Kiiremini kui brauser!
40 suhted: Aatommassiühik, Adenosiintrifosfaat, Arhed, ATPaasid, Atsidoos, Autofaagia, Domeen (struktuuribioloogia), Ensüüm, Eukarüoodid, Hüdrolüüs, Homöostaas, Kasvaja, Keskkonna happelisus, Kusi, Lüsosoom, Makrofaagid, Mitokonder, Molekulmass, Mootor, Neerud, Neutrofiil, Organell, Pärmseened, Prooton, Putukad, Rakumembraan, Sperma, Spermatogenees, Stöhhiomeetria, Tigu (anatoomia), Toksiin, Transkriptsioon (geneetika), Tsütoplasma, Tsentraalvakuool, Vakuool, Valgud, Vähirakk, Vesiikul (bioloogia), Vesinikeksponent, Viirused.
Aatommassiühik
Aatommassiühik (tähis u) või dalton (tähis Da) on massi mõõtühik, mida kasutatakse aatomite ja molekulide massi väljendamiseks.
Uus!!: V-tüüpi ATPaasid ja Aatommassiühik · Näe rohkem »
Adenosiintrifosfaat
Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
Uus!!: V-tüüpi ATPaasid ja Adenosiintrifosfaat · Näe rohkem »
Arhed
Arhed ehk ürgid (ladina keeles Archaea; on kasutatud ka nimetusi "arhead", "arhebakterid" ehk "ürgbakterid" (Archaebacteria) ja "metabakterid") on eluslooduse domeen ja ainuraksete mikroorganismide riik.
Uus!!: V-tüüpi ATPaasid ja Arhed · Näe rohkem »
ATPaasid
ATPaasid ehk adenosiintrifosfataasid on suur rühm ensüüme, mis katalüüsivad adenosiintrifosfaadi (ATP) hüdrolüütilist lagunemist adenosiindifosfaadiks (ADP) ja fosfaatiooniks.
Uus!!: V-tüüpi ATPaasid ja ATPaasid · Näe rohkem »
Atsidoos
Atsidoos (inglise acidosis; ladina acidus – hapu), ka happemürgistusseisund, on vere ja teiste kudede happelisus, kus suurenenud vesinikuioonide kontsentratsiooni tulemusel langeb pH alla normväärtuse.
Uus!!: V-tüüpi ATPaasid ja Atsidoos · Näe rohkem »
Autofaagia
Rakubioloogias on autofaagia ("autophagy") kataboolne protsess, mis hõlmab kahjustunud rakuorganellide fagotsütoosi raku enda kaudu.
Uus!!: V-tüüpi ATPaasid ja Autofaagia · Näe rohkem »
Domeen (struktuuribioloogia)
BRCA1 valgu tugevasti konserveerunud N-terminuses olev RING domeen, mis on seondunud BARD1 valgu RING domeeniga ja moodustanud heterodimeeri Domeen on osa valgu struktuurist, mis on võimeline, sõltumata ülejäänud valgust, arenema ja funktsioneerima.
Uus!!: V-tüüpi ATPaasid ja Domeen (struktuuribioloogia) · Näe rohkem »
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Uus!!: V-tüüpi ATPaasid ja Ensüüm · Näe rohkem »
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Uus!!: V-tüüpi ATPaasid ja Eukarüoodid · Näe rohkem »
Hüdrolüüs
Hüdrolüüsiks nimetatakse keemilist reaktsiooni, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides.
Uus!!: V-tüüpi ATPaasid ja Hüdrolüüs · Näe rohkem »
Homöostaas
Homöostaas tähendab bioloogias organismi parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus.
Uus!!: V-tüüpi ATPaasid ja Homöostaas · Näe rohkem »
Kasvaja
Kasvaja ehk neoplasma ehk uudismoodustis ehk tuumor ehk blastoom (ka: mass, moodustis) (ladina keeles neoplasma, tumor) on koondnimetus organismi genoomimuutustest tingitud regulatsioonimehhanismide puudulikkusest tuleneva paikse, harilikult ühe rakutüübi soovimatu, funktsionaalselt kasutu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud rakulis-koelise moodustise kohta.
Uus!!: V-tüüpi ATPaasid ja Kasvaja · Näe rohkem »
Keskkonna happelisus
Keskkonna happelisus ühendab nii Brønstedi happelisust, vesiniksideme donoorsust kui ka Lewise happelisust.
Uus!!: V-tüüpi ATPaasid ja Keskkonna happelisus · Näe rohkem »
Kusi
Kusi ehk uriin on selgroogsete neerudes toodetav vedel eritis.
Uus!!: V-tüüpi ATPaasid ja Kusi · Näe rohkem »
Lüsosoom
Põieke 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. '''Lüsosoom''' 13. Tsentriool Lüsosoom on üks rakuplasmas asetsevatest rakuorganellidest, ühekordse rakumembraaniga ümbritsetud põieke, mille sees paiknevad ensüümid lahustavad rakusiseseid valke, makromolekule ja rakustruktuure.
Uus!!: V-tüüpi ATPaasid ja Lüsosoom · Näe rohkem »
Makrofaagid
Makrofaagid (lad macrophagus, macrophagocytus, kr makros suur + phagein sööma + kytos rakk) on paljude selgroogsete loomade erinevates kudedes asuvad suured õgirakud.
Uus!!: V-tüüpi ATPaasid ja Makrofaagid · Näe rohkem »
Mitokonder
Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; ka kondriosoom; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.
Uus!!: V-tüüpi ATPaasid ja Mitokonder · Näe rohkem »
Molekulmass
Molekulmass ehk suhteline molekulmass (vananenud nimetus molekulaarmass) on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).
Uus!!: V-tüüpi ATPaasid ja Molekulmass · Näe rohkem »
Mootor
Sisepõlemismootor Mootor (ladina keeles motor 'liigutaja') on masin, mis muundab mingit liiki energiat mehaaniliseks tööks.
Uus!!: V-tüüpi ATPaasid ja Mootor · Näe rohkem »
Neerud
Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.
Uus!!: V-tüüpi ATPaasid ja Neerud · Näe rohkem »
Neutrofiil
Neutrofiil segmenteerunud tuumaga Neutrofiil (neutrophilus) on paljude imetajate kehas ringlev segmenttuumaga rakk, mis liigitatakse granulotsüütide ehk polümorfonukleaarsete leukotsüütide hulka, olles kõige arvukamalt esindatud leukotsüüt.
Uus!!: V-tüüpi ATPaasid ja Neutrofiil · Näe rohkem »
Organell
Organellide liikumine ''Tradescantia'''s Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga.
Uus!!: V-tüüpi ATPaasid ja Organell · Näe rohkem »
Pärmseened
Pärmseened ehk pärmid on päristuumsed mikroorganismid, mis kuuluvad seeneriiki.
Uus!!: V-tüüpi ATPaasid ja Pärmseened · Näe rohkem »
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Uus!!: V-tüüpi ATPaasid ja Prooton · Näe rohkem »
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Uus!!: V-tüüpi ATPaasid ja Putukad · Näe rohkem »
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Uus!!: V-tüüpi ATPaasid ja Rakumembraan · Näe rohkem »
Sperma
Sperma ehk seemnevedelik ehk ejakulaat ehk seeme on paljude suguliselt paljunevate hermafrodiitide ja isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mis väljutatakse looduslikult suguti kaudu valdavalt seemnepurske ajal.
Uus!!: V-tüüpi ATPaasid ja Sperma · Näe rohkem »
Spermatogenees
Spermatogeneesiks (ladina spermatogenesis) nimetatakse paljudel isastel loomadel (sh meestel) seemnerakkude tekkele viivat rakkude etapilist arenguprotsessi isassuguelundites.
Uus!!: V-tüüpi ATPaasid ja Spermatogenees · Näe rohkem »
Stöhhiomeetria
Stöhhiomeetria on keemia osa, mis käsitleb keemiliste valemite ja reaktsioonivõrrandite tuletamist ning nendel valemitel ja võrranditel põhinevaid ainehulkade arvutusi.
Uus!!: V-tüüpi ATPaasid ja Stöhhiomeetria · Näe rohkem »
Tigu (anatoomia)
Tigu (ladina keeles cochlea) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline sisekõrva luulabürindi osa.
Uus!!: V-tüüpi ATPaasid ja Tigu (anatoomia) · Näe rohkem »
Toksiin
Toksiin (toxinum) on bioloogilise organismi – mikroobi, taime, seene või looma eritatud mürgine aine.
Uus!!: V-tüüpi ATPaasid ja Toksiin · Näe rohkem »
Transkriptsioon (geneetika)
Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.
Uus!!: V-tüüpi ATPaasid ja Transkriptsioon (geneetika) · Näe rohkem »
Tsütoplasma
rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.
Uus!!: V-tüüpi ATPaasid ja Tsütoplasma · Näe rohkem »
Tsentraalvakuool
Tsentraalvakuool taimerakus Tsentraalvakuool on taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel.
Uus!!: V-tüüpi ATPaasid ja Tsentraalvakuool · Näe rohkem »
Vakuool
Vakuool on taimede rakkude ning magevees ja osal merevees elunevate üherakuliste organismide organoid, mis täidab seedeelundi ülesandeid.
Uus!!: V-tüüpi ATPaasid ja Vakuool · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: V-tüüpi ATPaasid ja Valgud · Näe rohkem »
Vähirakk
Vähirakuks (inglise keeles cancer cell) nimetatakse mõnede loomade (tõenäoliselt ainuõõssete hõimkonnast alates) rakusiseste genoomimuutuste tagajärjel kujunenud ja iseseisvalt talitlevat rakutüüpi, mis võib kontrollimatult, invasiivselt ja infiltreerivalt ümbritsevatesse kudedesse vohada, kasvajakoldeid moodustada, metastaase anda ning vähktõbe ja surma põhjustada.
Uus!!: V-tüüpi ATPaasid ja Vähirakk · Näe rohkem »
Vesiikul (bioloogia)
Fosfolipiidse kaksikkihiga ümbritsetud vesiikul vesilahuses Vesiikul on suhteliselt väike tavaliselt veega täidetud põieke raku tsütoplasmas.
Uus!!: V-tüüpi ATPaasid ja Vesiikul (bioloogia) · Näe rohkem »
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Uus!!: V-tüüpi ATPaasid ja Vesinikeksponent · Näe rohkem »
Viirused
Viirused on rakulist ehitust mitteomavad endoparasiidid.
Uus!!: V-tüüpi ATPaasid ja Viirused · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
V-ATPaas, V-ATPaasid, V-tüüpi ATPaas, Vakuolaarset tüüpi H+-ATPaasid.
