Kiiremini kui brauser!
32 suhted: Cempi mõis, Dutka mõis, Jaunbrenguļi mõis, Jaunvāle mõis, Johann Christoph Brotze, Johann Friedrich Hartknoch, Kihelkonnakirik, Kirikumõis, Läti keel, Liivimaa, Lipšukalnsi mõis, Lubi mõis, Plāņi mõis, Rüütelkonnamõis, Rüütlimõis, Riigimõis, Saksa keel, Smiltene kihelkond, Tālava, Tiepole mõis, Trikāta (ajalooline piirkond), Trikāta kirik, Trikāta kirikumõis, Trikāta mõis, Trikāta ordulinnus, Valga kreis, Vījciemsi mõis, Võnnu kreis, Võnnu vojevoodkond, Vecbrenguļi mõis, Vecvāle mõis, Vijciemsi kirik.
Cempi mõis
Cempi mõis (saksa keeles Zempen, läti keeles Cempu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.
Uus!!: Trikāta kihelkond ja Cempi mõis · Näe rohkem »
Dutka mõis
Dutka mõis (saksa keeles Dutkenshof, läti keeles Dutkas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.
Uus!!: Trikāta kihelkond ja Dutka mõis · Näe rohkem »
Jaunbrenguļi mõis
Jaunbrenguļi mõis (saksa keeles Neu-Wrangelshof, läti keeles Jaunbrenguļu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.
Uus!!: Trikāta kihelkond ja Jaunbrenguļi mõis · Näe rohkem »
Jaunvāle mõis
Jaunvāle mõis (saksa keeles Neu-Sackenhof, läti keeles Jaunvāles muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.
Uus!!: Trikāta kihelkond ja Jaunvāle mõis · Näe rohkem »
Johann Christoph Brotze
Johann Christoph Brotze Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses Johann Christoph Brotze (12./23. september 1742 Görlitz, Saksimaa – 4./16. august 1823 Riia) oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija.
Uus!!: Trikāta kihelkond ja Johann Christoph Brotze · Näe rohkem »
Johann Friedrich Hartknoch
Johann Friedrich Hart(k)noch (28. september 1740 Goldap, Ida-Preisimaa – 1. aprill 1789 Riia) oli saksa kirjastaja ja raamatukaupmees.
Uus!!: Trikāta kihelkond ja Johann Friedrich Hartknoch · Näe rohkem »
Kihelkonnakirik
Kihelkonnakirik on kihelkonna koguduse kasutuses olev kirik.
Uus!!: Trikāta kihelkond ja Kihelkonnakirik · Näe rohkem »
Kirikumõis
Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.
Uus!!: Trikāta kihelkond ja Kirikumõis · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Trikāta kihelkond ja Läti keel · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Trikāta kihelkond ja Liivimaa · Näe rohkem »
Lipšukalnsi mõis
Lipšukalnsi mõis (saksa keeles Lipskaln, läti keeles Lipškalna muiža) oli rüütelkonnamõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.
Uus!!: Trikāta kihelkond ja Lipšukalnsi mõis · Näe rohkem »
Lubi mõis
Lubi mõis (saksa keeles Lubbenhof, läti keeles Lubu muiža) oli rüütelkonnamõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.
Uus!!: Trikāta kihelkond ja Lubi mõis · Näe rohkem »
Plāņi mõis
Plāņi mõis (saksa keeles Planhof, läti keeles Plāņu muiža) oli rüütlimõis, hiljem rüütelkonnamõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.
Uus!!: Trikāta kihelkond ja Plāņi mõis · Näe rohkem »
Rüütelkonnamõis
Rüütelkonnamõis, harvemini rüütlikogu mõis (saksa keeles Ritterschaftsgut), ka landraadimõis (Landratsgut) oli rüütelkonnale kuulunud mõis.
Uus!!: Trikāta kihelkond ja Rüütelkonnamõis · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Trikāta kihelkond ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Uus!!: Trikāta kihelkond ja Riigimõis · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Trikāta kihelkond ja Saksa keel · Näe rohkem »
Smiltene kihelkond
Smiltene kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Smilten, läti keeles Smiltenes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.
Uus!!: Trikāta kihelkond ja Smiltene kihelkond · Näe rohkem »
Tālava
Tālava (latgali: Tuolova, läti: Tālava, ajaloolistes allikates: Tholowa, Tolowa, Tolewe) oli 13.
Uus!!: Trikāta kihelkond ja Tālava · Näe rohkem »
Tiepole mõis
Tiepole mõis (saksa keeles Wittkop, ka Tepelshof, läti keeles Tiepoles muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.
Uus!!: Trikāta kihelkond ja Tiepole mõis · Näe rohkem »
Trikāta (ajalooline piirkond)
Trikāta (Tricatua) oli 13.
Uus!!: Trikāta kihelkond ja Trikāta (ajalooline piirkond) · Näe rohkem »
Trikāta kirik
Trikāta kirik on luteri kirik Lätis Trikātas.
Uus!!: Trikāta kihelkond ja Trikāta kirik · Näe rohkem »
Trikāta kirikumõis
Trikāta kirikumõis (saksa keeles Pastorat Trikaten, läti keeles Trikātas mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.
Uus!!: Trikāta kihelkond ja Trikāta kirikumõis · Näe rohkem »
Trikāta mõis
Trikāta mõis (saksa keeles Schloß Trikaten, läti keeles Trikātas muiža) oli rüütelkonnamõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.
Uus!!: Trikāta kihelkond ja Trikāta mõis · Näe rohkem »
Trikāta ordulinnus
Trikāta ordulinnus (eesti keeles ka Trikati, saksa Trikaten, poola Trykat) oli Liivi ordu linnus Trikātas.
Uus!!: Trikāta kihelkond ja Trikāta ordulinnus · Näe rohkem »
Valga kreis
Valga kreis (ka Valga maakond) ehk Valka maakond (saksa keeles Der Walksche Kreis, läti keeles Valkas apriņķis, vene keeles Валкский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Võnnu-Valga kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Trikāta kihelkond ja Valga kreis · Näe rohkem »
Vījciemsi mõis
Vījciemsi mõis (saksa keeles Wiezemhof, läti keeles Vījciema muiža) oli rüütelkonnamõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.
Uus!!: Trikāta kihelkond ja Vījciemsi mõis · Näe rohkem »
Võnnu kreis
Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Trikāta kihelkond ja Võnnu kreis · Näe rohkem »
Võnnu vojevoodkond
Võnnu vojevoodkond (poola keeles Województwo wendeńskie) oli Poola-Leedu haldusüksus Liivimaa hertsogkonnas 1598−1660.
Uus!!: Trikāta kihelkond ja Võnnu vojevoodkond · Näe rohkem »
Vecbrenguļi mõis
Vecbrenguļi mõis (varem Brenguļi mõis, saksa keeles Alt-Wrangelshof, varem Wrangelshof, läti keeles Vecbrenguļu muiža, varem Brenguļu muiža) oli rüütlimõis, hiljem rüütelkonnamõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.
Uus!!: Trikāta kihelkond ja Vecbrenguļi mõis · Näe rohkem »
Vecvāle mõis
Vecvāle mõis (saksa keeles Alt-Sackenhof, läti keeles Vecvāles muiža) oli riigimõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.
Uus!!: Trikāta kihelkond ja Vecvāle mõis · Näe rohkem »
Vijciemsi kirik
Vijciemsi kirik on luteri kirik Lätis Vijciemsis.
Uus!!: Trikāta kihelkond ja Vijciemsi kirik · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Trikata kihelkond, Trikāta kirikukihelkond.
