Kiiremini kui brauser!
45 suhted: Alma Tomingas, Aspirantuur, Õpetatud Eesti Selts, Eesti filoloogia, Eesti keel, Eesti Teaduste Akadeemia, Emakeele Selts, Emakeele Seltsi aastaraamat, Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind, Foneetika, Fonoloogia, Helsingi Ülikool, Keel ja Kirjandus, Keele ja Kirjanduse Instituut, Keelekorraldus, Läänemeresoome keeled, Läti Ülikool, Liivi keel, Liivi-eesti-läti sõnaraamat, Linguistica Uralica, Morfoloogia, Paul Ariste medal, Soome-ugri keeled, Sven-Erik Soosaar, Tallinn, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli arvutuskeskus, Tartu Ülikooli aumärk, Tartu Ülikooli suur medal, Vahur Laiapea, Valgetähe teenetemärk, Valts Ernštreits, Võru keel, Vepsa keel, 1938, 1990, 1997, 1999, 2. detsember, 2004, 2006, 2007, 2016, 2022, 4. märts.
Alma Tomingas
Alma Tomingas (15. september 1900 Rakvere – 29. jaanuar 1963 Tartu) oli eesti farmatseut, Tartu Ülikooli professor, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1946).
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Alma Tomingas · Näe rohkem »
Aspirantuur
Aspirantuur on kraadiõppe vorm, mis on olnud kasutusel Nõukogude Liidus, Venemaal ja mujal.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Aspirantuur · Näe rohkem »
Õpetatud Eesti Selts
Õpetatud Eesti Selts (lühend ÕES; saksa keeles Gelehrte Estnische Gesellschaft, lühend GEG) on vanim Eesti teadusselts.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Õpetatud Eesti Selts · Näe rohkem »
Eesti filoloogia
Eesti filoloogia on filoloogia haru, mis uurib eesti keelt, eesti kirjandust ja eesti rahvaluulet.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Eesti filoloogia · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eesti Teaduste Akadeemia
Eesti Teaduste Akadeemia on Eesti teaduste akadeemia, praegu eelkõige personaalakadeemia, varem paljusid teadusasutusi otseselt juhtinud asutus, mille asutamisaastaks loetakse aastat 1938, mil asutati Eesti Teaduste Akadeemia.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Eesti Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Emakeele Selts
Emakeele Selts on 23. märtsil 1920 Tartu ülikooli juurde asutatud vabatahtlik filoloogiline ühendus, mis tegutseb mittetulundusühinguna ja on assotsieerunud Eesti Teaduste Akadeemiaga.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Emakeele Selts · Näe rohkem »
Emakeele Seltsi aastaraamat
Emakeele Seltsi aastaraamat (lühendatult ESA) on perioodiline väljaanne, mis ilmub Emakeele Seltsi väljaandel alates 1955.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Emakeele Seltsi aastaraamat · Näe rohkem »
Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind
Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind (lühemalt ka Wiedemanni keeleauhind) on Eesti keeleauhind, mis määratakse igal aastal ühele füüsilisele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind · Näe rohkem »
Foneetika
Foneetika ehk häälikuõpetus on keeleteaduse osa, mille huviobjektiks on inimkõne kui heli, uuritavateks nähtusteks prosoodia ja segmentaalfoneemid ehk häälikud.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Foneetika · Näe rohkem »
Fonoloogia
Fonoloogia (ka foneemika ning fonemaatika) on keeleteaduse osa, mis tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Fonoloogia · Näe rohkem »
Helsingi Ülikool
Helsingi Ülikool (soome keeles Helsingin yliopisto) on Helsingis asuv Soome suurim ülikool.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Helsingi Ülikool · Näe rohkem »
Keel ja Kirjandus
Keel ja Kirjandus on Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu kord kuus Tallinnas ilmuv ajakiri, mis avaldab keele- ja kirjandusteaduslikke ning folkloristikaartikleid ja kirjanduskriitikat.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Keel ja Kirjandus · Näe rohkem »
Keele ja Kirjanduse Instituut
Keele ja Kirjanduse Instituut (KKI) oli Eesti NSV Teaduste Akadeemia instituut.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Keele ja Kirjanduse Instituut · Näe rohkem »
Keelekorraldus
Keelekorraldus (vananenud termin: õigekeelsus; inglise language planning, corpus planning) on kirjakeele teadlik arendamine, rikastamine, stabiliseerimine ja ajakohastamine.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Keelekorraldus · Näe rohkem »
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »
Läti Ülikool
Ülikoolilinnak (2019). Läti Ülikool (läti keeles Latvijas Universitāte) on ülikool Riias ja ühtlasi Läti vanim klassikaline ülikool.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Läti Ülikool · Näe rohkem »
Liivi keel
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Liivi keel · Näe rohkem »
Liivi-eesti-läti sõnaraamat
"Liivi-eesti-läti sõnaraamat" (liivi keeles "Līvõkīel-ēstikīel-lețkīel sõnārōntõz", läti keeles "Lībiešu-igauņu-latviešu vārdnīca") on 2012.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Liivi-eesti-läti sõnaraamat · Näe rohkem »
Linguistica Uralica
Linguistica Uralica on Tallinnas alates 1965.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Linguistica Uralica · Näe rohkem »
Morfoloogia
Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Morfoloogia · Näe rohkem »
Paul Ariste medal
Paul Ariste medal on Eesti Teaduste Akadeemia autasu, mida kuni 2020.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Paul Ariste medal · Näe rohkem »
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »
Sven-Erik Soosaar
Sven-Erik Soosaar esinemas soome-ugri Vikipeediate seminaril 2015. aastal Sven-Erik Soosaar, 2008 Sven-Erik Soosaar soome-ugri vikiseminaril Obinitsas 2015. aastal Sven-Erik Soosaar (sündinud 12. novembril 1973) on eesti keeleteadlane ja vikipedist.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Sven-Erik Soosaar · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Tallinn · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli arvutuskeskus
Tartu Riikliku Ülikooli arvutuskeskus oli aastal 1959 Tartu Riiklikus Ülikoolis tööd alustanud allüksus.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Tartu Ülikooli arvutuskeskus · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli aumärk
Tartu Ülikooli aumärk. ''Foto: Andres Tennus'' Tartu Ülikooli aumärk on Tartu Ülikooli välja antav teenetemärk, millega Tartu Ülikooli rektor tunnustab ülikooli liikmeid suurepäraste töötulemuste või märkimisväärse panuse eest ülikooli tegevusse.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Tartu Ülikooli aumärk · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli suur medal
Tartu Ülikooli suur medal. ''Foto: Andres Tennus'' Tartu Ülikooli suur medal on teenetemärk, millega Tartu Ülikooli senat tunnustab ülikooli liiget eriliste teenete eest.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Tartu Ülikooli suur medal · Näe rohkem »
Vahur Laiapea
Vahur Laiapea (sündinud 7. septembril 1960 Tallinnas) on eesti filmirežissöör, filmiprodutsent ja filmioperaator ning viipekeele uurija.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Vahur Laiapea · Näe rohkem »
Valgetähe teenetemärk
Valgetähe ketiklassi teenetemärk Valgetähe teenetemärk on Eesti teenetemärk.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Valgetähe teenetemärk · Näe rohkem »
Valts Ernštreits
Valts Ernštreits aastal 2010 Tartus Valts Ernštreits (ka Valt Ernštreit; sündinud 26. mail 1974 Riias) on liivi kultuuritegelane ja keeleteadlane.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Valts Ernštreits · Näe rohkem »
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Võru keel · Näe rohkem »
Vepsa keel
Vepsa keel on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneldakse Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas ja Leningradi oblasti idaosas ning Vologda oblasti lääneosas.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja Vepsa keel · Näe rohkem »
1938
1938.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja 1938 · Näe rohkem »
1990
1990.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja 1990 · Näe rohkem »
1997
1997.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja 1997 · Näe rohkem »
1999
1999.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja 1999 · Näe rohkem »
2. detsember
2.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja 2. detsember · Näe rohkem »
2004
2004.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja 2004 · Näe rohkem »
2006
2006.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja 2006 · Näe rohkem »
2007
2007.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja 2007 · Näe rohkem »
2016
2016.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja 2016 · Näe rohkem »
2022
2022.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja 2022 · Näe rohkem »
4. märts
4.
Uus!!: Tiit-Rein Viitso ja 4. märts · Näe rohkem »
