Sisukord
23 suhted: Adenosiintrifosfaat, Agu Laisk, ATP süntaas, Difusioon, Elektronide transpordiahel, Fosfolipiidid, Fotosüsteem II, Geeniekspressioon, Hapnik, Karotenoidid, Katalüüs, Kloroplast, Lipiidne kaksikkiht, Mitokondriaalne hingamisahel, Molekul, Osmoos, Prokarüoot, Prooton, Rakumembraan, Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus, Tartu Ülikooli Kirjastus, Valgusreaktsioonid, Vesi.
- Fotosüntees
- Organellid
- Taimeanatoomia
Adenosiintrifosfaat
Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
Vaata Tülakoid ja Adenosiintrifosfaat
Agu Laisk
Agu Laisk 2010. aastal enda laboris teadus.ee suvekoolis pidamas ettekannet "Elu mõte" Agu Laisk (sündinud 3. mail 1938 Tartus) on eesti füüsik ja taimefüsioloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1994).
Vaata Tülakoid ja Agu Laisk
ATP süntaas
ATP süntaas on proteiin, mille vahendusel liiguvad prootonid tagasi mitokondri maatriksisse ning energia salvestub ATPsse keemilise energia kujul.
Vaata Tülakoid ja ATP süntaas
Difusioon
Difusioon (ladina keele sõnast diffusio 'levimine, hajumine, laialivalgumine') ehk difundeerumine on aineosakeste soojusliikumisest tulenev loomulikult kulgev protsess, mille tagajärjel osakeste füüsikalise segu komponendid jagunevad tasakaaluliselt.
Vaata Tülakoid ja Difusioon
Elektronide transpordiahel
Fotosünteetiline elektrontransportahel kloroplastis Mitokondriaalne elektrontransportahel Elektronide transpordiahel (ETA) ehk elektrontransportahel on rida ensüümkomplekse, mis võimaldavad vabade elektronide ülekannet läbi redoksreaktsioonide.
Vaata Tülakoid ja Elektronide transpordiahel
Fosfolipiidid
Fosfolipiidi struktuur Fosfolipiidid on fosfaatrühma sisaldavad amfifiilsed lipiidid.
Vaata Tülakoid ja Fosfolipiidid
Fotosüsteem II
Tsüanobakteri fotosüsteem II Fotosüsteem II (FSII) on esimene osa fotosünteesi mehhanismist.
Vaata Tülakoid ja Fotosüsteem II
Geeniekspressioon
Geneetilise info avaldumise lihtsustatud skeem ehk kuidas päriliku teabe (DNA) põhjal tekib RNA ning selle põhjal omakorda valgud, mis ehitavad rakke üles ja hoiavad neid töös. Geeniekspressioon ehk geeni avaldumine on protsess, mille käigus organismi geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna.
Vaata Tülakoid ja Geeniekspressioon
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Tülakoid ja Hapnik
Karotenoidid
Flamingode sulestiku värvus tuleneb karotenoidsetest pigmentidest Karotenoidid on tetraterpenoidsed pigmendid, mis jagunevad kaheks rühmaks: ainult süsinikku ja vesinikku sisaldavateks karoteenideks ning nende oksüdeneerunud derivaatideks ksantofüllideks.
Vaata Tülakoid ja Karotenoidid
Katalüüs
Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.
Vaata Tülakoid ja Katalüüs
Kloroplast
Kloroplasti ultrastruktuur: 1 – välismembraan, 2 – membraanidevaheline ruum, 3 – sisemembraan, 4 – strooma, 5 – luumen (tülakoidi siseruum), 6 – tülakoidi membraan, 7 – graana (tülakoidide virn), 8 – tülakoid (lamell), 9 – tärklis, 10 – ribosoom, 11 – plastiidne DNA, 12 – lipiiditilgake Kloroplastid (varem ka klorofülliterakesed) on taimerakkude ja eukarüootsete vetikate organellid, milles toimub fotosüntees.
Vaata Tülakoid ja Kloroplast
Lipiidne kaksikkiht
Läbilõige lipiidsest kaksikkihist Kolm võimalikku struktuuri, mida fosfolipiidid lahuses moodustada võivad: liposoom ehk suletud kaksikkiht, mitsell ja lipiidne kaksikkiht Lipiidne kaksikkiht (eestikeelne varasem nimetus bilipiidne kiht) on õhuke rakumembraan, mille moodustavad kaks vastakuti paiknevat lipiidsete molekulide kihti polaarses keskkonnas, kui rasvhapejääkide hüdrofoobsed osad koonduvad keskmesse ja polaarsed osad jäävad kaksikkihi välispinnale.
Vaata Tülakoid ja Lipiidne kaksikkiht
Mitokondriaalne hingamisahel
Mitokondriaalse elektrontransportahela üldskeem Mitokondriaalne hingamisahel ehk mitokondriaalne elektronide transpordiahel on eukarüootsete rakkude mitokondri sisemembraanis toimuv redoksprotsesside jada, mille käigus kanduvad elektrondoonorite elektronid üle elektronaktseptoritele.
Vaata Tülakoid ja Mitokondriaalne hingamisahel
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Vaata Tülakoid ja Molekul
Osmoos
Osmoos on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest (vee puhul kõrgem veepotentsiaal) lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsentratsioon (vee puhul madalam veepotentsiaal).
Vaata Tülakoid ja Osmoos
Prokarüoot
pisi Prokarüoot ehk prokarüont on eeltuumne rakk.
Vaata Tülakoid ja Prokarüoot
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Vaata Tülakoid ja Prooton
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Vaata Tülakoid ja Rakumembraan
Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus
Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus (lühendatult TTÜ kirjastus, inglise keeles Tallinn University of Technology Press) on Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu struktuuriüksus, mis tegeleb Tallinna Tehnikaülikooli väljaannete kirjastamise ja trükkimise korraldamisega.
Vaata Tülakoid ja Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus
Tartu Ülikooli Kirjastus
Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Vaata Tülakoid ja Tartu Ülikooli Kirjastus
Valgusreaktsioonid
Valgusreaktsioonid on fotosünteesi esimene reaktsioonide jada, kus toimub valgusenergia neeldumine ja muutumine keemiliseks energiaks.
Vaata Tülakoid ja Valgusreaktsioonid
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Tülakoid ja Vesi
Vaata ka
Fotosüntees
- Õhulõhe
- ATP süntaas
- Anoksügeenne fotosüntees
- CAM-taimed
- Calvini tsükkel
- Fütobentos
- Fotoautotroofia
- Fotofosforüülimine
- Fotoinhibitsioon
- Fotosüntees
- Fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus
- Fotosüsteem II
- Fototroof
- Hapnikuringe
- Kaaspigmendid
- Karotenoidid
- Kloroplast
- Klorosoom
- Leht
- Mittefotokeemiline kustutamine
- NAD
- Plastiidid
- Punane serv
- Süsinikuringe
- Tülakoid
- Tsüanobakterid
- Valgushingamine
- Valgusreaktsioonid
Organellid
- Golgi kompleks
- Kloroplast
- Kromoplast
- Lüsosoom
- Leukoplast
- Lihaskiud
- Mikrokeha (bioloogia)
- Nukleool
- Organell
- Piil
- Plastiidid
- Rakukest
- Rakumembraan
- Rakutuum
- Ripsmed (organellid)
- Splaissosoom
- Tülakoid
- Tuikekublik
- Vesiikul (bioloogia)
- Vibur
Taimeanatoomia
- Õhulõhe
- Õiekate
- Õietolm
- Abstsissioon
- Algkude
- Eoskuhi
- Eosla
- Epiderm
- Fütoliit
- Fütotelm
- Floeem
- Gametofüüt
- Idujuur
- Iduleht
- Juhtkude
- Kambium
- Kobekude
- Kork
- Ksüleem
- Kutiikula (botaanika)
- Leht
- Liigessõlm
- Mugul
- Niin (materjal)
- Puit
- Risoid
- Risoom
- Säsi
- Säsikiired
- Seemnealge
- Seemnerüü
- Tülakoid
- Taimeanatoomia
- Taimerakk
- Tolmukas
- Vaigukäik
- Vakuool
- Vars