Ava Google MapsisSisukord
29 suhted: Graniit, Korrosioon, Kuramaa, Latgale, Lāčplēsis, Läti, Läti Ülikool, Läti keel, Läti Rahvusooper, Läti Vabadussõda, Lubjakivi, Mälestusmärk, Nõukogude Liit, Peeter I ausammas Riias, Plii, Polüuretaan, Pronks, Raudbetoon, Reljeef (kunst), Riia, Samblikud, Sammaltaimed, Skulptuur, Vask, Vecrīga, Vera Muhhina, Vidzeme, Zigfrīds Anna Meierovics, 1905. aasta revolutsioon.
- Läti mälestusmärgid
- Läti sümboolika
- Riia ehitised
Graniit
Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit) Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.
Vaata Vabadussammas (Riia) ja Graniit
Korrosioon
Korrosioonil on palju vorme. Foto on tehtud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis skaneeriva elektronmikroskoobi (FEI) Helios Nanolab 600 abil Korrodeerunud duralumiinium pärast lühiajalist leotamist soolases vees Korrosioon ehk korrodeerumine (inglise corrosion) on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu.
Vaata Vabadussammas (Riia) ja Korrosioon
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Vaata Vabadussammas (Riia) ja Kuramaa
Latgale
Latgale (latgali keeles Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.
Vaata Vabadussammas (Riia) ja Latgale
Lāčplēsis
Läti 1995. aasta EUROPA postmark, millel on kujutatud Lāčplēsist "Lāčplēsis" (eesti keeles "Karutapja") on kunsteepos, mille autor on läti luuletaja Andrejs Pumpurs.
Vaata Vabadussammas (Riia) ja Lāčplēsis
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Vabadussammas (Riia) ja Läti
Läti Ülikool
Ülikoolilinnak (2019). Läti Ülikool (läti keeles Latvijas Universitāte) on ülikool Riias ja ühtlasi Läti vanim klassikaline ülikool.
Vaata Vabadussammas (Riia) ja Läti Ülikool
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Vaata Vabadussammas (Riia) ja Läti keel
Läti Rahvusooper
Läti Rahvusooper (Latvijas Nacionālā Opera, LNO).
Vaata Vabadussammas (Riia) ja Läti Rahvusooper
Läti Vabadussõda
Läti Vabadussõda (läti keeles Latvijas brīvības cīņas ehk Latvijas Neatkarības karš) oli 18. oktoobrist 1919 kuni 11. augustini 1920 Läti riikliku iseseisvuse kaitsmiseks ja riikliku terviklikkuse taastamiseks peetud sõda.
Vaata Vabadussammas (Riia) ja Läti Vabadussõda
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Vaata Vabadussammas (Riia) ja Lubjakivi
Mälestusmärk
1905. aasta veresauna mälestusmärk Tallinnas Rahumäe kalmistul Taani kuninga aias Mälestusmärk ehk monument (ladinakeelsest sõnast monumentum 'mälestusmärk') on ajaloolise sündmuse või isiku, ka looma, eseme või tegelaskuju mälestuse jäädvustamiseks loodud rajatis.
Vaata Vabadussammas (Riia) ja Mälestusmärk
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Vabadussammas (Riia) ja Nõukogude Liit
Peeter I ausammas Riias
Peeter I ausammas Riias, 1910-ndatel Peeter I ausammas Riias, 1910-ndatel Peeter I ausammas Riias on Venemaa keisri Peeter I mälestuseks Riiga püstitatud ratsamonument.
Vaata Vabadussammas (Riia) ja Peeter I ausammas Riias
Plii
Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.
Vaata Vabadussammas (Riia) ja Plii
Polüuretaan
Dioolist ja diisotsüonaadist toodetud polüuretaani üldine struktuur. Uretaanirühm on näidatud siniselt. R1 ja R2 tähistavad sünteesimisjääke Pehmest PUR-vahust svammid Polüuretaan (lühend PUR või PU) on uretaanirühma –NH–CO–O– sisaldav polümeer.
Vaata Vabadussammas (Riia) ja Polüuretaan
Pronks
Pronksist Vaskratsanik Peterburis Pronks (itaalia keeles bronzo) on kitsamas mõttes vase ja tina sulam.
Vaata Vabadussammas (Riia) ja Pronks
Raudbetoon
Raudbetoon on komposiitne ehitusmaterjal, mis koosneb betoonist ja (teras-)sarrusest.
Vaata Vabadussammas (Riia) ja Raudbetoon
Reljeef (kunst)
Nové Město, Praha Reljeef on skulptuuri alaliik, mille puhul kõik kujundid on seotud tasapinnalise põhjaga, olles sellesse süvendatud või sellest eenduvad.
Vaata Vabadussammas (Riia) ja Reljeef (kunst)
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Vabadussammas (Riia) ja Riia
Samblikud
"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).
Vaata Vabadussammas (Riia) ja Samblikud
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Vaata Vabadussammas (Riia) ja Sammaltaimed
Skulptuur
Antiikskulptuuride järgi tehtud kipskoopiad Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis Guanyini puuskulptuur Hongkongi kunstimuuseumis Skulptuur (ladina keeles sculptura) on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval, mille peamiseks väljendusvahendiks on vorm.
Vaata Vabadussammas (Riia) ja Skulptuur
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Vaata Vabadussammas (Riia) ja Vask
Vecrīga
Vecrīga asendikaart Riia vanalinn Vecrīga (ka Vecpilsēta või Iekšrīga, eestipäraselt Riia vanalinn) on asum Lätis, Riia linna Keskrajooni osa pindalaga 0,944 km².
Vaata Vabadussammas (Riia) ja Vecrīga
Vera Muhhina
Vera Muhhina portree. Mihhail Nesterovi maal (1937) Vera Muhhina (läti keeles Vera Muhina, vene keeles Вера Игнатьевна Мухина; 1. juuli (vkj 19. juuni) 1889 Riia – 6. oktoober 1953 Moskva) oli vene skulptor.
Vaata Vabadussammas (Riia) ja Vera Muhhina
Vidzeme
Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.
Vaata Vabadussammas (Riia) ja Vidzeme
Zigfrīds Anna Meierovics
Zigfrīds Anna Meierovics (5. veebruar 1887 Durbe – 22. august 1925) oli Läti poliitik, Läti esimene välisminister (1918–1924 ja 1924–1925) ja teine peaminister (1921–1923 ja 1923–1924).
Vaata Vabadussammas (Riia) ja Zigfrīds Anna Meierovics
1905. aasta revolutsioon
Ilja Repin, ''17. oktoober 1905'' 1905.
Vaata Vabadussammas (Riia) ja 1905. aasta revolutsioon
Vaata ka
Läti mälestusmärgid
- Lielie kapi
- Riia metsakalmistu
- Vabadussammas (Riia)
Läti sümboolika
- Dievs, svētī Latviju
- Kakstäpp-lepatriinu
- Läti lipp
- Läti sümbolid
- Läti vapp
- Linavästrik
- Vabadussammas (Riia)
Riia ehitised
- Arēna Rīga
- Dünamünde ordulinnus
- Läti Kunstiteater
- Läti Muusikaakadeemia
- Läti Rahvusraamatukogu
- Läti Teaduste Akadeemia
- Liivimaa rüütelkonna hoone
- Riia Stradiņši Ülikool
- Riia bussijaam
- Riia loomaaed
- Riia loss
- Riia mustpeade maja
- Skonto Hall
- Skonto staadion
- Uus Riia Teater
- Vabadussammas (Riia)
Tuntud ka kui Brīvības piemineklis, Riia Vabadussammas.