. märts
4.
Vaata Tiit-Rein Viitso ja 4. märts
Tuntud ka kui Tiit-Rein Vitismann.