Sisukord
50 suhted: Adenoom, Boalased, Colubridae, Ebola viirus, Ebola viirushaigus, Eesnäärme kartsinoom, Eesti Päevaleht, Egiptuse kobra, Elund, Epiteelkude, Gangreen, HeLa rakuliin, Hiidanakonda, Hodgkini lümfoom, Kartsinoom, Kasvaja, Kasvajaga seotud põletik, Kõhunäärme endokriinsed kasvajad, Kude, Ladina keel, Lümfisüsteem, Lümfisooned, Lümfiteed, Lümfosarkoom, Lümfotsüüt, Leukeemia, Lipoom, Loomad, Maks, Mürknastiklased, Meditsiinisõnastik, Melanoom, Metastaas, Metastaseerumine, Naomi Loogna, Närv, Nekroos, Ninasarvik-aafrikarästik, Paraneoplastilised sündroomid, Põletik, Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon, Rästiklased, Regeneratsioon, Rinnavähk, Taimed, Tuumori sfäärid, Vähirakk, Vähk (haigus), Veresoon, Viirused.
- Onkoloogia
Adenoom
Adenoom on healoomuline kasvaja, mis lähtub näärmekoest.
Vaata Kasvaja ja Adenoom
Boalased
Boalased (Boidae) on madude sugukond.
Vaata Kasvaja ja Boalased
Colubridae
Colubridae on madude sugukond.
Vaata Kasvaja ja Colubridae
Ebola viirus
Ebola viirus ehk Zaire Ebola viirus (lühend ZEBOV, EBOV, EBO-Z) on viiruseliik.
Vaata Kasvaja ja Ebola viirus
Ebola viirushaigus
Mõned 1976. aasta Zaire haiguspuhangu käigus hukkunute hauad Ebola ravikeskus Sierra Leones Ebola viirushaigus on koondnimetus peamiselt inimeste ja mitmete infraseltsi Anthropoidea liigitatud loomade väga nakkavate ja palavikuga kulgevate infektsioonhaiguste kohta, mida põhjustavad mitmed perekonda Ebolavirus liigitatud viiruseliigid.
Vaata Kasvaja ja Ebola viirushaigus
Eesnäärme kartsinoom
Eesnäärme kartsinoom ehk eesnäärme pahaloomuline kasvaja ehk eesnäärmevähk (carcinoma prostatae; lühend CaP) on osadel eesnäärmega sündinud isasloomadel (sh meestel) esineda võiva eesnäärme patoloogia vorm ja koondnimetus meeste suguelundi pahaloomuliste kasvajate kohta.
Vaata Kasvaja ja Eesnäärme kartsinoom
Eesti Päevaleht
Eesti Päevalehe hoone Tallinnas, Narva maantee 13. Eesti Päevaleht (EPL) on Eestis ilmuv eestikeelne päevaleht.
Vaata Kasvaja ja Eesti Päevaleht
Egiptuse kobra
Egiptuse kobra ehk haja (Naja haje) on mürgine madu mürknastiklaste sugukonnast kobra perekonnast.
Vaata Kasvaja ja Egiptuse kobra
Elund
Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).
Vaata Kasvaja ja Elund
Epiteelkude
Epiteelkude ehk epiteel (inglise keeles epithelial tissue, kreeka keeles thēlē 'nisa') on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude.
Vaata Kasvaja ja Epiteelkude
Gangreen
Gangreen ehk muundkärbus on koekärbus, mis tekib, kui koe verevarustus häirub ja koerakud surevad.
Vaata Kasvaja ja Gangreen
HeLa rakuliin
HeLa rakkude DNA märgistatuna fluorestseeruva märgisega Hoechst HeLa rakuliin on kõige vanem inimese immortaliseerunud kasvaja rakuliin, mida kasutatakse teaduslikes uurimustes.
Vaata Kasvaja ja HeLa rakuliin
Hiidanakonda
Hiidanakonda ehk anakonda ehk suur anakonda (Eunectes murinus) on boalaste sugukonda pärisboalaste alamsugukonda anakonda perekonda kuuluv maoliik.
Vaata Kasvaja ja Hiidanakonda
Hodgkini lümfoom
Hodkingkini lümfoom mikrograafil. Hodgkini lümfoom ehk Hodgkini tõbi ehk pahaloomuline lümfogranulomatoos (ladina keeles morbus Hodgkin; lüh HL) on peamiselt inimestel, harvemini teiste loomadel esinev lümfisüsteemi pahaloomuliste kasvajate rühm.
Vaata Kasvaja ja Hodgkini lümfoom
Kartsinoom
Kartsinoom (ladina carcinoma; vanakreeka sõnast karkinoma) ehk vähk (kitsamas mõttes) on pahaloomuline kasvaja, mis tekib epiteelkoe rakkudest.
Vaata Kasvaja ja Kartsinoom
Kasvaja
Kasvaja ehk neoplasma ehk uudismoodustis ehk tuumor ehk blastoom (ka: mass, moodustis) (ladina keeles neoplasma, tumor) on koondnimetus organismi genoomimuutustest tingitud regulatsioonimehhanismide puudulikkusest tuleneva paikse, harilikult ühe rakutüübi soovimatu, funktsionaalselt kasutu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud rakulis-koelise moodustise kohta.
Vaata Kasvaja ja Kasvaja
Kasvajaga seotud põletik
Kasvajaga seotud põletik (inglise keeles cancer-related inflammation; lüh CRI) on koondnimetus kudedes ja elundites hea- ja pahaloomuliste kasvajate mikrokeskkonnas erinevate tegurite toime tulemina esineva, harilikult krooniliste ja maliigsete põletikukollete ja protsesside kohta, mis võivad levida kas hematogeenselt või lümfogeenselt ka teistesse kudedesse ja elunditesse.
Vaata Kasvaja ja Kasvajaga seotud põletik
Kõhunäärme endokriinsed kasvajad
Kõhunäärme endokriinsed kasvajad on kasvajaterühm, mille moodustavad kõhunäärme endokriinsed (Langerhansi saarte rakkude) kasvajad.
Vaata Kasvaja ja Kõhunäärme endokriinsed kasvajad
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Vaata Kasvaja ja Kude
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Kasvaja ja Ladina keel
Lümfisüsteem
Lümfisüsteem ehk lümfaatiline süsteem (ladina keeles systema lymphaticum, systema lymphoideum) on lümfoidkudedest koosnev paljude selgroogsete loomade elundkond.
Vaata Kasvaja ja Lümfisüsteem
Lümfisooned
Lümfisooned (ladina ains vas lymphaticum; mitm vasa lymphatica) on paljude loomade lümfisüsteemi kuuluvad sooned, kus liigub lümf.
Vaata Kasvaja ja Lümfisooned
Lümfiteed
Lümfiteedeks nimetatakse paljude selgroogsete lümfisüsteemi ja selle elundeid ühendavat ning lümfi sisaldavat lümfisoonte võrgustikku.
Vaata Kasvaja ja Lümfiteed
Lümfosarkoom
Lümfosarkoomiks (ladina keeles lymphosarcoma) nimetatakse osadel loomadel (sh inimestel) vohavat lümfisõlmede pahaloomulist kasvajat.
Vaata Kasvaja ja Lümfosarkoom
Lümfotsüüt
elektronmikroskoobis Lümfotsüüt ehk lümfirakk (ladina keeles lymphocytus) on paljude selgroogsete immuunsüsteemi agranuloosne rakk.
Vaata Kasvaja ja Lümfotsüüt
Leukeemia
Leukeemia on vere ja luuüdi vähk ehk rahvakeeli verevähk või valgeveresus.
Vaata Kasvaja ja Leukeemia
Lipoom
Lipoom ehk rasvkasvaja (ladina keeles lipoma) on osadel loomadel (sh inimestel) erinevates kehapiirkondades esineda võiv diferentseerunud rasvkoe pehme nahaalune healoomuline kasvaja.
Vaata Kasvaja ja Lipoom
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Vaata Kasvaja ja Loomad
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Vaata Kasvaja ja Maks
Mürknastiklased
Mürknastiklased (Elapidae) on maoliste alamseltsi kuuluv madude sugukond.
Vaata Kasvaja ja Mürknastiklased
Meditsiinisõnastik
"Meditsiinisõnastik" on 1996.
Vaata Kasvaja ja Meditsiinisõnastik
Melanoom
Melanoom ehk pahaloomuline melanoom (ladina keeles melanoma malignum) on koondnimetus melanotsüütidest arenevate pahaloomuliste kasvajate kohta.
Vaata Kasvaja ja Melanoom
Metastaas
Metastaasiks ehk siirdeks ehk teiseseks haiguskoldeks (ladina metastasis) on mitmetel loomadel esineda võiv metastaatiline haiguslik seisund.
Vaata Kasvaja ja Metastaas
Metastaseerumine
Metastaseerumiseks (ka siirdkolletena levimiseks) nimetatakse peamiselt üksiku kasvajaraku ehk pahaloomulise kasvaja levikut algkoldest kaugemal asuvatesse kehapiirkondadesse, kus nad tekitavad algkoega vahetult mitte seotud koldeid ehk metastaase.
Vaata Kasvaja ja Metastaseerumine
Naomi Loogna
Naomi Loogna (aastani 1955 Naomi Saarva, aastatel 1955–1969 Naomi Schamardin; 24. juuni 1930 Tallinn – 26. aprill 2022) oli eesti arstiteadlane, meditsiinidoktor.
Vaata Kasvaja ja Naomi Loogna
Närv
Närviks (ladina keeles nervus) nimetatakse enamikul närvisüsteemiga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool kesknärvisüsteemi asuvat, närvikiudude kimpudest koosnevat nööritaolist moodustist.
Vaata Kasvaja ja Närv
Nekroos
Nekroos ehk kärbus ehk koekärbus (ladina keeles necrosis) on enamiku eukarüootsete elusorganismide osa (elundi, koe või koeosa) rakkude kohalik programmeerimata surm erinevate kahjustavate tegurite toimel.
Vaata Kasvaja ja Nekroos
Ninasarvik-aafrikarästik
Ninasarvik-aafrikarästik (Bitis nasicornis) on rästiklaste sugukonda kuuluv maoliik.
Vaata Kasvaja ja Ninasarvik-aafrikarästik
Paraneoplastilised sündroomid
Paraneoplastilised sündroomid on koondnimetus kasvajatega kaasnevate haiguste ja kliiniliselt väljendunud sümptomite kohta loomadel, mis ei ole otseselt põhjustatud primaarsest kasvajast ja metastaasidest ühes elundis või elundkonnas vaid mida kutsuvad esile kasvajarakkude (vähirakkude) poolt eritatud signaalmolekulid või mediaatorained (hormoonid, peptiidid, tsütokiinid, immunoglobuliinid jt) ja lümfoid(-immuun)süsteemi üsna võimsad vastused neile.
Vaata Kasvaja ja Paraneoplastilised sündroomid
Põletik
Põletik (ladina keeles inflammatio) on immuunsüsteemi esmane reaktsioon nakkusele või ärritajale (vigastus, kiiritus, elektrivool, kuum või külm, keemilised ained vms).
Vaata Kasvaja ja Põletik
Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon
Rahvusvahelist haiguste klassifikatsiooni (lühend RHK) võib vaadelda kui jaotiste süsteemi, millesse haigused on määratud vastavalt kehtestatud kriteeriumidele.
Vaata Kasvaja ja Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon
Rästiklased
Rästiklased (Viperidae) on madude sugukond, kelle esindajaid leiab üle kogu Maa, välja arvatud Antarktika, Austraalia, Uus-Meremaa, Iirimaa, Madagaskar, Hawaii ja väiksemad saared ning põhjapolaarjoonest põhja poole jäävatel aladel.
Vaata Kasvaja ja Rästiklased
Regeneratsioon
Regeneratsioon ehk taasteke on organismi osade (nt elundite ja kudede) taastumine või uuenemine.
Vaata Kasvaja ja Regeneratsioon
Rinnavähk
Mammograafilise uuringuga saadud kujutised tervest (vasakpoolne) ja kasvajaga (parempoolne, tähistatud nooltega) rinnast Rinnavähk ehk rinnanäärmevähk ehk rinnakartsinoom (cancer mammae) on rinnanäärme pahaloomuline kasvaja, rinnakoest arenev vähktõve liik.
Vaata Kasvaja ja Rinnavähk
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Kasvaja ja Taimed
Tuumori sfäärid
Tuumori sfäärid on ruumilised rakkude kogumikud, mis kuuluvad kolmedimensiooniliste (3D) kultuuride hulka.
Vaata Kasvaja ja Tuumori sfäärid
Vähirakk
Vähirakuks (inglise keeles cancer cell) nimetatakse mõnede loomade (tõenäoliselt ainuõõssete hõimkonnast alates) rakusiseste genoomimuutuste tagajärjel kujunenud ja iseseisvalt talitlevat rakutüüpi, mis võib kontrollimatult, invasiivselt ja infiltreerivalt ümbritsevatesse kudedesse vohada, kasvajakoldeid moodustada, metastaase anda ning vähktõbe ja surma põhjustada.
Vaata Kasvaja ja Vähirakk
Vähk (haigus)
Vähk ehk vähktõbi on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.
Vaata Kasvaja ja Vähk (haigus)
Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.
Vaata Kasvaja ja Veresoon
Viirused
Viirused on rakulist ehitust mitteomavad endoparasiidid.
Vaata Kasvaja ja Viirused
Vaata ka
Onkoloogia
- Anaplaasia
- Düsplaasia
- Glioblastoom
- Kasvaja
- Keemiaravi
- Koerte võime avastada vähki
- Mesenhüüm-epiteel-üleminek
- Metaplaasia
- Metastaas
- Neuroonkoloogia
- Onkoloogia
- Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon: Onkoloogia
- Ringlevad kasvajarakud
- TIL-rakk
- Tuumorilüüsi sündroom
- Vähi üleelanu
- Vähi biomarkerid
- Vähi-testise antigeenid
- Vähk (haigus)
Tuntud ka kui Blastoom, Kasvajad, Kasvajarakk, Neoplasma, Tumor, Tuumor, Uudismoodustis.